2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Hernehirmutis elab edasi

Kajakahäälsed kriisked valjuhääldis, klaasile kleebitud hirmutavad röövlinnu varjud, kullitopised toki otsas. Need on moodsad hernehirmutised.

Kui Jõelähtmel uue prügila avapäeval linte läbi lõigati, ei tiirelnud prügivälja kohal ühtki kajakat. Mitte just kõige lahkema ˛estina laskis endise Pääskülas asunud prügila esindus kingituseks puurist välja esimese linnu. Prügimäe sümboli. Kes loomulikult suures paanikas vangistusest kohe tulistvalu kõige nelja tuule poole kihutas. Kohale saabus esimene prügiauto elumaja konteinerist pärit rammusa kraamiga. Ikka veel ei ühtki lindu.

Praegu on uues Jõelähtme prügilas autokoormat vastu võtmas juba kajakaparv. Nii nagu vanasti meisterdas maamees hernepõllule lattidest ning katkistest pükstest ja räbalast särgist hernehirmutise, võideldakse hirmutistega lindude vastu ka tänapäeval. Prügilatest peletatakse linde, et nende populatsioon seal nn hea elu peal mõõtmatult ei suureneks, sest suur koloonia võib saada nakkavate haiguste levitajaks. Võimust võtnud koloonia võib ka hävitavalt mõjuda samas elunenud looduskaitsealustele lindudele.

Jõelähtme prügila suurel territooriumil ehmatavad linde 18 valjuhääldist tulev kajaka hädakisa ning kerges tuules kõikuvad ligi 20 suurt neoonoran˛i õhupalli, millele on joonistatud võimas nokk ning kinnitatud päikeses vilkuvad kollased ja kurjad neoonsilmad.


Toidulõhn kõigest vägevam.
Nii nagu ammune kaabuloduga hirmutis, mõjusid ka moodsamad seadmed mõnda aega päris hästi. “Kui vahelduseks muid meetmeid ei kasuta, harjuvad kajakad kisaga ära. Vaatavad, et hädasignaal küll tuleb, aga ohtu pole kusagil näha ning saavad aru, et asi pole õige,” räägib Roman Gorelov firmast Patricol, mis tegeleb nii Eesti kui ka Läti prügilatel lindude hirmutamisega. “On võimalus kasutada erineval sagedusel kajakakisa, on võimalus ka röövlinnu kisa lasta, kuid pidev toidulõhn on see, mis lõppkokkuvõttes hädakisa efekti alla lööb.”
Romani sõnul püüavad inimesed linde seadmetega üle kavaldada, kuid linnud harjuvad uute väljamõeldistega varsti. Isegi tootjad annavad seadmetele toimimisgarantiid 60–70 protsenti. Kajakatest saaks mõneks ajaks täiesti lahti vaid ühel viisil – kui murettekitavalt territooriumilt olemasolev populatsioon hävitada. “See on radikaalne variant ja siin on juba erinevaid suhtumisi. Kuid seadmed hakkaks siis tõepoolest jälle uuesti mõjuma. Vanad ja kogenud linnud on kadunud, uued ei julge mõnda aega tulla.”


Peletavad võnked.
Tallinnas Lasnamäel asuvas jäätmete sorteerimise tehases on lisaks neljale pallile ja kahele kisaseadmele õue peal veel kaks kullimaketti – täna­päevastest hirmutistest ehk ammustele olemuselt kõige lähedasemad. “Seal on töös ka spetsiaalne valgusseade, mis teeb minuti jooksul eri värvi valgusvõnkeid. Kui linnud satuvad selle aparaadiga ühele tasapinnale, häirib see neid sedavõrd, et nad ei taha sel­les rohkem viibida. Inimesed tehase territooriumil seda seadet ei tunne, see on nende jaoks kõrgel.”

Tehase territooriumil kajakad tõepoolest nõnda ei parvle. See pole ka juba oma olemuselt nii menukas toidukoht, sest kätte saab väga vähe. Autod ei kalla ju prügi keset välja, vaid sõidavad majja. “Oleme seal ka paar pauku õhku lasknud. Võib isegi öelda, et nii kui meie auto hoovi sõidab, on linnud hirmuga läinud,” ütleb Roman.


Õhupallid ja kullid koduaeda.
Kuigi õhupallid või kullimaketid ei saa prügilas täit võimu näidata, on nad head aiapidajale. “Väiksel territooriumil annavad need tõhusat efekti. Seal pole suurt linnukolooniat ja saab ka ise kõigele lisaks vahel kurja häält teha,” soovitab Roman.

Tema sõnul on olemas ka seade, mis annab tõepoolest 100-protsendise efekti. Aga see pole hirmutis ning seda ei saa ka prügilates kuidagi kasutada. Need on ogad, mis kinnitatakse karniisidele, et linnud maanduda ei saaks. “Muide, neid on paigaldatud ka Tartu raehoonele,” näitab Roman ligi kümnesentimeetriste risti-põiki ogadega metallriba. “Suurlinnades on need ka ausammaste küljes. Turistile ei jää ogad lihtsalt silma, sest asuvad kõrgel. Räägitakse, et Itaalias on taolist riba kasutuses ligi 50 kilomeetrit!”



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet