Kundasse plaanitav haavapuitmassitehas saastaks OÜ Ecoman teostatud piiriülese keskkonnamõju hinnangu andmetel neli korda üle Eesti normide (heitvete KHT ehk keemiline hapnikutarve on 1000 mg/l, norm aga 250 mg/l).
Merre lastav heitvesi Ecomani arvates piiriülest keskkonnamõju ei oma, kuna reostus kandub pigem ida kui põhja poole.
Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimehe Marek Strandbergi hinnangul vastab planeeritav reostuskoormus, mis on 1,8 miljonit kuupmeetrit reovett aastas, kuni 40 000 elanikuga linna aastasele reoveekogusele.
Seda nõuetele vastavalt puhastamata jättes hoiavad haavapuitmassitehase arendajad eesotsas AS Estonian Cell’iga kokku ligi 200 miljonit krooni, mis kahtlemata teeb tootmise tulusamaks.
ELF esitas eelmisel sügisel Estonian Cell’ile ja selle Norra emafirmale Larvik Cell’ile omapoolsed soovitused haavapuitmassitehase rajamiseks Türile, sealhulgas nõude hoida tehnoloogilist vett kinnises tsüklis. Estonian Cell loobus tehase kavandamisest Türile ning plaanib seda nüüd Kundasse.
Ecomani juht, endine keskkonnaametnik Heino Luik, väidab vastu, et kõige suurem tehasega kaasnev risk on sotsiaalmajanduslikku laadi: kui 1,33 miljardit krooni maksvat tehast Eestisse ei rajata, siis mädaneb kasvav haavapuit edasi või veetakse töötlemata kujul välismaale.