3/2004



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Toit, mis parandab maailma

Eestis on müügil üksikud tooted, millel on peal kiri Fair Trade ehk Õiglane Kaup. See näitab, et kohv või tee on toodetud keskkonnasõbralikult ning töölistele ja väiketalunikele on mõistlikult makstud. Fair Trade vastandub tootest endale võimalikult suurt kasumit välja pigistavatele suurkorporatsioonidele, kelle jaoks pole kohalike elanike edasine käekäik eriti oluline.

Juba ligi 50 aastat tagasi hoo sisse saanud Fair Trade kaubandus on maailmas kasvanud võimsaks süsteemiks. Praeguseks on õiglase kaubaga seotud üle miljoni väiketootja või töölise. Euroopas, Austraalias, Jaapanis ja USA-s on õiglastele toodetele eraldi kauplused ning neid müüakse ka täiesti tavalistes poodides. Soomeski võib Fair Trade banaane ja teed osta igast suuremast marketist.
Ostjaid jätkub ja tuleb aina juurde. Kui elatustase lubab valida natuke kallima Fair Trade banaaniko­ba­ra, siis miks maksta tavalisele firmale, kui argise ostuga saab teha veidi head – toetada loodushoidu ja aidata vaeste riikide inimesi järje peale. Lääne-Euroopa ostjale loeb palju ka kindel tunne, et ostetud tootes pole laste orjatööd, ning seegi, et naiste töö tasustamisel ei tehta soo tõttu allahindlust.
Eestis on esialgu müügil üksikud õiglased tooted: Konsumi ja Citymarketi keti poodidest võib leida kohvi ning Ökosahver ja Parim Pood Tallinnas pakuvad shokolaadi ja kodukeemiat, mille sees on Fair Trade reeglite järgi kasvatatud tooraine. Näiteks on Sodasani sarja pesupulbris õiglaselt ning mahepõllumajanduslikult kasvatatud kookosõli.

Vahendajatest püütakse mööda minna. Fair Trade süsteemis sõlmitakse arengumaade tootmisühistutega pikaajalised lepingud ja makstakse neile kauba eest maailmaturu kokkuostuhinnast kõrgemat hinda. Samuti püütakse vältida olukorda, et tootel on enne tarbijani jõudmist rohkelt vahendajaid. See samm aitab ostja jaoks ka hinna mõistliku hoida. “Tavaliselt kuulub tootjale kohvipaki hinnast pisku, ülejäänu läheb teiste tasku. Õiglane kaubandus püüab tootja osa tõsta,” ütleb Eesti Rohelise Liikumise tegevjuht ja Arengukoostöö Ümarlaua õiglase kaubanduse töörühma juht Jaanus Välja.
“Lihtsaks võrdluseks võib tuua kodumaise väiketaluniku, kelle õuele sõidab sügisel kokkuostja, kes soovib võtta kogu saagi, kuid pakub kartulikilost 1,50. Talumees mõtleb küll, et talve poole ja ise turul kaubeldes oleks hind juba kõvasti kallim, kuid kiusatus müüa on suur, saab ju kaubast korraga lihtsalt lahti. Nii ta müübki suuremale tegijale kauba kindla peale maha. Kas aga saadud raha üldse kogu ettevõtmise ära tasus, on juba teine teema. Umbes sama käib ka kohvitootjatega, ainult et seal on vastaspooleks juba suured ja rikkad kohvifirmad.”
Fair Trade reeglid näevad ette, et saadud kasumit ei jagata lihtsalt liikmete vahel palgalisana laiali, vaid see läheb kogukonna elujärje parandamiseks, kusjuures pööratakse just olulist tähelepanu sotsiaalsetele aspektidele. Ka ei tohi õiglast kaupa tootes loodusvaenulikult käituda. “Kui hästi piltlikult öelda, siis vihmametsa ei tohi maha raiuda, et põldu rajada. Kasutama peab olemasolevat põllumaad või sööti jäänut. Mahepõllunduslik kasvatusviis annab toodetele lisaväärtust, nii ka osa õiglase kaubanduse tooteid on mahedad, kuid ka ülejäänud saaduste kasvatamisel peavad keskkonnakaitselised meetmed olema rangelt jälgitud,” ütleb Välja.

12 sorti aromaatset kohvi. Kuigi lähitulevik toob ilmselt õiglase kau­ba sortimendis ja kättesaadavuses na­tu­ke parema olukorra, jäävad Välja hinnangul Fair Trade sildiga tooted Eestis veel mõneks ajaks niðitoodeteks. Põhjuseks tunduvalt kallim hind. “Kuna siin veel sellist toodangut palju ei osteta, on ka sisse­toodavad kogused väikesed. See aga lööb omakorda hinna üles, sest väikseid koguseid tuuakse juba läbi mitme vahendaja, kes võtavad oma vaheltkasu,” selgitab Välja ning toob heaks vastupidiseks näiteks Montreali kohvipoe, mis on loonud tootjaga ühisfirma. “Oad tuuakse Kanadasse ja röstitakse otse poes, kust saab osta korraga 12 sorti kohvi – takuseid kohvikotte ja röstimislõhna täis pood on juba omaette vaatepilt. Kuna tootjaga on otsekontaktid, pole kohvihind seal ka oluliselt kõrgem.”

Eesti teistele eeskujuks. Fair Trade kaupadest ongi kohv kõige levinum toode. Muide, äsja said seda maitsta roheliste rattaretke ning Tartu tudengipäevade osavõtjad. Lisaks on menukad Fair Trade tooted ka riis, tee, banaanid ja käsitöö. Erinevates riikides on populaarsed erinevad tooted, näiteks shveitslastele meeldib õiglase kauba riisivalik.
“Käsitöö puhul olen mina aga küll seda meelt, et transport kauge maa tagant teeb selle siiatoomise keskkonda saastavaks. Pealegi, kas seda korvikest või linikut on ilmtingimata ikka vaja osta,” nendib Välja. “Kui Eestis Fair Trade kaubandust arendada, tasub tuua neid tooteid, mida siia niikuinii kauge maa tagant sõidutatakse. Näiteks banaane ja kohvi. Head mett on meil omalgi.”
Välja sõnul võiks Eesti riik heaks eeskujuks olla ning ametiasutustesse õiglase kauba kohvi osta. “See annab mainele kahtlemata lisaväärtust – näitab, et tegu on inimõigustest lugu pidava ja keskkonnateadliku riigiga. Pealegi saab suuremat kogust ostes luua otsesemaid kontakte ning vahe tavalise poekohviga ei tule enam nii suur,” nendib Välja. “Ehk ütleb mõne aasta pärast Euroopa Liit, et ametiasutustes ongi Fair Trade kohv hea toon. Praegu oleks aga see meil igati eesrindlik samm.”


Infot Fair Trade kohta:

www.fairtrade.com,

www.ifat.org



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?