1/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Tähtsaid tegemisi alusta noorkuul

Raamatupoest saab tänavu muu­de kalendrite kõrval osta ka sirvikalendrit. Kuidas esivanemate pärandit – sirvilaudu – kasutada?

Koduseintel ripub reeglina tavaline kalender, kust uurime, mis kuupäev täna on ning kas jõulud satuvad nädalavahetusele või tööpäevale. See info on kalendrist ainsa pilguga haaratav. Seades tavalise kalendri kõrvale ruunidest kirju-mirjud sirvid, satud kui teise maailma: kõik päevad näivad alluvat salapärastele mõjutustele, millest ilma uurimata midagi aru ei saa. Sirvide aeg ei jookse üksluiste numbrite jadana, vaid toimib tõusude ja mõõnadena, millega meie esivanemad oskasid arvestada.


Mida vanasti sirvikalendritelt vaadati?Loomulikult kuu liikumist ning eraldi kõvasid ja pehmeid aegu (neist allpool). Ja samuti pühi ja tähtpäevi – nagu tänapäevalgi. Vanarahvas jälgis sirve hoolega, kunagi ei alustatud mingit tööd vale kuu seisuga. Kas 21. sajandil on ajad teised ja meil pole esivanemate kalendritega asja? Maksab hetkeks järele mõelda: kas me ei tee tegelikult samu asju, mida nemad? Me alustame tähtsaid töid. Me lõpetame tähtsaid töid. Pole ju vahet, kas tahame, et pangas hakkaks raha kasvama või et seeme läheks kasvama. Tähtis on asja sisu, mitte vorm.

Ja sirvid ütlevad meile piltlikult, millal raha panka viia.


Millal hammast välja tõmmata?
“Vahel juhtub, et on helistanud mõni sugulane – näiteks vennanaine, kes tahtis minna hammast välja tõmbama ja küsis, kas see kuupäev sobib,” räägib Ahto Kaasik, kes oma igapäevaelus sirvidega arvestab. “Ma ei osanud talle tookord paugupealt öelda, pidin mõtlema, mis on parem. Ühest küljest – võib soovitada minna kõval ajal – siis ei lähe haavad halvaks, samas millestki lahtisaamiseks, hambatõmbamiseks, sobib vana kuu. Siin oli kaalutlemise moment.” Kommentaarina võib tagantjärele öelda, et kui haavad kipuvad kergesti halvaks minema, maksab hammast tõmmata ikka kõval ajal, mil haavad ei lähe mädanema ja paranevad kergemini. Ega õige kuu seisu leidmine Ahto sõnul alati nii kerge olegi.

Ahto on Maavalla Koja liige, samuti selle aasta sirvide üks koostajatest. Maavalla Koja liikmetele on sirvilauad enesestmõistetavad abivahendid. Samas on raske teisi veenda, et oma elutoimingutes võiks meil sirvidest abi olla.
Ka Ahtol on sirvidega harjumine üsna pikka aega võtnud. “Nägin neid esimest korda kuusteist aastat tagasi, Peeter Ilus oli lasknud just kuivatusrulli vahelt läbi, need olid siiditrükis.” Ahto tegutses tookord noortaaralaste muinsuskaitseklubis, kõik esivanematesse puutuv huvitas teda. “Sellest ajast olen aasta-aastalt üha rohkem sirvidele tähelepanu pööranud, ikka rohkem on hakanud neid igapäevategemistes vaja minema. Vahel on kahju, et neid käepärast pole – siis, kui kavatsetav tegu on oluline.”

“Üritan uute asjade alustamiseks alati kuu seisu vaadata,” räägib teine tänavuse sirvikalendri koostaja Auli Kütt. “Tavaline rahvakalender on kasutanud viimase ajani välja noore ja vana kuu süsteemi,” räägib Ahto. “Kui olin laps, siis kodus seina peal rippus meil ka see kõige odavam kalender, numbritega, ja ema vaatas, kas nüüd saab lammast niita või ei saa, ja seda uuriti noore-vana kuu seisu järgi.

Vaatan, et saaks enne täiskuud plaanidega algust tehtud ning asjade lõpetamiseks kasutan täiskuujärgset aega.”

Siit ka soovitus Aulilt firmatöötajatele. Tähtsat koosolekut, kus mingeid asju kavatsetakse arutada, pidada noorkuu kõval ajal. Koosolekut aga, kus jutuks mingist probleemist jagu saamine, on targem pidada vana kuu ajal.
“Just suured juhid, kes algatavad suuri projekte, võiksid sirvidega arvestada,” leiab Auli. See ei maksa neile midagi, aga võib palju sisse tuua.


Kõva aeg ja pehme aeg.
Erinevalt tavalisest rahvakalendrist näitavad sirvid lisaks kuu seisudele ka kõvasid ja pehmeid aegu, mis toimivad kuu seise täpsustava süsteemina.

“Olen lähemalt uurinud raiega seotud rahvapärimusi,” räägib Ahto. “Need on piirkonniti mõnikord väga vastukäivad. Ühed ütlevad, et noorkuu ajal tuleb tarbepuid langetada, teised räägivad täpselt vastupidist!” Seletada tuleb vastuolu Ahto sõnul just kõva ja pehme kuu süsteemiga. See süsteem on vajunud unustusse ja vajab elustamist.

Nii noorkuul kui vanal kuul on oma kõvad ja pehmed ajad. Nagu nimigi ütleb, tasub kõval ajal midagi uut alustada, pehme aeg on aga hea lagundaja ja määndaja. Seega kõige parem aeg uut alustada on noorkuu kõva aeg. Kõval ajal lõigatud puu ei mädane, haavad ei lähe halvaks. Mis kõval ajal tehtud, see püsib. “Kõvad ja pehmed ajad käivad rohkem füüsiliste tööde kohta, nagu näiteks pesupesemine,” kommenteerib Auli.


Kuidas märke tõlgendada? Ega see sirvidega arvestamine üleöö selgeks saa. Märgid kalendril on küll üheselt mõistetavad, aga nende tõlgendamine igapäevaellu nõuab harjumiseks aega.
Võtame kas või pealtnäha lihtsa näite: saunaviha tegemine. Rahvatarkus ütleb, et pehmel ajal tehtud saunavihad ei poeta lehti, aga lähevad kergesti hallitama. Kõval ajal tehtud vihad poetavad lehti, aga ei lähe hallitama. Sõltub sellest, millised on saunaviha tegijal kuivatamise tingimused, millised on ilmad. “Kui teed pehmel ajal vihtu, tuleb hästi ära kuivatada,” soovitab Auli. “Kõval ajal tehtut peab aga rohkem leotama.” Täpselt samuti, kui läheme linnas valgusfooriga üle tee, ei piisa linnas liigeledes üksnes fooritulede tundmisest, vaid peab arvestama teisigi tegureid.

Samas ei tähenda see, et asi liiga keeruline oleks. Sirvid on ikkagi abimeheks meie elus, nendega harjub ära.

“Ema mul küsib alati, kui hakkab kartuleid ja herneid panema, et kas nüüd on õige aeg,” räägib Ahto. “Ta teab neid asju tegelikult ka ise. Teda on õpetatud, et kartulipaneku puhul on olulised teisedki ilmamärgid, mida jälgida – toomingas peab õitsema. Lisaks kuusüsteemile on ju palju märke, mis tulevad loodusest meie ümber. Minu kaudu on majja tulnud ka sirvidega arvestamine. Üritan nende järgi paremini elada, nad rikastavad minu kui eestlase elu. Sirvidega tegelemine vähendab võõrandumist kahest aspektist – esiteks esivanemate kultuuripärandist ja teiseks loodusest, meie keskkonnast.”



Vestlusringis osalesid: Ahto Kaasik, Auli Kütt, Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet