2/2005



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste Rattaretk
Krahv Bergi elutöö - Sangaste rukis

Kuulsaim mees Sangaste mõisas oli Friedrich Georg Magnus Berg. Kui Berg elaks praegu, oleks ta Natura 2000 aktivist, ta põldudel kasvaks ehk geneetiliselt muundatud raps, ta lautades määgiksid kloonilamba Dolly järglased, tema elekter tuleks Jaanimäe tuulegeneraatorist ja tema lossi raamatukogus sünniks plaan, kuidas tüvirakust luua inimsüda.

Omal ajal oli ta põllumees, maaparandaja, sordiaretaja, ehitaja, leidur, reisikirjanik, haritlane, Tartu ülikooli audoktor – tõeline 19. ja 20. sajandi visionäär. Berg, kelle haridus pärines Pariisist, Inglismaalt ja Ðotimaalt, tõi Eestisse uue mõõtme.

Berg haris oma tegevusega Eesti põllumehi rohkem, kui me seda praegu arvata oskame. Berg parandas maad, kasutas edumeelseid maaharimise võtteid, majandas metsa. Ta aklimatiseeris oma parki võõrpuuliike, kasvatas forelle ja faasaneid, rajas kultuurrohumaid, arendas sooviljelust. Ammu enne Nikita Hruðtðovi oli Berg kasvatamas maisi ja päevalille.

Bergi haare oli lai – oma heinaseemne aretamise katseid tegi ta näiteks Iigastest Sangasteni ulatuval 10 ruutkilomeetri suurusel Korva luhal.
Berg aretas maailma vanima rukkisordi Sangaste, edendas tõukarja- ja hobusekasvatust, nõnda et tema mõisast ostetud sugutäkk Hetman pani aluse Tori hobusetõule. Berg ehitas lauta rippraudtee, rakendas masinlüpsi, kasutas esimesena Eestis kartulikombaini ja aurujõul töötavat iseliikuvat rehepeksumasinat.

Berg oli Baltimaade esimesi autoomanikke, Bergi mõisas oli aastal 1896 telefon ja aastal 1907 elekter. Bergi lossis oli soojaõhuküttesüsteem. Tema mõisa juures töötas erahaigla.

Kõigest sellest oli Bergile veel vähe. Ta kavandas veetee rajamist oma valdustest Pärnusse – plaan, mis jäi katki vaid rahapuudusel. Bergile kuulus mõisaid ka Soomes, Poolas ja Lätis ning Kamtðatkal kalatööstus.
Kui Berg oma Sangastes 1938. aastal 93-aastaselt suri, oli ta saanud tunnustust kogu maailmast, sealhulgas Pariisi ja Chicago maailmanäitustelt.
Ühesõnaga – Berg oli tõeline 21. sajandi inimene, Eesti teerajaja.


Sangaste rukki lugu.
Bergi aretustöö üks tippe oli Sangaste rukis. Talvekindel, saagirikas ja maailma vanim. Sangaste rukis on esimene teadlikult aretatud rukki­sort maailmas. See sai Chicago maailmanäitusel I auhinna koos Bergi teravilja sorteerimismasinaga.

Rukis on kodustatud hiljem kui nisu või oder. See põlvneb Pärsias ja Väike-Aasias kasvavast umbrohurukkist.

Berg võttis endale 1875. aastal eesmärgiks aretada just Eesti tingimustele sobiv talirukis. Mis oleks talvekindel, mis oleks saagirikas. Ning mis lisaks teradele annaks ka piisavalt palju õlgi, mida loomadele alla panna. Nii et praeguses mõistes siis üks säästev rukis.

See Bergil ka õnnestus. Sangaste rukis on aretatud Probstei rukki ja maarukki ristlemisel saadud algseemnest. See sort on pika tugeva kõrrega, pika neljakandilise peaga, pika raske teraga, hea talvekindlusega ning suure õle- ja terasaagiga. Ühtlasi on see üks esimesi teadlikult aretatud rukkisorte maailmas.
Sangaste rukki edasiaretamine jätkub tänase päevani. Seda on püütud muuta lühikõrreliseks vähemasti 20 aastat. Kahemeetrine rukkikõrs lamandub kergesti ning nii pika varre ehitamiseks kulub taimel liiga palju toitaineid. Enam pole vaja õlgi. Harkus asuvas Eksperimentaalbioloogia Instituudis on Sangaste rukkiga maadeldud kümmekond aastat. Kõrreline rukis on risttolmleja, mispärast pole kerge saada puhtaid liine. Paari aasta eest jõuti niikaugele, et Jõgeval kasvatatav Sangaste rukis jäi kaks-kolm korda lühemaks kui selle tavavariant.



Tiit Kändler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?