2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste Rattaretk
Tuntud tundmatu Otepää

Otepää... See on ju Otepää oma linnamäega, Väikse Munamäega, Püha­järvega ja tagatipuks veel Kääriku kandiga, mis ainsa Eesti väikelinnana talvel rohkem rahvast mahutab kui suvel. Või oli see vastupidi. Otepäässe ühestükkis selle kuningriigiga võib ahelduda nii suvel kui talvel.

Oleme kuulnud Ote­pääst nii palju, et arva­me temast kõike teadvat. Kuid ometi nime poolest tuntud, avaneb rattaretkelisele ka tundmatu Otepää. Otepää kant on olnud ka kahe kange ja kuulsa loodusemehe Alexander von Middendorffi ja Friedrich von Bergi kodukant.


1. päev


Kaarna järv. Vana-Otepääl, seal, kuhu rattaretkeliste autod pargitakse. Enne rattaretke tasub teada, et järvevees on üks suur kivi, mille peale on raiutud tekst: “Kes seda kivi näeb, seda tabab nälg ja viletsus.” Siiski pole veetase veel nii madalale langenud, et keegi kivi näinud oleks.


Otepää linnamägi.
Eestlaste tähtsamaid linnuseid, karu pea kujuline ja Karupea-nimeline. Piiskopilinnuse jäänused selle otsas on vanim telliskiviehitis Eestis, rajatud alates 1224. a. Hoovis oli Eestis erandlik veetsistern. Kelder on täis varandust, mida valvab sokke kuduv vanamoor. Igal aasta koob moor ühe silma. Kui sokk valmis, läheb maailm hukka.


Väike Munamägi.
5 km. Meie reis sealt läbi ei lähe, küll aga lähedusest. See on oma 208 meetriga Otepää kõrgustiku 7. tipp, kuid suhteliselt kõrguselt oma 80 meetriga Vällamäe järel Eesti teine mägi. Seetõttu on siin ka suusanõlvad. Valgustatud, 200–420 m pikkused, maksimaalne kõrgusevahe 73 m. Kuid kahetsusväärselt rikuti suusanõlva ehitusega kaitsealust mäge. Mäe tipus mobiilmastist vaatetorn, kust avaneb imekaunis vaade. Kirdenõlval allikas, mida ammustest aegadest peetakse Väikse Emajõe alguseks. Nüüd küll kinnitavad teadlased, et Väike Emajõgi algab Pühajärvest. Kust ta siis tegelikult algab? Maitse asi. Kõlab küll hästi kokku see Väike Munamägi ja Väike Emajõgi. Ja allika vesi maitseb ka hästi.

Õrna ööbiku kodu. Juusa talu. 7 km. Luuletaja Gustav Wulffi sünnipaik. Gustav Õie nime all tegutses ta kirjamehena. Luuletas, et “õrn ööbik, kuhu tõttad sa …”. Ja pani ööbiku laulma talumehe, mitte mõisa akna alla.

NB! Pikemalt ajakiri Loodus aprillinumbris!

Armuallikas. 10 km. Pühajärve käärus voolab allikast vesi, mis jaaniööl hõbepeekrist jooduna loob suure ja püsiva armastuse. Nii et tasub tagasi tulla. Lisaks aga on allikal ka igapäevane töö: vaigistab valusid ja ravib terveks ka.


Pühajärv.
Mõis, sõjatamm, Dalai-laama mälestusmärk, park. 13 km. Mõis oli siin varem kui Otepää. Too linn tekkis Pühajärve Nuustaku (Nustag, Pähklipäev) nimelise karjamõisa maadele. See on alati kellelegi kuulunud. 400 aasta eest Johann Uexküllile, nüüd Tiit Vähile. Pühajärv aga sadas maha püha tammiku kõrvale ja kuulub kõigile. Otepää kandi suurim järv, millel viis saart kanda. Park on rajatud laanemetsast. Dalai-laama Tendzin Gjatso käis siin ja õnnistas järve 1991. aasta 3. oktoobril kell 10.45. Sõjatamm on 380-aastane ja selle läheduses karistati 1841. aastal Pühajärve mõisa talupoegi, kes keeldusid mõisategu tegemast ja tahtsid selle asemel ära Venemaale.
Meegaste mägi. 22 km. See on oma 207 meetriga üks Otepää kõrgustiku kõrgemaid tippe. Mäe otsas kiik. Slaalominõlvad, 200 m pikad, kõrgusevahe 40 m.


Hellenurme mõis.
42 km. See mõis kuulus alates 1853. aastast Alexander Theodor von Middendorffile, kes kujundas ka vabaplaneeringuga pargi, kuhu istutas oma ekspeditsioonidelt toodud istikuid. Siin ta 1894. aastal 78-aastasena suri. Mõisasüdame vastast viib kruusatee kilomeetri kaugusel asuvasse Middendorffide kabeliga matmispaika. Klassitsistlik peamaja, teisel pool maanteed laudad ja tallid, haruldane kuusnurkne ait, ning Elva jõe ääres suured vesiveski hooned. Veski on töökorras, siin töötab ka väike hüdroelektrijaam.


Elva jõgi.
Kohtume selle jõega mitu korda. Elva jõgi algab Valgjärvest ja voolab läbi Hellenurme, et oma veed Emajõkke viia. Hellenurmes on jõel paisjärv. Ülesvoolu on veel kaks paisjärve, Tamme külas ja Palu külas. Neeruti külas läbib jõgi kolm väikest järve.


Laguja.
51 km. Küla, mis on kuulsaks saanud võitlusega rajatava europrügila vastu.


Mõrtsuka järv.
54 km. Röövlite varandus seisab rohekaskollase veega järve põhjas kivi all, mille peale ankur ja nool raiutud. Võib-olla just seepärast alandati järve veetaset 1960. aastate lõpul – ilma selge põhjuseta.


Nõuni järv.
57 km. Asub Pühajärvega samas vanas vaokujulises orus. Mitmel pool liivase põhjaga, ent vesi süveneb järsku. Siin elab haruldasi karpvähilisi. Lähedal asuval Ristimäel saab südaööl palvetades patud andeks. Parem siiski südaööks Leigo laagrisse jõuda.


2. päev


Väike Emajõgi
ei alga uuema vaate kohaselt teps mitte Väikselt Munamäelt, vaid Pühajärvest. Selle esimest otsa kuni Sangasteni on kutsutud ka Pühajõeks. Nii et sõidame Pühajõega võidu. Kuni Sangasteni on jõel õige mitu paisjärvekest: Raudsepa külas 1,5 km lähtest, Restu külas 3 km lähtest ja Sangaste Kirikukülast lõunas Järvekülas, kus asub Sangaste jahuveski hoone ja Sangaste Veskijärv. Sellest veel pool kilomeetrit alamal paikneb endise Sangaste villaveski pais. Aga nime sai jõgi sellest, et end tütre heaks ohverdanud emale laskis tütar kaevata jõe.


Otepää Valgjärv.
15 km. Valge-nimelisi järvesid pole Eestis küll mustmiljon, kuid vähemalt 21 siiski. See on suurim surnud jää sulamisel tekkinud järvedest Otepääl. Järve kaldal on looduskaitse all olev park põliste tammedega. Kolm saart, neist kaks Mustsaart – Valgjärvel! Järv tekkis häda sunnil, kui isa ja tütar abiellusid. Või siis abiellusid õde ja vend. Ja tagatipuks ajasid minema kerjaja.


Pikajärv.
20 km. Eestis on paarkümmend pikka järve. Otepää oma jääb ilusa pargi varju. See on sügav järv, üle 23 meetri tuleb ära. Nii et, ettevaatust ujumisel! Pikajärve mõisa peahoone on ehitatud vaid sadakonna aasta eest.


Kooraste järved.
36 km. Üks kena järvede pesakond, õieti järvekeede ristumispaik.

Siin ristub Voki-Truuta-Kooraste loode-kagusuunaline aheljärvestik kirde-edelasuunalise Jõksi-Kooraste aheljärvestikuga. Tõeline segadus! Kuidas sai küll mannerjää liikuda korraga kahes ristisuunas? Et asi segasem oleks, kohtume Kooraste aheljärvestikuga veel 59. kilomeetril, kui jõuame Truutasse välja.
Kooraste järvekee on Eesti kõige suurejoonelisem aheljärvestik, kus lebab ürgorus järjestikku 10 järve. Lõbu pärast loeme need üles: Vidrike järv, Vokijärv, Lambahanna järv, Nahajärv, Sinikajärv, Lubjaahju järv, Liinujärv, Pikkjärv, Vaabajärv ja Hatsike järv.
Neile risti kulgevad aga Peratsjärv, Mutsina järv, Kõverjärv, Linajärv, Kooraste Suurjärv ja Uiakatsi järv. Noh, vaimukusest polnud siinsel rahval puudust.


Pokumaa.
42 km. Selle paiga võtmeks on Edgar Valteri “Pokuraamat”. Siin on kilomeetrine loodusrada, kuid muud plaanid veel teostamata.


Tamme-Lauri tamm.
45 km. Urvaste on ainus Eesti vald, mis ennast rahatähe peale saanud on – oma maadel kasvava tamme kaudu. Kui puudel oleks õiglaselt valitud president, siis oleks Eesti puude president kindlasti Tamme-Lauri tamm. Tema erilist staatust on tunnistanud Eesti riik, pannes ta inimese ja pääsukese kõrval ainsa eraldioleva elusolendina rahatähele.

Tamme-Lauri tamme vanust pole saadud täpselt mõõta, kuid see on hinnatud olevat 680 aastat. Kui tema emapuu tõru maha kukkus ja seal idanema hakkas, oli aasta 1320. Küllap laius siin tol ajal tammik. Küllap käidi siin ordumeeste eest salaja ohverdamas, vanadelt jumalatelt nõu ja armu palumas. 1960. aastatel oli Tamme-Lauri tamm tellinguis. Tüve sisse mahtunuks pool tosinat inimest. Siis ehitati tammele uus südamik. Töö läks korda, tamm kestab veel.


Urvaste kirik.
Urvaste kihelkond on vana ja tuntud kihelkond. See kuulus Ugandi koosseisu ja Tartu piiskopi alla. Pole siis ime, et Urvastesse tekkis üsna ainulaadne kirik. Mitte just selle poolest ainulaadne, et kirikus vendade Kriisade tehtud orel sees on – neid leidub mujalgi. Vaid et sellel kirikul on kolm löövi ehk sisemist võlvkaart, keskmine kahest äärmisest kõrgem. Teistes Eesti maa­kirikutes on piisanud ühest löövist.

Sellest hoolimata või just selle tõttu paistab Urvaste kirik väljast nagu maadligi litsutud teekann – aga selline mõnus teekann, mille sees on turvaline ja toredalt avar tunne.

Urvaste ürgorg ja järved. Urvaste maastiku kujunemises on oluline osa olnud mõnekümne tuhande aasta tagusel mandrijääl. Siit voolas selle sulavesi kümne tuhande aasta eest minema, jättes endast maha oru, mille põhjas nüüd kolm kaunist Urvaste järve lebavad. Uhtjärv, Luhasoo järv ja Lõõdla järv. 15 kilomeetri pikkune org algab laugjana Sangastest ning kaevub Uhtjärve kohal 40 meetri sügavusele. Ürgoru kaldal asub Nahalinna-nimeline linnamägi, ohvriallikas ja ohvrikivi. Urvaste linnamäge kasutati umbes 1000 aasta eest, kuid üsna lühikest aega. Siin võib lisaks näha veel Põhjasõja-aegseid kaitsevalle. Urvaste Uhtjärv on sügav, oma 28 meetriga sügavuselt viies järv Eestis.

Lõõdla järv on Uhtjärvest suurem ning selle veetaseme tõstmise või langetamise üle on mõisnik ja talupojad omavahel eelmise sajandi alul kõvasti kembelnud. Selle järve kirdekaldal asub muistne kalme – Kirikuase ehk Kabelimägi. Kirikukell olevat praegugi järves. Kas pole siis näha?


Voki-Truuta-Kooraste aheljärvestik.
59 km. Jõuame jälle Eesti kõige suurejoonelisema aheljärvestiku äärde, millest 36. kilomeetril juttu oli.


Märdi korgitammed.
74 km. Väikse Emajõe paremal kaldal, Vana-Otepää –Sangaste maantee ääres kasvab kolm Amuuri korgipuud. Kõige suurem neist on 18 m kõrge ja ümbermõõduga 1,1 meetrit. Veskitamm – tee alt voolav vesi kukub kosena alla. Veekardina taga on võimalik seista ja veemühinat kuulata.


Pühajärve Keskhiis.
77 km. Taarausu keskus jääb teest pool kilomeetrit vasakule.

Sangaste. 84 km. Sangaste on üks kuulsamaid Eesti paiku. Ja mitte ainult tänu Sangaste mõisa peahoone sillerdavale eklektilisusele, vaid ka selles tegutsenud mehe haardeulatusele. Sangaste ja tema krahv Bergi mõju ulatub tänapäeva nagu ei kellelgi teisel kunagisel mõisnikul. Sest Bergi töö vilju sööme me tänaseni.


Sangaste Püha Andrease kirik.
San­gaste on vanemaid Eesti kihelkondi, millest kirjalikke teateid on säilinud juba 1274. aastast. Sangaste kirikust on teateid 1379. aastast, ent sõdades seda muudkui purustati, kuni 1702. aastal Põhjasõjas maatasa tehti. Praegune hoone valmis 1742. aastal ning on rajatud keskaegsele alusmüürile. Kiriku küljes eputab barokne õhuline torn, mis sai valmis 1873. aastal. Kirikus on vendade Kriisade 1924. aastal valminud orel, mille ehitamisel nad kasutasid endist orelit. Kirikupargis kasvab Eesti suurim hõbevaher, mille kõrgus on 27 meetrit, ning mitmeid huvitavaid võõramaa puid. Kirikust kilomeetri kaugusel asuvale kalmistule on maetud Sangaste krahv von Berg. Tema kalmule on külvatud tema enda aretatud Sangaste rukis.


