1/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
Kauneim kooliõu 2004 asub Heimtalis


Uhke kaarega roosaka härrastehoone ette viiv ringtee haarab oma embusse vana mõisapargi südame. Vanad väärikad puud raamivad vaadet Raudna ürgorule, mis järsu seinana laskub otse mõisahoone tagant Raudna jõe suunas. Siin asub Kauneim kooliõu 2004 – Raudna Põhikool.

Veel kaks kuud tagasi ehtis kooliesist kolm võimast elupuud, neist jäi jaanuaritormi käigus alles ainult kaks. “Mõnes suhtes on hea, et üks elupuu vahelt murdus,” kommenteerib pruunisilmne ja kiire jutuga õppealajuhataja Urve Mukk. “Mõtlesime varem, et kuidas koolihoonele vaadet avada, kolm elupuud varjutasid selle liialt, nüüd tegi torm töö ära. Vaade majale on nüüd ilusam.”
Koolile avanev vaade, üldse kooli välimus on Urve Mukil väga südamel. Tema eestvedamisel käivitatud Rohelise kooliõue projekt tõigi Raudnasse vabariigi parima tiitli ja president Arnold Rüütli külaskäigu kooli, et auhinda kätte anda. Kingituseks oli siitsamast “ülehoovi” pärit käsitöökunstniku Anu Raua kootud seinavaip – helesinisel merel laevukesed purjetamas horisondi poole. 30 000 krooni saadi ka.


Matkarada algab otse kooliõuelt.
Kau­neima kooliõue tiitli saamiseks ei piisa vaid kooliõue korras hoidmisest. Eelmisel kevadel loodi RMK algatusel loodusrada, mis algab kooli tagant ja viib ürgorgu. Viienda klassi poisid-tüdrukud marsivad rada näitama. Nemad tunnevad teed. “Üritan nii tihti kui võimalik lapsi välja õppima viia,” räägib bioloogiaõpetaja Elve Kivi. Heimtalis pole see tõepoolest raske, sest metsiku välimusega loodus algab sisuliselt kooliõuel. Möödudes endisest mõisa viinaköögist, ronides üle oja, leiame umbes kilomeeter eemal kitsede poolt möödunud ööl kasutatud magamispaiga. “Kolm kitse on siin eelmisel külmal ööl puhanud,” kommenteerib õpetaja Kivi. “Kas teate, miks just siin?” Lapsed ei tea vastata. Vastuseid võib ju olla mitu – siin on hea põõsaid näksida? “Sellepärast, et nende ase piirneb ühelt poolt järsunõlvalise seljakuga, kust on raske nende vaenlasel üles tulla. Nõnda on kitsed kaitstud.”

Keset loodusraja vanu metsapuid rabab äkki võõrapärane ebatsuugade grupp, tuletades meelde, et viibime endises mõisa parkmetsas. Ebatsuugad on istutatud kunagi lootustega, et puud siin sama hästi kasvaks kui nende kaugel kodumaal. Võõrad pole siiski meie kuuskede vahel kohanenud – tüved on peenikesed ja kuidagi nirud. Eestimaa kuused kõrval on uhkemad.

Eestvedajad ei väsi.
Et luua loodusrada, hoida korras kena mõisaparki, korraldada õues õppimise päevi ja suvist keskkonnalaagrit, on vaja eestvedajaid. Tegelikult on ju Raudna kool väike, kõigest 126 õpilasega maakool, ja õpetajaid pole just palju. “Ega muidu nii väikses kohas ju midagi teha saakski, kui poleks kokkuhoidvaid inimesi. Meil on selliseid toredaid inimesi: Urve Mukk, käsitööõpetaja Leili Viinapuu ja algklasside õpetaja Külliki Raudkivi,” kiidab õpetaja Kivi, “kõik on entusiasmiga nõus vedama projekti, ka kaasa aitama, kus tarvis.” “Paljuski on ju see vabatahtlik töö, mida meie õpetajad teevad,” räägib Mukk, “asja korraldamine maksab ju töötunde ja raha, aga mida väiksel vallal ikka pole, seda pole. Nii tulebki vaid oma jõududega hakkama saada,” nendib Mukk.

Õpetajad üritavad kooli ümbruse korrastamisse kaasata õpilasi maksimaalselt: suvel keskkonnalaagris jagati vikatid kätte, õpilased on värvinud garderoobid, korrastanud bussipeatust. “Kui laps oma kätega midagi teeb, ei kipu ta seda kergekäeliselt ka lõhkuma,” on õpetaja Mukk kindel.

Siiski pole tulevik vaid roosiline, vana mõisahoone vajaks hädasti renoveerimist nii seest kui väljast, ja siin oodatakse valla abi. Õpetajad jälgivad aga hirmuga, kuidas teistes valdades mõisates tegutsevatelt maakoolidelt ruumid käest kiputakse võtma, et neid kasudega maha müüa ning asemele midagi palju igavamat anda. “Ka meie vallas on see arutlusel olnud, meilegi on pakutud kahesajakohalist moodsat koolimaja, aga me ei taha seda,” räägib õpetaja Mukk. “Olen käinud teistes koolides, kus on vaid sirged seinad ja ei mingit oma kooli hõngu,” räägib 9. klassi õpilane Kristi. “Meil on siin hoopis teine asi, põnevad sopid koolimajas, loodus. Vahel tulen siia meie parki ilusate ilmadega lihtsalt raamatut lugema, ümbrust nautima. Tavalise kooli vastu seda küll ei vahetaks,” kiidab Kristi.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet