6/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Külarahvas astus kodujärve kaitseks välja

“Shokeeriv on see, et looduse ilu pole mingi argument,” imestab Võrumaa muusik ja laululooja Kait Tamra, kes koos teiste Pindi ja Paidra külaelanikega üritab kaitsta oma kodukoha kaunist puhkeala – Paidra järve ümbrust – kinnisvaraarendajate plaanide eest. “Kena puutumatu ümbrus iseenesest justkui polekski väärtus. Alati peab otsima mõnda sammalt või mutukat, mida antud piirkonnas saaks kaitsta,” kurdab Tamra.

Lasva vallas asuv Paidra järv on üks tuntumaid puhkekohti, kus käivad ujumas ning piknikut pidamas nii kohalikud, võrulased kui ka kaugema kandi rahvas.
Ühel pool järve on Riigimetsa Ma­jandamise Keskuse (RMK) puhkeala, kuhu on rajatud lõkkekoht ja piknikuplats. Kui suvisel ajal riigimetsa puhkealal kitsaks läheb, jätkub suvitajaid ka teisele kaldale, mis on eramaa. Puhkajate tulevik näis helge kuni selle sügiseni, mil maatükk müüdi OÜ Fastmanile. Uus omanik tahab järve äärde ehitada era­mud.
Kohalikud ja Paidra ääres puhkav rahvas on kinnisvaraarendajate plaa­nide vastu. “Paidra järve kaldal pole kunagi asunud ühtegi maja,” kinnitab Tamra. “Kes siia enam ikka puhkama tuleks, kui üle järve kellegi teise elamine paistab. Selliseid täisehitatud järvekaldaid näeb kõikjal Soomes. Meie Eestis võiksime oma loodusega arukamalt ümber käia.”

Järve äärest raiuti põlispuid. Uus omanik langetas järve lähedal ligi 2600 tihumeetrit puid. “Järve äärde on küll riba metsakest jäetud, nagu seadus ette näeb, aga kogu pilt näeb hale välja, pole enam vana põlismetsa: lugesin ühel kännul 130 rõngast,” on Kait nukker. Seda metsategu kuidagi ära hoida poleks saanud – õiguse seisukohalt – sest eramaal on omanikul õigus ju teha mis tahab. Õiglusest pole aga mõtet rääkida, keegi ei arvesta sellega, et see mets oli puhkealaks ja marja-seenemetsaks paljudele. “On vist kahte sorti metsaomanikke,” kommenteerib Kait. “Need, kes tahavad ostukulu kohe tagasi saada ja metsa maha raiuvad. Ja teised, kes soovivad, et ka nende lapsed ja lapselapsed põlispuid näeksid. Metsast saab puid võtta nii, et seda ei märkagi. Kütteks ja majaehituseks oleks saanud sealt puid küll võtta ja isegi müügiks, nii et ostukulud tasa tuleks. Samas oleks mets ise alles jäänud,“ teab Kait.

Vastuseis on suur. “Meil vallas on 13 järve. Kui neist ühe ääres tahetakse kin­nisvara arendada, jääb 12 järve ikka alles,” öelnud Tamrale Lasva vallavanem, justkui lohutuseks. Sedasi argumenteerides jõuaks asi absurdini. Võiks ka väita, et kui on 12 järve, müüme ühe ära, jääb ikkagi ju tervelt 11, jne, kuni pole enam ühtegi ning kõik järve ääred on täis ehitatud ja eraomanike kätes. Tähtsam on siiski lähtuda konkreetse järve väärtustest, mitte abstraktsetest numbritest. Kohalike õiguste eest seisvale Tamrale anti ka mõista, et ärgu ta sekkugu ärisse, et selliseid nagu tema, on elanike hulgas ainult 2 protsenti – selliseid ullikesi, kes ümbruskonna ilu säilimise eest seisavad ja suurt äri hinnata ei oska. Siiski, Kaidi-suguseid pole vaid 2 protsenti. Kogu ümbruskonna kohalikud on Paidra järve kaitsma asunud. Kui Võrumaa Teatajas ilmus esimene artikkel Paidra vastuseisust, tulid võrulased ja ka kaugema kandi rahvas oma harjumuspärast puhkeala kaema, ning taheti ka väga allkirju Paidra kaitseks anda.
Netikommentaarides tõdeti: “Kui tõesti tahetakse oma valda rikkaid elama, siis peab välja pakkuma mõne muu koha, kuid jätke Paidra järveäärne ala rahule. Seal käib ikka suviti väga palju rahvast ja ümbruskond on ilusasti korras. Just seal on tükike sellist loodust, mille üle me täna uhked oleme ja mille kaudu püüame siiakanti turiste meelitada, kes hindavad rahu ja vaikust.”

Kes keelab ehitamise? Kinnisvara­arendaja OÜ Fastman on teinud avalduse detailplaneeringu algatamiseks kinnistu jagamise eesmärgil, mis tähendab, et maatükki üritatakse mitmeks osaks lõikuda. Selge, et sinna planeeritakse mitmeid elamuid, rohkem kuli külarahvale meeldiks. Siiski võivad kohalikud detailplaneeringu vaidlustada. Lasva vallavanem Jüri Nassarilt külarahvas tõenäoliselt tuge ei saa, kuna too soovitab kompromissini 5-6 elamuga leppida. Külaseltsi arengukava aga mingit kinnisvaraarendust järve ääres ette ei näe. Omaette küsimus on, mis tulu tõuseb vallale külarahvaga vastuollu minnes? Oma sõna on öelda ka Võrumaa Keskkonnateenistusel. “Koostöös oma­valitsusega on kavas puhkeala eramaal säilitada just tulevase detailplaneeringu kaudu,” lubab Ena Poltimäe Võrumaa Keskkonnateenistusest ning kinnitab, et paiga ilu tahetakse säilitada ning maastiku väärtus ei tohi väheneda. Aga kas see õnnestub? Selge on see, et nüüd läheb võitluseks. Vähemasti nõukogude ajal oli asi selge – Paidra ümbruskond oli vormistatud puhke­alaks. Sellisena võiks ta ka säilida.

Järvevesi on imeliselt pehme. Paidra järve ümbrus on nn Palumaa maastike üks esindusalasid. Seljaga järve poole seistes haarab silm tõepoolest erakordselt kaunist, kutsuvat ja valgusrohket männimetsa. Sekka kasvab kaski, pärnasid ja kuuski.
Paidra järv on unikaalne ka oma pehme vee tõttu. Seal on säilinud vähetoitelistele järvedele iseloomulik koos­lus, mis on äärmiselt tundlik igasu­gusele reostusele.
”Olen Paidra järve ääres käinud alates 1982. aastast. Siis külastas seda järve väga vähe inimesi. See järv on fantastiline, vesi on pehme – keha pärast ujumist on siidjas, ja kuldesemed, mis ujudes on käes või kaelas, muutuvad säravaks.
Praegu on külastatavus tõusnud, ei ole seda vaikust ja rahu mis 1980-ndatel, aga viimastel aastatel hoolitsetakse ümbruse eest väga hästi. Kui on allkirju järve ääre puutumatuse kohta vaja, siis annan rõõmuga,” kommenteerib üks Paidra järve austaja
Võrumaa Teataja netiküljelt.
“Peaasi, et siia elamuid ei tuleks,” arutleb Kait. “See rikuks nii puhast ümbrust kui ka muud. Meie loo võti on, et äkki ikka saab paha vastu! Raha ja võimu vastu,” loodab Kait. “Aga seda peab ütlema, et külaelule on see probleem kaasa aidanud, on inimesi omavahel sidunud. Ka see on väärtus.”



Heiko Kruusi, Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet