5/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

säästlik eluviis
Riidest ökomähkmed säästavad tervist ja raha

Soome jäätmespetsid on välja arvutanud, et üks laps kasutab imikueas ära 5000 mähet. Lisaks suurele keskkonna koormusele on mähkmed sageli ka lastele allergia põhjustajaks - paljud ei talu kileümbrist ja mähkme pleegitatud sisu. Eestlanna Agne Kukk on leidnud lahenduse - tema toodetud ökomähkmed säästavad lapse tervist ja hoiavad vanemate raha kokku.

Kui Agne Kukk pisikese beebiga kodus oli, kasutas ta pleegitamata sisuga ökomähkmeid ja otsis panipaigast üles vanemast lapsest järele jäänud marlilapid. Tasapisi tuli ta ideele ise ökomähkmeid ja nende ümber käivaid püksikesi õmblema hakata. Oma laps tal neid kasutada ei jõudnudki - hakkas enne potil käima. Küll aga on Agne mähkmed jõudnud juba Viimsi valla titepakki ja mitmesse noorde loodussõbralikku perre.

Eriti hea meel on tal Taanis kootud puuvillase mahepõllumajanduslikult kasvatatud fliisist kanga üle. "See puuvill pole juba kasvades saanud hoogustavat keemiat ega tõrjevahendeid," näitab Agne mähkmevalikut, milles on lisaks fliisist ja paksema keskosaga flanellmähkmetele ka tavalised marlimähkmed, spetsiaalne öömähe ning trukkide või takjakinnisega mähkmepüksid. Ei mingit kilet, vaid uuenduskuuri läbinud traditsiooniline vana.

"Pealmised püksid on paksust ja tihedast kangast, sellest ei tule piss kiiresti läbi," ütleb Agne ja toob välja ka mõrkjalt lambalõhnalised villaheidest kootud püksikesed, mida saab mähkmete peale tõmmata. "Villaheie sisaldab loomulikku lambarasva, milles olev lanoliin pissis olevat ammoniaaki neutraliseerib. Mida vähem heidepükse pesta, seda parem, muidu läheb lanoliin välja. Pissiseks saades piisab vaid nende tuulutamisest, vahel võib ka leige veega pesta," soovitab ta. Kõik mähkmed on pleegitamata kangast ning Agne lasi koguni tootesildid loodussõbralike värvidega trükkida.

Kaasajal marlimähkmetega vähem tööd. Väikelapse tõttu tekkiv prügihulk aina kasvab - viimastel aastatel on beebitoodete valikusse lisandunud veel ka immutatud lapikesed, millega vee asemel peput pesta. Selline hulk märge lappe ja mähkmeid - Soome jäätmespetside sõnul ligi 5000 aastas - moodustab suurema hunniku kui mõne mehe jaanituli. Eestlane hoiab ilmselt rohkem raha kokku ja ei vaheta mähkmeid ehk nõnda tihti, kuid suurusjärk on ikkagi ligilähedane. "Mõni laseb mähkmel küll all olla seni, kuni see raskusest ära kukub," muigab Agne, kelle sõnul on riidest lappide juurde tagasituleku peapõhjuseks lapse tervis, teiseks loodushoid ja kolmandaks rahakott. "Kui kasutada marlit, mil peal villaheidest püksikesed, saab läbi mõnesaja krooniga. Kuna pole umbset kilemähet, ei pea ka rohkelt beebikreeme ostma." Samas heidutab paljusid omal ajal valikute puudumise tõttu marlimähkmeid kasutanud emasid töö, mida nende pesemiseks teha tuli. Mõte suures moosikeedupotis auravast mähkmelaarist paneb noorusnostalgiast muigama, kuid uuesti ei soovi seda küll enamus ette võtta. "Praegune aeg on ju teine, nüüd on kõigil pesumasinad kodus ja tänapäeval ei nõuta ka taolist keetmist. Ma pole masinas temperatuuri maksimumprogrammigi kasutanud, vaid pesnud 60 kraadiga. Hea ilmaga kuivab marlimähe õues viie minutiga," julgustab Agne ja tunnistab, et mugavus on tõesti see, mis emmed kilemähkmete juurde tõmbab, isegi need, kes muidu loodust hoidvalt käituvad. "Tean seda mugavuse asja ka ise, sest töötasin lapse kõrvalt täiskohaga kodukontoris. Lihtsalt ei jõudnud marlimähkmeid õmmelda. Nii kasutasin loodustoodete poes müüdavaid pleegitamata sisuga mähkmeid. Siis aga meenus, et kuskil peavad alles olema kümme aastat tagasi vanemale lapsele õmmeldud mähkmed. Nende kasutamine osutus olulisemalt kergemaks kui omal ajal, mil neid poolmehaanilise pesumasinaga pesin ja pesukausi kohale küürutades vees solgutasin."


Emad puuvillas, lapsed kiles.
"Praegu on kummaline olukord - emad ise hangivad endale poest kvaliteetset puuvillast pesu, lapsed aga mähivad kile sisse," ütleb Agne. Tema sõnul kasutab Suurbritannias 15% titeemadest riidest mähkmeid. Riik maksab lausa loodussõbralikust mähkmeostust osa summast kinni. Agne kiidab ka Viimsi valda, mis novaatorina ökomähkmetega beebipakke kingib. "Omakandi vallamaja oli esimene koht, kuhu selle jutuga läksin. Vastuvõtt oli hästi positiivne. See andis julgust juurde." Vald laseb emal valida, kas see võtab ökomähkmetega pakikese või tavalise. Et ökopakk ilusat tite pudi-padi pakkuva tavalise pakiga võrdne oleks, on Agne selle hästi mitmekesiseks koostanud. Lisaks praktilistele püksimähkmetele on seal näiteks ka flanellist lina, sibulakoortega värvitud titepõll, männipuidust rõngaga väike lelu, mida saab närida ja taimetee imetavale emale. "Eks seda teist pakki võetakse ikka rohkem, kuid olen kuulnud, et paljud valivad ökopaki just seetõttu, et katsetada ning et seal on teistmoodi asjad, kui mujal müüakse."

Agne hakkas ökomähkmeid müüma mais. Kogused pole küll väga suured, kuid on ette tulnud juba hetk, et tellitud kangas sai otsa. "Kui vahel mõni ütleb, et laps võtab võimalused, siis mina kinnitan küll, et hoopis annab," ütleb Agne. Lisaks positiivsetele emotsioonidele tõi teise lapse sünd ja kasvatamine finantsalal töötanud noorele emale ka kannapöörde. "Igatsus muutusteks oli juba enne olemas. Tahtsin midagi vahetumat, nii nagu loodussõbralike beebitoodetega tegelemine ja emmede nõustamine seda kahtlemata on. Õppisin lapsega ja lapse kõrvalt palju juurde. Elu muutus hoopis huvitavamaks," leiab Agne. Juba mõtleb ta, kuidas naiste sidemeid loodus- ja nahasõbralikumaks muuta.

Lisainfo, hinnad ja ostukohad:

info@tervevalik.ee

www.tervevalik.ee



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet