1/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
Mis võiks olla veest raskem? Kas siirup või õli? Aga veest kergem?

Aine üheks omaduseks on tema tihedus. Võtame näiteks vee – üks liiter seda tavalist vedelikku kaalub üks kilogramm. Lisame veele soola, segame lusikaga ning nüüd kaalub vesi loomulikult rohkem. Ehk siis – temas on lahustatud teine aine. Muide, sellist vedelikku nimetatakse soolveeks ja seda kasutatakse kurkide soolamiseks

Üks liiter on liialt suur kogus, millega katseid teha ja ainete omadusi kirjeldada. Keemia tunnis ja tavalises elus kasutatakse ainete tiheduse kirjeldamiseks 1000 korda väiksemat ühikut – grammi kuupsentimeetri kohta ehk siis g/cm3.

Valame topsikusse natuke lambiõli. Nüüd lisame ettevaatlikult piima ja näeme, et piim vajub põhja. See tähendab, et lambiõli tihedus on väiksem kui piimal. Siis lisame ettevaatlikult toiduõli, ja ka see ei segune kummagi vedelikuga, vaid jääb kolmanda kihina hõljuma piima peale.

Et värvilist segu saada, lisame rohelist ja punast nõudepesuvedelikku. Kuhu need küll võiksid jääda? Eks ikka piima sisse, sest nende tihedus on viimasega ligilähedane.

Lisame nüüd siirupit, näiteks rohelist. Siirup laskub põhja, sest temas on lahustunud suur hulk suhkrut ja tihedus on ka suurem kui piimal.
Kui on võtta, siis paneme sortsu eriti magusat siirupit, ja näeme, et see jääb kõige alla, surudes rohelise siirupi ülespoole.

Kui vaadata topsikusse pealtpoolt, ei ole vedelike erinevad kihid peaaegu näha. Küljelt seevastu paistab kahe õli ja piima piir üsna selgelt välja. Miks see nii on, jääb järgmiste katsete teemaks.

Valame nüüd segusse Coca-Colat või laseme sinna joogitableti; ja näeme, et läbi vedeliku hakkavad ülespoole liikuma mullid, mis muudavad toosi pulbitsevaks vulkaaniks. See on süsihappegaas, mis võtab oma teel kaasa natukene alumiste kihtide ainet. Lõpuks rahuneb katseklaasi ehk topsiku sisu ja me võime selle sisu jälle imetleda.

Ära jäta katsetulemust pikaks ajaks lauale, piim läheb hapuks ja segu ei kõlba niikuinii tarvitamiseks!

NB! Vedelikke valame anumasse ettevaatlikult ja tavaliselt servast, mitte plärtsuga keskele. Nii ei segune need omavahel ja katse õnnestub!



Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet