Kuidas me teame, palju Eestis metsloomi on?
Iga inimene teab, et meie metsades elab kitsi. Aga täpset metskitsede arvu ei oska Eestis keegi nimetada. Selleks et oleks vähegi aimu, palju meie metsades erinevaid loomi elab, viiakse läbi loomade seiret. Loomi saab kokku rehkendada aga väga erinevatel meetoditel.

Suurkiskjate seire. Terve aasta ringselt täidetakse vaatluslehti, kuhu jahiseltsi usaldusmees märgib millal ja kus ilvest, karu või hunti või nende jälgi nähti. Kõik vaatlused kantakse ka kaardile. Vaatlusandmed saadetakse spetsialistile, kes need kokku võtab ja analüüsib. Olulisemad kohad vaatab spetsialist ise üle. Lisaks sellele mõõdetakse kõik kütitud isendid ning määratakse sugu ja vanus. Annab võimaluse hinnata populatsiooni dünaamikat, struktuuri ja levikut. Suhteliselt täpne meetod.

Üldloendus. Iga jahimaa annab keva­deks hinnangu palju nende maadel võib ulukeid elada. Loomade arv saadakse jahimeeste aastaringsete tähelepanekute kohta loomade nägemisest, jälgede leidmisest ja ulukikahjustustest. Selle loenduse järgi saadakse “ametlik loomade arv”, ehkki see meetod pole eriti täpne.

Kopra ja mägra seire. Kopra puhul kantakse usaldusisikute poolt kaardi peale kuhilad ja tammid ja jõelõigu pikkus, kus ühe pesakonna koprad tegutsevad. Spetsialist analüüsib kogutud andmed ning hindab pesakondade hulka mingil alal. Tegutsemisjälgede, jõelõigu pikkuse ja pesakonna vanuse järgi hinnatakse kobraste arvukust pesakonnas. Lisaks sellele teeb spetsialist ka välitöid kindlatel seirealadel.
Mäkradel kaardistatakse mägralinnakuid. Kasutusel olevate urgude arv linnakus annab pildi, palju mäkrasid võib ühes linnakus elada.
Nelinurk­meetod.Jahimaale paigu­­ta­takse nelinurk, mi­da mööda jahimehed ala läbi käivad ja märgivad üles kõik jäljed, mis läbi marsruudi on kulgenud. Samaaegne loendus peaks toimuma ühe maakonna piires kõigil jahimaadel korraga, et vältida samade loomade mitmekordset lugemist. Viiakse läbi talvel, lumesajujärgsel päeval. Annab suhteliselt hea tulemuse paljude liikide (nii väike- kui ka suurulukid) arvukuse dünaamika jälgimisel. Soomes häid tulemusi andnud seiremeetodit hakatakse Eestis praegu rakendama.

Märgistamise meetod. Mingi hulk loomi püütakse kinni, märgistatakse ja lastakse tagasi loodusesse. Hiljem jälgitakse (näiteks kütitud isendite hulgast), mitu protsenti moodustavad märgitud loomad kogupopulatsiooni arvukusest. Meetod on täpne, kuid töömahukas ja kasutatakse teadusprojektides.

Talviste ekskrementide loendus. Sobib põdra, hirve ja metskitse loenduseks, kuna talvel söövad sõralised puuvõrseid, siis on nende väljaheited ligniinirikkad ja ei lagune ilmastiku käes. Pabulahunnikute järgi loendusmarsruudil arvutatakse, kui suur oli talvine populatsioon. Annab kõige täpsemaid tulemusi põtrade arvukuse kohta. Eestis loendatakse igal kevadel sõraliste pabulaid.

Sõraliste vaatlused. Jahimehed täidavad suvel ja sügisel vaatluskaarte, kuhu märgitakse nähtud loomad, nende liik, sugu ja vanuseklass. Lisaks sellele kogutakse kütitud isenditelt andmeid toitumise, vanuse ja sigivusnäitajate kohta. Spetsialist koondab andmed ja analüüsib.

Parima ülevaate loomaliigi seisundist saab erinevate meetoditega kogutud andmete koosanalüüsil. Seire põhjal saadud andmete järgi määratakse loomaliikidele kaitsemeetmeid ja küttimislimiite.