5/2004



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Möirgavad neljakümnendad ja hobuste laiused

Meremeeste jutustusi või ookeane kaartidelt vaadates võib kohata taolisi kohanimesid, nagu hobuste laiused (horse latitude) ja möirgavad neljakümnendad (roaring forties). Millega on tegemist?

Põhja- ja lõunapoolkera 30.–35. laiuskraadidel on troopiline kõrgrõhkond, mis on eriti hästi välja kujunenud ookeanide kohal. Kõrgrõhkkonnas on laskuvad õhuvoolud, mis põhjustavad kuiva õhu, pilvitu taeva ja nõrga tuule või koguni tuulevaikuse.

Kõrgrõhuvöönd on laiem ja ühtlasem lõunapoolkeral, kus on vähem maismaad. Suvel nihkub see vöönd mõne kraadi võrra ekvaatorist eemale, nii nagu üks poolkeradest on Päikese poole suunatud. Hobuste laiuseks nimetatakse neid purjelaevade ajast, kui Uude Maailma või Ida-Indiasse teel olevad laevad jäid tuulevaikusse ning joogivee kokkuhoiuks aeti kaasas olevad hobused üle parda või kui toidueelistused lubasid, siis laevapere lauale. Filmikeeles on tuulevaikusesse jäänud laevapere edasi antud linateoses Kihnu Jõnnist, mis kannab nime “Metskapten”. Võib-olla on hobuste kurvast saatusest pärit ka järgnev Tallinna Merekooli lõpetanud Kaugesõidukaptenite Ühingu kirjamees Evald Pasti kirjeldatud enam kui saja aasta tagune meremeeste komme: “Kui Inglismaalt väljasõidust oli möödunud kuu aega, siis toimus “surnud hobusekere põletamine”.” (“Meresõidu romantikat ja traagikat”, ilmunud
Tallinnas 1936.) See oli sümboolne tseremoonia, millega märgiti, et nüüd on avansina saadud ühe kuu palk tasa teenitud ja hakkab “lugema” päris rahapalk.
Kolmekümne päevaga jõudis purjelaev Assooride kohal oleva kõrgrõhuvöö alla.
Põhjapoolkeral on tuulevaikuse vööndit nimetatud ka Vähi tüünuseks (calms of Cancer) ja lõunapoolkeral Kaljukitse tüünuseks (calms of Capricorn), seda pöörijoonte järgi.


Möirgavad neljakümnendad.
Hobuste laiuste ja Antarktika kohal olevate kõrgrõhkkondade vahel on madalama õhurõhuga vöönd, kus puhuvad pidevad läänekaarte tuuled, peamiselt loodest. Siiani on “ümber sarve” (Kap Hoorn, 56. lõunalaiusel) purjetamine või ka mootorlaevaga minek oskusi nõudev ja meeldejääv sündmus. Past kirjeldab Kap Hoornist möödumist järgmiselt: “Kap Hoornis saavutab laine kohutava kõrguse. Päevi ja nädalaid võitlevad laev ja inimesed merega. Kõik on läbi märjad ja külmetavad. Ruhvist väljatulnud meremehel tõuseb laine varsti tekil rinnuni, ja veel talvine külm merevesi. /–/ Laev on rohkem vee all kui vee peal. Baromeeter aga langeb ja langeb. Kapten viibib alaliselt laevalael. /–/ Tuul on nii tugev, et ei saa vastu tuult hingata. Alatiselt tuleb lainet peale “passida”, mis võib inimese paisata vastu luuki, reelingut või masti nii, et purunevad kondid. Kes eluga tahab pääseda, peab omama külma verd, teraseid silmi, kärmeid jalgu ja tugevaid käsi. Kap Hoorn, see on märjad riided, märjad koid, liikmed täis muhke ja haavu, kärisenud ja verised käed.”


Mis teeb selle paiga nii tormiseks?
Ümber Antarktika laiub pidev mereala, neljakümnes lõunalaius läbib maismaad vaid mõnest kohast, selle ühtlase mereala tõttu ringleb seal korraga mitmeid tsükloneid ja ühe tsükloni keskmest põhja poole jääv tugeva läänetuule ala moodustab koos teiste tsüklonitega osa pidevast õhu läänevoolust. Polaarfrondil 30. ja 40. lõunalaiuse vahel arenevad tsüklonid, mis üldise õhuvooluga liiguvad kagu suunas ja sulguvad 60. lõunalaiuse kohal, misjärel hääbuvad. Nende tuulte esinemise piirkonda nimetatakse möirgavateks neljakümnendateks (roaring forties). Arvatavasti on too nimigi kasutusele võetud suurte maadeavastuste ajal. Läänetuuli võib lühiajaliselt katkestada ainult kagusse suunduva noore areneva tsükloni läbiminek.

Läänetuulte poolt Drake’i väina surutud lained saavutavad tormis suure kõrguse. Seal pälvinud ka hollandi laevakapten, kes mõistlikkusele ja tormivarju minema kutsunud mehed üle parda visanud ning Loojat neednud, karistuse, mille järgi peatuse ja puhkuseta peab mööda meresid purjetama. Legendis on ta tuntud Lendava Hollandlasena.



Vootele Hansen
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?