Sangaste loss.
88 km. Sangaste mõis on vana mõis. Juba 16. sajandil mainitakse seda, siis kuulus mõis Tartu piiskopile. Vahepeal käest kätte käinud mõisa ostis 1808. aastal Sangaste õuenõunik Friedrich von Berg, kelle suguvõsale see kuulus kuni omaniku Saksamaale põgenemiseni 1939. aastal.
Ent praegune Sangaste on vana Bergi vennapojast isemõtleja Friedrich Bergi nägu. Neli aastat kestnud ehitustöö tulemusena valmis 1883. aastal arhitekt Hippiuse projekteeritud neogootika pärl. See punane tornide, akende, katusesakkide ja sammaste rägastik on kui ise siitsamast maa alt välja kasvanud, justkui korrates loodusparki, mis teda ümbritseb.

Sangaste mõisa sigrimigri saab kaua nautida, eri nurkade alt, eri valgusega. Ka interjöör on tõeliselt muljetavaldav, kulmineerudes puitpaneelidega söögitoaga, kahhelahjudega ning võlvkupliga saaliga.

Ega teisedki hooned palju alla anna, isegi veetorn ja hobusetallid räägivad peahoonega võrdväärsete partneritena kaasa. Kaasa kõneleb ka Sangaste park, mis hea tahtmise ja ettekujutuse korral ulatub Otepääni välja. Sest vähemasti talvel näeb lähedaselt kõrgemalt kuplilt Jaanimäelt Kääriku peaaegu et kätte ära.
Lossi ümbruse park on liigirohkuselt üks Eesti rikkamaid ning siit tasub õppida looduspargi rajamise kunsti praegugi. Pargile ja lossile aitab kaasa ka hoogsa reljeefiga maastik, mida Inglise stiilis parkide pooldaja Berg ka hästi ära kasutas.

Ida suunas kulgeb vaid ühte teepoolt kaunistav 3 km pikkune tammeallee, seal oli 170 puud.


3. päev


Kuutsemägi.
22 km. Oma 217 meetriga Otepää kõrgustiku kõrgeim tipp. Vaateplatvormilt avaneb ilus vaade. Talvel on siin 200–480 meetri pikkused slaalominõlvad, maksimaalne kõrgusevahe 50 meetrit.


Sangaste linnamägi.
36 km. Ülijärskude nõlvadega mägi asub Kirgjärve läänekaldal. Siin tegutseti 1000 aastat tagasi. Siit möödus tähtis muistne tee, mis viis Otepäält ja Tartust Riiga. Küllap linnamäelt sedagi valvati.
Harimägi. 39 km. Otepää kõrgustiku suurim lavamägi, 211 m üle merepinna. Mägi on üle 2 km pikk, kõige kõrgem on mäe edelaots, kuhu on püstitatud 28 m kõrgune turvaline vaatetorn, millelt avanevad suurepärased kaugvaated kõikides suundades.



Kääriku spordikeskus.
45 km. Keskus valmis 40 aasta eest ning on üks orgaanilise arhitektuuri näiteid kui loodusesse sobituv spordiküla. Kääriku spordibaasi hakati legendaarse kümnevõistlejate treeneri Fred Kudu eestvõttel ehitama 1947. aastal, siis kui koht oli tõeline metsakolgas. 1964. aastal, oma kolmepäevasel visiidil Eestisse, jõudis Soome Vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen koos kaaskonnaga külastada Kääriku Tartu ülikooli spordibaasi. Mis oli tol ajal mõeldamatu asi. Kekkosele valmistati matka jaoks ette võimalikult huvitav suusarada, mille ta ka läbis. ENSV Ülemnõukogu presiidiumi esimees, kelle nime ei mäleta enam keegi, püüdis samal ajal Kääriku järvejäält kala. Kekkonen on surnud, kuid tema matkarada elab edasi. Nii nagu Kääriku järve ääres olev Kekkose saun, mis on küll vahepeal maha põlenud, ent siis jälle kui maa alt kerkinud.


Pühajärve park.
55 km. Laululava juures rattaretk lõpeb. Eestis on vähemalt seitse Pühajärve. Kuid Otepää Pühajärv on ikka see kõige püham. Tung Pühajärve äärde on suur! Meiegi oleme siin tagasi.



Tiit Kändler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet