2/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste Rattaretk
Roheliste Rattaretk "KUIDAS ELAD, OTEPÄÄ?" raja kirjelduse täisversioon

XVI Roheliste Rattaretk "KUIDAS ELAD, OTEPÄÄ?"

6-9 mai 2005.a.


Raja kirjelduse täisversioon.


1. PÄEV.


Enne retkele siirdumist on soovitav käia vaatamas Otepää linnas asuvaid kultuuri- ja ajaloolisi vaatamisväärtusi, mis asuvad vaid kilomeetri raadiuses suusastaadionist.

1. OTEPÄÄ LINNAMÄGI, PIISKOPILOSSI VAREMED 12.SAJANDIST

Linnamäel asus muistne eestlaste maalinn, mida looduslikult hea asendi tõttu oli kerge kaitsta.
Maalinna täpne tekkimisaeg on teadmata, kuid juba tuhat aastat tagasi oli ta muistse Ugala tähtsaim linnus.

Mäe lõunapoolset osa kasutati eluasemeks. Võib arvata, et linnust ümbritses vesi, millest annab tunnistust praeguse soise ala ja kinnikasvava järve- Alevijärve olemasolu Linnamäe lähistel. Praegu võib näha ja katsuda linnamäel 1224.a. piiskop Hermani poolt rajatud kivilinnuse varemeid.
1937.aastal paigutati Linnamäele metallist linnuse kaart.
Ootavad suured külakiiged.

2. OTEPÄÄ MAARJA LUTERI KIRIK

Otepää on üks vanimaid kihelkondi Lõuna-Eestis. 1224.a. rajati piisopilossi lähedusse kindluskirik
Tartu piiskop Hermanni algatusel.

Kui esimene kirik (ehitatud 17. sajandi alguses ) asus Linnamäe kõrgemail tipul, siis teine oli arvatavasti ida pool Linnamäge südamekujulisel kõrgustikul, mida praegu tähistab kivist rist. 1850.a. remonditi kirikut seestpoolt ja ehitati koorirõdu. Orel valmistati Tartu orelimeistri Kessleri töökojas 1852.a. ja oli üldse esimene orel Otepää kirikus. Kiriku torn on tema praegusel kujul ehitatud 1860.a. 1890. aastal ehitati kirik ümber. Altaripilt pärineb aastast 1880.
Otepää kiriku kell on annetatud H. Billinghauseni ja S. Taube poolt. Uus kell toodi kirikule Vihti valla kingitusena 1992.a. Kirik on neogooti stiilis, torni kõrgus 51 m.

Pahempoolse koori all on 1806.a. asetatud kindral Rennenkampfi paest hauakivi. Tähelepanu tasuks veel pöörata esimese ukse lukule, mis pärineb aastast 1772.

4.juunil 1884 pühitseti Otepää kirikumõisa saalis EÜS-I sini-must-valge lipp, millest sai hilisem rahvuslipp ja 1992.a. Riigilipp. Lipu bareljeefid, mille autor on skulptor Voldemar Mellik, avati kiriku seinal 1934.a. (rahvuslipu 50. aastapäeval). Bareljeefid hävitati 1950.a., aga taastati ja taasavati 15. juulil 1989. Skulptoriks oli Mati Varik.

20.mail 1997. aastal istutasid kolme Balti riigi presidendid kiriku aeda tammed.

3. VABADUSSÕJAS LANGENUTE MÄLESTUSSAMMAS

Mälestussammas asub Otepää kiriku esisel künkal.
2. novembril 1922 kohustus Otepää kiriku nõukogu oma juhatust alustama läbirääkimisi Vabadussõjas langenute mälestusmärgi rajamiseks. Mälestussamba kavandas Voldemar Melnik ja töö teostas kiviraidur P. Veeber. Sammas avati pidulikult 10. juunil 1928.a.
1950.a. juunis kadus mälestussammas maapinnalt. Otepää Rahvarinde ja Otepää Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel ja Karl Ojaveri organiseerimisel ning juhtimisel alustati samba taastamist 1988.a. suvel.
3. augustil 1988 tõsteti pidulikult maa seest välja mälestussamba ülemine osa pealdisega „AU LANGENUILE“. Kaduma läks graniidimürakas langenute täieliku nimekirjaga. Säilinud on vaid 22 nime.
14. märtsil 1989.a. alustati samba vundamendi kaevamist uuele kohale (vana asukoht jääb tehase territooriumile). Metallehistööd valmisid Jüri Ojaveri eestvõtmisel.
Pidulik nurgakivi panek toimus 22. aprillil 1989.

4. TALVEKIRIK

Talvisel perioodil kasutatakse tunduvalt soojemat ja õdusamat kirikut, nn. talvekirikut, mis on ehitatud vana kirikumõisa abihoonest.
Pühitsetud on ta 6. detsembril 1992. aastal Soome Iseseisvuspäeval, sest talvekirik valmis tänu soomlaste abile. Talvekiriku pühitsetud nimeks on Lesknaise ja vaeslapse kabel. Lesknaistele on ta pühendatud sellepärast, et nõukogude ajal hoidsid nemad oma väikesest palgast kirikut hinges.
Talvekirikus toimuvad ka mõned kontserdid traditsioonilise talvemuusikafestivali raames.
Talvekiriku ees on graniiti rajutud Jakob Hurda kuju. Ausammas pühitseti 2. novembril 1989 aastal. JAKOB HURT oli esimeseks eestlasest kirikuõpetajaks, kes tegutses Otepääl aastatel 1872- 1880.

5. EESTI LIPU MUUSEUM

Muuseum avati 23. detsembril 1996. aastal Otepää Kirikumõisas. Muuseumi idee ja teostuse eestvedajaks oli EELK Otepää Maarja koguduseõpetaja Jüri Stepanov. Üldehitustööd tegi AS Aunapuu Ehitus, muuseumi ekspositsioonide koostajaks ja kujundajaks olid Eesti Rahva Muuseumi töötajad Piret Õunapuu ja Kaie Kukk ning Eesti Üliõpilasseltsi esindaja Tõnis Möldre.
Muuseumi avamine on seotud Eesti rahvuslipu ajalooga. .

1884. aasta varakevadel valmistas dr. Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann Emilie Beermanni ja Miina Hermanni (Härma) kaasabil Eesti Üliõpilaste Seltsile suure siidriidest sinimustvalge lipu. .

Et 1884. aastal oli Tartus selle lipuga esinemine keelatud, õnnistati see 4. juunil Otepääl. Osa võtsid 16 üliõpilast ja 6 vilistlast, Otepääle sõideti kaheksahobuse tõllas. Kui kirik paistma hakkas, päästeti lipp varikatte alt välja ning pandi sõidutuules lehvima.
Lipu pühitses ja õnnistas Rudolf Kallas. Talitluselt pärinevad ka Heinrich Rosenthali ajaloolised sõnad:
„Oleks Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida.“

6. OTEPÄÄ SUUSAMUUSEUM

Otepää Suusamuuseum avati Kirikumõisas 2001.a.
Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) tunnustuse sai muuseum 2003.a. Püsiekspositsioon kajastab Eesti Suusaspordi ja Otepää kui talisspordikeskuse ajalugu.

7. ENERGIASAMMAS

Otepääl positiivsete energiaväljade olemasolu tähistamiseks püstitatud monument avati 1. oktoobril 1992 aastal Mäe tänaval.
Välja kogu ulatuses on paigutataud mäenõlvale istepingid, millede asukohad, samuti ka samba asukoht, on valitud sensitiivide poolt.
Esimese ohvrianni tõid „Energiasambale“ sepad Ülemaailmsel seppade päeval 3. juulil 1993. Rauda taotud energia akumuleerus 12 sepa karupea kujulise võistlustööna.
Energiasammas on ka sümboliks ja meelde-tuletuseks kiiresti muutuvas maailmas. Sümboliks, et inimene on üks osake loodusest, kus kõige aluseks on loodusseadused, kus on tasakaal ja vastastikune sõltuvus. Meeldetuletuseks, et me ei eemalduks loodusest liig kaugele ja leiaksime taas kontakti maaga.


Kuidas ammutada energiat?

1. Leia sulle sobiv koht kahe tamme vahel. Püüa kujutleda end üheks looduse osakeseks (näiteks väikeseks tammepuuks). Sule silmad ja püüa koguda endasse energiat. Sa tunned kergust ja peopesad muutuvad soojaks (isegi külma ilmaga).

2. Aseta käed puust sambale, tammepuule või maapinnale. Leia sobiv asend. Püüa kujutleda, et ammutad energiat peopesade kaudu. Sind läbib meeldiv tunne, mis haarab kogu keha. Püüa vabaneda halbadest mõtetest. Mediteeri.

Kujutle end osana Universumist.

3. Vali endale istumiseks sobiv pink. Istudes või lamades pingil suuna peopesad allapoole püüdes ammutada endasse energiat.

Kontsentreeri oma mõte sellele, millest püüad vabaneda sinusse voolava energia abil.

RATTARETKE ALGUS.



1. TEHVANDI OLÜMPIAKESKUS


1977. aastal valmis NSVL Kehakultuuri ja Spordikomitee Olümpia ettevalmistusbaas „Otepää“,
praegune Tehvandi spordikeskus.
Alates 1993. aastast kannab nime Eesti Olümpia Õppetreeningukeskus Tehvandi. Rahvasuus tuntakse seda küll rohkem Pentagoni nime all. Küllap tema kaarja kuju tõttu hakkasid siin treenivad sportlased teda juba üsna alguses nii nimetama.

2. TEHVANDI RULLSUUSA- UISU RADA- 5 KM.

Liikumine vasakule, päripäeva.

RATTAPIDURID KORDA!

Asfaltkattega, atraktiivne ja ainulaadne spordirajatis Skandinaavias. Rada on tavaliiklusele suletud.
Raja läbimine nõuab suurt tähelepanu ja ettevaatlikust laskumisel.

3. TEHVANDI SUUSAHÜPPEMÄGI 1, 4 km- l.

Spordiühing „Dünamo“ nõukogu finantseerimisel valmis Tehvandi mäele suusahüppetrampliin, kust esimesed hüpped tehti 1965. aastal. Praeguseks on hüppemäge kolmel korral rekonstrueeritud.
1995. aastal sai mägi hetkel kaasaegsema tehiskatte.
Hüppemägi kuulub klubile Põhjakotkas ja on antud 25 aastasele rendile EOEK-le Tehvandi. Mäe rekord 76 m.

4. ANSOMÄGI 4, 1- km- l.

Populaarne vabaajakeskus nii suvel kui talvel, eriti muidugi talvel.
Asfaltkattega rollerirajalt tuleb sõita otse üle slaalomimäe nõlva helesinise kohviku suunas.

5. VÄIKE- MUNAMÄGI 4, 7 km- l.

Munamäe tippu ronimise vaev tasub end mitmekordselt. Vaade kokku ulatub üle 50 km.
Väike ehk Otepää Munamäe absoluutne kõrgus on 207,5 m. (suhteline kõrgus üle 80 m).
Esimese tasandiku servas asuv rändrahn on ümbruskonna suurim – 25000 kg.
1971. aastal ehitati Munamäele 12,3 m vaatetorn, mis lagunes 1996 aastal.

Rada kulgeb V- Munamäe alt paremale ja kulgeb risti üle asfalttee kruusateele 5, 1 km-l.

6. TEDREMÄGI, MARGUSE PUHKEKESKUS 5, 5 km-l.


5,7 km-l tehke pööre külateelt vasakule Nüpli asfalteeritud sporditeele.


7. LUULETAJA GUSTAV WULFF- ÕIS TALUMUUSEUM 6, 5 km-l

Gustav Wulff sündis 1.jaan. 1865 Vastse-Otepää vallas Juusa talus. Kooliteed alustas apostliku
õigeusu kihelkonnakoolis, täiendas end Tartus Jüri kiriku koolis. 1880.a. astus Tartu
venekeelsesse kooliõpetajate seminari, mille lõpetas 1884.a. auhinnaga.
Wulff- Õis asus tööle Puhja kihelkonnakooli õpetajana. Peale mitmeid konflikte asus tööle Vana-
Otepääle vallasekretärina, kus töötas 1937. aastani. Vanaduspäevad veetis Lõhmuse talus Nüpli järve ääres. Tema sõnadele loodud laulust „Õrn ööbik“on saanud omamoodi Otepää hümn.
Praegu on Lõhmuse talus Wulff- Õie muuseum, mille perenaiseks poeedi lapselaps Mari-Ann
Karupää.


8. KIIGEMÄGI 7, 4 km-l.

Nüpli sporditeelt paremale ~ 50 m.
Mäele tasub tulla, sest vaade Pühajärvele ja saartele on võrratu. Endise kolme kiige asemel seisab
mäepeal küll vaid üks, aga see on suur ja tugev. Sellelt mäelt on palju Pühajärve maalitud.
Tagasi asfalteeritud sporditeele ja paremale.
500 meetri pärast algab pikk sirge langus. 8,7 km-l. ehk kilomeeter Kiigemäest järsk pööre paremale
Poslovitsa rannateele.

NB! Teine variant on sõita laskumise lõpuni ja Nüpli oja juurest pöörata paremale Pühajärve äärsele matkarajale ning matkarada pidi Armuallikani.
Marsuut pikeneb sellega vaid 1,5 km-t.


9. ARMUALLIKAS 9, 6 km-l.

Armuallikas ehk Veriläte asub Pühajärve Poslovitsa ranna käärus. Rahvapärimuse järgi saanud allikas nime vee võlutoimest: jaaniööl hõbepeekrist jooduna pidavat ta vesi looma suure ja püsiva armastuse. Peale selle vaigistavat siinne vesi veel valusid ja pidavat haigeid terveks ravima.
Rada kulgeb piki maalilist Pühajärve kallast matkarada mööda 1 km.

10. KOLGA TALU 11 km-l.

Kolga talu kirjanduslikuks avastajaks sai E. Vilde (1905.a.) kes kirjutas siin „Prohvet Maltsvetti“.
Kolga talus on puhanud Kitzberg, Alle, Gailit, ja teised kirjanikud. Ka nüüd toimib talu puhkekohana.
11, 7 km-l. pööre vasakule Pühajärve paadisadamasse ja rannaparki.

11. PÜHAJÄRVE MÕIS JA PUHKEKESKUS 12, 7 km-l.

Mõis kuulus juba 14 saj. kuulsatele Uexküllidele ja püsis nende omanduses 1679 aastani.
1925 aastast alustas toimimist turistidekodu. Tänapäeval on väga populaarne puhkekeskus ka
väljaspool Eestit.

12. PÜHAJÄRV

Pühajärve ümbruses olnud iidse ajal rohkesti tammemetsi. Üht neist kutsutud pühaks tammikuks.Järve siis veel ei olnud, ta tulnud kord suure mühinaga ja peatunud taevakõrguses,üsna püha tammiku kohal. Inimesed vaadanud teda ja öelnud: „ Kohiseb teine taevas nagu meie püha tammik maa peal.“. Kohe sadanud järv suure pahinaga püha tammiku kõrvale
maha. Mahasadanud järve hakatud nimetama Pühajärveks.
Pühajärv on Otepää kõrgustiku suurim järv- järve pikkus on 3,5 km, suurim laius 1,6 km, suurim
sügavus 8,5 m, pindala 292,6 ha, kaldajoone pikkus 16,4 km.
Järve kaldail on rohkesti allikaid, neist tuntuim Armuallikas Poslovitsa rannakäärus.
Pühajärve lõunatipust saab alguse Väike- Emajõgi
Pühajärves on 5 saart: põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar, lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar.
Saartega on seotud teine Pühajärve legend.
Järv olevat tekkinud leinava ema pisaraist, kes nutnud taga oma sõjas langenud viit poega.
Nende kalmukünkad olevat praegused järvesaared.
Pühajärv on sobiv ka kalastamiseks ja rannamõnude nautimiseks. Pühajärve rannas lehvib Sinilipp,
mis antakse puhastele mere- ja järverandadele.


13. PÜHAJÄRVE PARK

Park kuulus Pühajärve mõisa juurde ja kujundati teeradadega jalutamiseks juba 19.sajandil.
Valdavalt on park loodusliku tekkega laanemets.
Pühajärve pargis asuv laululava rekonstrueeriti 1994.a. 1999.a. suvel avati pargis taas vaateratas.


14. DALAI LAAMA MÄLESTUSMÄRK


Ajaloolist külaskäiku tähistab puuskulptuur Pühajärve pargipoolsel rannal. Tiibeti rahva ja usujuht Tema Pühadus XIV Dalai Laama Tenzin Gyatso (sündinud puu- sea aastal 1935.a.) külastas Eestit ja Otepääd 1991.a. 3. oktoobril ning õnnistas Pühajärve samal päeval kell 10.45.


15. PÜHAJÄRVE SÕJATAMM RETKE 13, 2 km- l.

Kerakujulise hiigelvõraga madalatüvelise põlispuu tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt on 210 cm, ümbermõõt 6,6 m, puu kõrgus 20 m, vanus ligikaudu 380 aastat.
Sõjatammeks kutsutakse seda põlispuud kui möödunud sajandi sündmuste tunnistajat.
1841. aasta sügisel keeldusid Pühajärve mõisa talupojad mõisategu tegemast. Vastuhakkajaid karistati 16. detsembril Sõjatamme naabruses. Aastal 2001 täitus ajaloolisest sündmusest 160 aastat.

ARULA- PUKA TEEHARU 13, 3 km- l.


Pühajärve Söjatamme juurest üle asfalttee keerake paremale kruusateele.

Kõigist Otepääl väljuvatest teedest on see kõige käärulisem ja vaheldusrikkam, tehes kohati lausa uskumatuid pöördeid.


16. MÄHAJÄRV 16, 3 km- l.

14 ha suurune mitmete heade liivaste ujumiskohtadega veekogu.

17. ARULA MÕIS JA PERAJÄRV 19, 3 km-l.


Arula vanamõisa lähedale, Arula- Puka tee paremale poole jääb 157 m kõrgusel olev Perajärv. Omaaegses Arula koolis alustas oma kooliteed Mats Traat. Siinsed kohad ja inimesed on äratuntavad ka tema loomingus ( „Küngasmaa“, „Kandilised laulud“ ).

Vanamõisast paremale sõidame Puka suunas.


18. MEEGASTE MÄGI 22, 3 km- l.


Meegaste mäel rada keerab paremale taluteele, Tartu Maratoni trassile. Rattaretke marsruut ühtib nüüd maratonirajaga 10 km. ulatuses!
Meegaste mägi on Otepää kõrgustiku kõrgemaid tippe (207 m ). Võib näha väga kaugele, paistavad nii Haanjamaa mäekuplid kui ka Võrtsjärve peegelpind. Mäel on kiik ja muud puhkamise võimalusd. Talvel on see populaarne mäesuusakeskus.


19. MEEGASTE MÄE KIIGE- PUHKEPLATS 22, 8 km- l.

Siit kulgeb marsuut loodusrada mööda mäest alla, 800 m taluteeni.
23, 6 km- l. talutee algus. Taluteed piki 500 m. Pööre paremale, külatee algus 24, 1 km-l.

26, 3 km- l. külateelt pööre paremale TARTU MARATONI trassile. Loodusteed 2 km.
Saateautodel sõita tagasi Arula kaudu Äidule vastu.

28 km- l. talutee algus

29, 5 km- l. suure kruusatee algus, pööre vasakule, kruusateel vaid 300 meetrit! Seejärel pööre paremale külateele Tartu Maratoni trassile. 29, 8 km- l.


32, 2 km- l. külatee lõpp, pööre vasakule suuremale kruusateele.

33, 6 km- l. asfalttee algus, pööre vasakule.

37 km- l. asfaltteelt paremale, pööre kruusateele Palu- Veski puhkekeskuse suunas.


20. PALU- VESKI PUHKEKESKUS 37, 3 km- l.

Paisjärv, kalakasvatus ja harrastuskalapüük.

38, 5 km- l. peale kitsukese Elva jõe ületamist vasakule metsateele.
Metsateel 2,5 km sõiduautoga hästi läbitav.


21. HELLENURME PAISJÄRV, VESIVESKI, VANAKOLA MUUSEUM.
HELLENURME MÕIS JA MÕISAPARK 41, 6 KM-l.



Elvast 9 km Otepää poole asub Hellenurmes kauni vaatega paisjärve ääres 1880-ndail aastail mõisnikest Middendorffide perekonna poolt ehitatud mastaapne punastest tellisest ja maakividest vesiveski. Jahu- ja tangutootmismasinad pärinevad enamasti 1930-ndaist aastaist. Nelja- ja poole korruseline veski on töökorras: on võimalik näidata, kuidas veskile tullakse ühe kotiga, lahkutakse aga seitsmega. Töötab ka väike hüdroelektrijaam.
Hellenurme mõis oli endisel Liivimaal üks vanemaid. Ürikutes on siinset Helvekornie küla mainitud juba 1328.a., kui koht kuulus Tartu piiskopkonna valdustesse.
Aastast 1641 läks mõis Wrangelite suguvõsale.
1851 aastal päris mõisa kuulus loodusuurija ja maadeavastaja akadeemik Aleksander Theodor Middendorff (1815- 1885). Teadlaste pärandina on säilinud kaunis Hellenurme park. Pargi serval voolav Elva jõgi on paisutatud 2,5 ha suuruseks veskijärveks.

Siit suundub rattaretk Hellenurme poe juurest paremale, kruusatee Päidla suunas.
44, 7 km- l, teeb suure kruusatee metsavahelisel lõigul 90 kraadise pöörde vasakule metsateele, Tartu rattamaratoni trassile. Teekond kulgeb 3,5 km ulatuses huvitaval, metsavahelisel, kerge reljeefiga maratonirajal.
48,1 km-l tee on hargnemiskoht (ees vasakul vana talu). Rattaretke marsruut keerab paremale, Laguja suunas. Maratoni rada kulgeb vasakule. MITTE EKSIDA!
Külateel sõidame 2 km-t ja tõuseme lageda mäe laele.
50,1 km-l hargnevad taluteed mitmes suunas. Meie sõidame otse ~1 km, kuni jõuame kruusateede ristmikule. Keerame paremale asfaltkattega teele.
51,3 km-l Laguja küla.
Sõidame külast läbi kruusateel ~2,5 km ja jõuame teede ristmikule.
53,8 km-l Kalmemäe bussipeatus.
Siit pöörame vasakule külateele. Tee kulgeb otse Sibusoo mäele.


23. NÕUNI, NÕUNIJÄRV JA NÕUNI RISTIMÄGI 57 km-l.


Nõuni järv kuulub Päidla ehk Järvesalu järvestikku. Kolmteist lähestikku paiknevat järve moodustavad kolmekilomeetrise raadiusega ringi. Nõunis on üks ümbruskonna vanemaid algkoole, asutati juba külakoolina 1763. aastal.

Retke marsuut ristub Tartu- Otepää asfaltteega, ületab risti selle ja jätkub Lutike suunas.



24. NÕUNI- LUTIKE KÜLATEE ALGUS 57 km- l.


Otepää kõrgustiku üks huvitavamaid ja maastikuliselt põnevamaid külateid. Külatee pikkus on 2,8 km.
Lutikese küla piiril ristub marsuut suurema kruusateega, pööre paremale.

25. LUTIKESE KÜLA 60 km- l.

Lutikese külast avaneb avar vaade loode ja lääne suunas. Lutike on olümpiavõitja Johannes Kotka sünnikoht.

26. LEIGO TALU 61, 6 km- l.

Retke 1. päeva lõpppunkt.
Maaliline loodus, võrratud puhkamise võimalused, noortele erinevaid närvekõditavaid atraktsioone.
Suitsusaunad, matkarajad ja palju muud huvitavat!





2. PÄEV.


LÄHE LEIGO taluteelt, pööre paremale kruusateele Otepää suunas.


1. KALTSIMÄGI 1 km- l.

Otepää kõrgustiku üks kõrgemaid tippe. Mäelt avaneb võrratu vaade ümbruskonnale.
Tasub peatumist!

2. NEERUTI KÜLAPLATS 2 km- l.

Kiige, puhkekohad. Neeruti küla on saanud oma nime mõisnik Magnus Nierothi nime järgi
16. sajandil.

3. VALGJÄRVE- MAARITSA TEEHARU 4 km- l.

Retke marsuut kulgeb vasakule Valgjärve suunas.

4. TAMME MÕIS 6, 5 km- l.

Tamme mõis on seotud F. Tuglase noorpõlvega. Tema isa pidas siin rentnikuna kõrtsi.
Tammel möödusid tulevase kirjaniku kaks karjapoisi suve. Oma romaanides kirjeldab Tuglas
siinseid maastikke.

Retke marsuut kulgeb otse edasi üle mäe. Vasakule jääb suur loomalaut mäe peal.

PUUGI KÜLA 8, 2 km- l.

Endiselt jätkub teekond otse edasi Pikareinuni.

PIKAREINU TEEHARU 10, 3 km- l.

Kruusateelt pöörame paremale külateele, seejärel kohe esimese talu kohal veel kord paremale,
võttes orientiiriks mäe peal oleva Valgjärve telemasti.


6. VALGJÄRVE MÕIS, PARK, JÄRV 15 km- l.

Valgjärve mõisa mainiti esimest korda 1533. aastal. Valgjärve mõisa park köidab sajanditevanuste puudega. Valgjärve kant on olnud paljude kustsnike meelispaik.
Järve pindala ~ 80 ha. Valgjärv on seotud paljude legendidega.
Valgjärve keskuses pöörame kauplus- kohvik kohal paremale alla järve äärde viivale asulateele.
Ujumisranna juures taas vasakule asulat läbivale asfaltteele.
Asfaltteele jõudes pöörame paremale suunaga Otepää.


7. PIKAJÄRVE 19, 7 km- l.

Järve pindala 9,3 ha. Järve kaldal põline Pikajärve park. Tähelepanu väärib Pikajärve mõisa peahoone 20 sajandi alguse häärberi esindajana. Mõisa pargis on mälestuskivi tuntud teleajakirjanikule Valdo Pandile.
Retke marsuut jätkub Pikajärvelt Otepää suunas Kitse küla teeharuni, 20, 6 km- l.
kus tuleb pöörata järsult 120 ° vasakule.
700 m järel keerame paremale külateele Hauka küla suunas.
Liigume käänulist külateed pidi kogu aeg otse Karste mõisani välja.


KARSTE MÕIS 29 km- l.


Liigume läbi vana mõisa paremale pargiteele ja jõuame Otepää- Kanepi asfaltteele, 29, 3 km- l.
pöörame vasakule ja sõidame asfaltteed pidi ainult 150 m, misjärel pöörame kohe paremale,
läbi kuuseheki kulgevale külateele.
1 km järel muutub külatee sõiduautoga sõidetavaks metsateeks jõudes 4,5 km järel taas
külateele, 35 km- l.
siia jõudes pöörame vasakule ja 500 m pärast suurele kruusateele jõudes keerame paremale.


8. KOORASTE SUURJÄRV 35, 8 km- l.


Järve pindala on ~ 40 ha. Järv on väga sopiline, mille suuremad sopid kannavad nimesi nagu Vuka, Kimmi, Vasara jne. Järve kirdesopis kõrgub maaliline Hirvesaar.
Kirdesopis kruusatee kõrval asub ka suurepärane ujumiskoht.
Kaldal asetseb madalaks ja väikseks vajunud endine suur avar heinaküün, kus 30- 40 aastat tagasi
peeti uhkeid külapidusid.
Ületades kitsukese Atsiku oja pöörame kohe vasakule külateele. 36, 7 km- l.
Liigume edasi piki Jõksi- Kooraste Ürgorgu, milles leidub viis järve. Paremal Suurjärvest on
100 m kaugusel kaunis ja sügav Uiakatsi järv.
Suurjärve ja Uiakatsi järvede kokkupuutekohalt, 37, 4 km-l.
liigume 500 m edasi, jõuame suuremale kruusateele, pöörame paremale,
sõidame 3,5 km kuni jõuamegi POKUMAALE, Urvaste valla piirile.


9. POKUMAA 41, 6 km- l.


Ajaloolisel Võrumaal, kaunis ja arhailises olustikus on rajatud tükike muinasjutumaad.
Pokumaa on teiste loodus- metsaparkide hulgas unikaalne nähtus. Siin ei ole tegemist lõbustuspargiga, vaid Pokumaa võtmeks on Edgar Valteri „ Pokuraamat „.
Pokumaa-on muinaslugu pokudest loodusest inspireerituna.
Pedasoomäel saavad huvilised kohtuda „ Pokuraamatu „ tegelastega ~ 1 km pikkusel väga liigirikkal ja huvitaval loodusrajal.
Pokumaa loodusrajalt väljume HAUKA talu laagriplatsi kaudu ja sõidame otse (teeviit Urvaste
3 km) Urvaste suunas.
NB! Mitte pöörata esimesele Urvaste mõisa teele, vaid teisele URVASTE kooli juurde siirduvale teele.


10. TAMME- LAURI TAMM 45 km- l.


Eesti kõige suurem ja jämedaim tamm, väga ilusa dekoratiivse võraga puu ümbermõõt 1 m kõrgusel
on 8 m. Enne tamme õõne plombeerimist mahtus tamme õõnde varjule 7 inimest.
Eesti 10- kroonisel rahatähel figureerib Tamme- Lauri tamm.


URVASTE ALEV 45, 2 km- l.

Alevisse jõudes keerame paremale suunaga Urvaste kiriku poole.


11. URVASTE KIRIK 48 km- l.

Kirikut mainitakse esmakordselt 1413.a. See Lõuna- Eesti monumentaalseim sakraalehitis on
püstitatud kolmelöövilise basiilikana gooti stiilis.
Umbes 0,4 km kaugusel kirikust Uhtjärve kaldal asub Urvaste kalmistu,asustatud 1799 ja sealt edasi järsuveeruline Urvaste Linnamägi,
Linnamäe ja Uhtjärve vahele jääb ohvriallikas , mis on tuntud ka silmaveeallikana.
Urvastet läbib Urvaste Ürgorg- 15 km pikkune org, mis Uhtjärve kohal on 40 m sügavune ja
lõhestatud arvukatest sälkorgudest.
Rattaretke marsuut jätkub Urvaste kiriku juurest Otepää suunas kruusateele.
(tulles kiriku juurde, parempööre, tagasivaates aleviku suunas, taas vasakule)
Retke edasine kruusatee on otsesuunaline kuni Koigu bussipeatuseni 51, 8 km- l.
Siit pöörame paremale ja kohe 50 m pärast vasakule, taas Otepää suunas.
Liigume 5 km maalilist kruusateed edasi kuni jõuame Ruska bussipeatuseni 57 km- l.
Vasakul kõrge raadiomast!
Siin pöörame vasakule ja sõidame edasi 1,2 km ning siis keerame paremale Truuta suunas mäest alla. 58, 2 km- l.

12. VOKI- TRUUTA- KOORASTE ÜRGORG 58, 5 km- l.

Teest mõlemale poole jääb sügav ürgorg, mille põhjas sätendab helmesterana Eesti kõige suurejoonelisem aheljärvestik. Järvi on ahelas kümme. Teest paremale jääb Nahajärv, vasakule Lambahanna järv.
Tõustes ratastel kahe järve vahelt ürgoru vastasnõlvale, pöörame suurelt kruusateelt vasakule,
külateele Vidrike suunas. 59 km- l.


13. VIDRIKE MÕIS JA JÄRV 63 km l.

Läbime pargi, mille keskele jäävad endise Vidrike mõisa (Friedrichhof) vanad hooned.
Siit kulgeb loogeldes kagusse Vidrike- Kooraste ürgorg , mida kaunistavad arvukad järvesilmad.
Vanade mõisahoonete juurest pöörame vasakule, suuremale kruusateele ja läbime oru(vasakule jääb järv). Tõuseme oru vastasnõlvale ja mäeharjal keerame teeharust paremale suunaga
Tõutsi- Ilmjärve. 64 km- l.

TÕUTSI KÜLA JA TEEHARU 67, 8 km- l.

Keerame teeharust paremale mäest alla ja jõuame Ilmjärve Puhkekeskusesse. 68, 2 km- l.

14. ILMJÄRVE PUHKEKESKUS

Endine kool ja suvine pioneerilaager asub järve kaldal kauni looduse keskel.

OTEÄÄ- SANGASTE ASFALTTEE 70, 6 km- l.

Jõudes asfaltteele, pöörame vasakule ja sõidame edasi vaid 150 m ning keerame paremale külateele(paremal tee ääres taluhooned, mille vahelt retke marsuut külateel läbi läheb)
Liigume lookleval külateel otse kuni jõuame paisjärve kaldale.

15. MÄRDI VESKITAMM, PAISJÄRV JA KORGITAMMED 74, 3 km- l

Väike- Emajõgi on tammi abil üles paisutatud ja tee alt voolav vesi kukub kosena alla. Tamm on ehitatud nõnda, et veekardina taga on võimalik seista ja veemühinat kuulata. See on igal aastaajal väga põnev ja huvitav elamus.
Vana veskikoha naabruses kasvavad looduskaitse all olevad ( Amuuri ) korgitammed.
Märdi veskitamme juurest jätkame teed otse edasi ja jõuame 0,5 km pärast asfaltteele.
Pöörame siit vasakule Sangaste suunas. 75 km- l.

16. VÄIKE- TROMMI 76 km- l.

Väike- Emajõe kärestikuline osa. Veeslaalomi harrastamise koht. Mõnus puhkekoht kärestiku kaldal. Turismitalu maadel rahvakiik, väligrill ja palju muud huvitavat.

17. PÜHAJÄRVE KESKHIIS, TAARAUSUKESKUS 76, 5 km- l.

Teest vasakule 0,5 km kaugusele looduskaunis kohas olev keskhiis annab võimaluse tutvuda Taarausu jumalate ja kommetega.
Tagasi teele, jätkame matka vasakule, Sangaste suunas.

OTEPÄÄ- SANGASTE- SIHVA TEEHARU 79 km- l.

Teeharust keerame paremale ja sõidame mööda asfaltteed Sangaste Lossini.

18. RESTU VESKITAMM, JÄRV JA PARK 80, 2 km- l.

Vana veskitamme ümber asub 19. sajandil rajatud Restu park. Puistu on liigirikas.

19. SANGASTE 84 km- l.

Sangaste on tuntud mitte ainult tänu kaunile loodusele, vaid ka kuulsale minevikule.
Sangaste on vanimaid Eesti kihelkondi Ugandi maakonnas. Praeguse nime päris Sangasre mõisalt, mis rajati 1287.a. Sangaste asus suure Tartu- Riia sõjatee ääres. Kannatada sai kihelkond laastava Põhjasõja ajal, kui siit läks läbi oma sõjaväega Karl XII.
Sangaste kirik rajati kolmelöövilisena juba 14. sajandil. Kirikutornist avanevad kaunid vaated Otepää kõrgustikule ja Valga linnale.


20. SANGASTE LOSS 88 km- l.


Retke 2. päeva lõpppunkt.

Kuulsa klassitsistliku mõisahoone projekteerija oli Otto Pius Hippius. Ta kopeeris peaaegu täpselt kuulsa inglise Windsori lossi arhitektuuri.
Loss ehitati aastail 1874- 1881. Lossi alusmüüriks toodi suures koguses graniidimürakaid. Loss ehitati välja kui Windsori kuningapalee, selle allkorrusel leidsid koha tohutu lehvikvõlviga ballisaal, „kellaviietee“ ruumid ja palju muud. Kokku oli lossis ruume 99.
Hoonega on võimalik kõigil soovijail tutvuda.

21. SANGASTE LOSSIPARK JA METSAPARK

Palju huvitavat leiab loodusesõber Sangaste pargist, mis on üks Eesti suuremaid ja huvitavamaid.
Park on kaheosaline: lossi- ja metsapark.
Metsapark on avar ilupuiestee ligi 2 km pikkusel ja 0,5 km laiusel vallseljakul. Metsapark on geograafilise süsteemina jagatud kuude ossa: Eesti-, Euroopa-, Lõuna- Euroopa-, Siberi-, Aasia- ja Põhja- Ameerika osakond.
Metsapargi kaunil edelapoolsemal avaral jalamil asub 2. retkepäeva laagriplats.


3. PÄEV.




RATTARETKE LEGEND.


LÄHE SANGASTE metsapargi jalamil asuvast laagriplatsilt.

Liigume põldudevahelisel külateel Tiidu teeharuni 2,3 km- t.
Teeharul pöörame vasakule, metsavahelisele külateele, mida mööda sõidame 7 km ning jõuame Keeni asulasse.

KEENI 10 km- l.

Jõudes asfaltteeni, keerame vasakule Tõrva- Rõngu suunas. Sõidame asfaltteel vaid 3,3 km ja pöörame 13,3 km- l paremale kruusateele.
16, 1 km- l. jõuame külateelt suuremale kruusateele ja keerame vasakule.
17, 3 km- l. jõudes teeristini, pöörame paremale ja 100 m pärast veel kord paremale Arula suunas.
21, 2 km- l. vasakule jääv Kuutsemäe teeharu.

1. KUUTSEMÄGI JA KUUTSEMÄE PUHKEKESKUS 22, 2 km- l.

Kuutsemägi on Otepää kõrgustiku kõrgeim tipp (217 m).
Mäel on vaateplatvorm, kus avaneb üks harukordsemaid vaateid Lõuna- Eestile.
Mäe laele saab sõita mägijalgrattaga ja uudistada maastikku või ka laskuda järskudest mäesuusanõlvadest.
Kuutsemäe puhkekeskus on väga populaarne vabaaja veetmise paik nii suvel kui talvel, eriti muidugi talvel. Talve magnetid on põhiliselt mäesuusatamine, suvel kanuuretked, tenniseväljakud, matkad.

2. KOLJAKU JÄRV 23, 2 km- l.

Arula külalistemaja kõrvalt kulgeb tee kauni Koljaku järve kaldale. Järve pindala on 4 ha.
Järv on heade ujumisvõimalustega.


ARULA- PIIRI- PÜLME TEEHARU 24, 2 km- l.


Arula teelt pöörame paremale, veidi kitsamale külateele. Teeharul Arula suunas on paremal kui ka vasakul pool lagunenud lauda hooned.

PIIRI TEEHARU 27, 2 km- l.

Sõites järsust mäest üles lagedale mäele jõuame teekallakul järsu teeharuni. Siin pöörame 120° paremale. 27, 2 km- l.

3. PIIRIPUHKEKESKUS 29, 5 km- l.

Puhkekeskuse lähedale mäele jääb külakiigeplats, mis on suurepärase vaatega mäe harjal, retke tee kõrval. Ilusa ilmaga kena puhkekoht möödujaile.


KINTSLI TEEHARU 32, 4 km- l.

Siin pöörame vasakule suuremale kruusateele. Sõidame 2 km- t. Harimäe teeharuni, suunaga Sangaste Linnamäe poole.

HARIMÄE TEEHARU 34, 6 km- l.

Siin tuleb pöörata vasakule, teeviit näitab Sangaste Linnamäge.

4. SANGASTE LINNAMÄGI 36 km- l.

Kauni Kirgjärve läänekaldal asub ülijärskude nõlvadega Sangaste Linnamägi, millel pärimuse järgi seisnud kunagine Sangaste loss. Linnamäelt möödus üks tähtsamaid muistseid teid, mis viis Otepäält ja Tartust Riiga.
Ratastega saab sõita kaarega talu tagant üles, Linnamäe ringvallini välja.
Looduslikult väga huvitavale mäetipule tuleb kümmekond meetrit tõusta jalgsi. Talu ja mäe vahel kaunil aasal seisval tutvustavalt pannoolt saab lugeda lisa ajaloost.

SANGASTE LINNAMÄE TIPULE RINGTEED MÖÖDA 37, 1 km- l.

tagasi Harimäe teele ja jätkame sõitmist vasakule ülesmäge.

5. HARIMÄGI, HARIMÄE TORN 39, 3 km- l.

Otepää kõrgustiku suurim lavamägi, 211 m üle merepinna. Mägi on üle 2 km pikk, kõige kõrgem on mäe edelaots, kuhu on püstitatud 28 m kõrgune turvaline vaatetorn, millelt avanevad suurepärased kaugvaated kõikides suunades.
Retke marsuut jätkub torni juurest paremale, Kekkose loodusrajale 4 km ulatuses.

6. KEKKOSE RADA

1964.aastal, oma kolmepäevasel visiidil Eestisse, jõudis Soome Vabariigi president koos kaaskonnaga külastada Kääriku Tartu Ülikooli spordibaasi. Sportlikule presidendile valmistati ette võimalikult huvitav 15-kilomeetrine suusarad, mis hiljem sai aastatega väga populaarseks. Talvel suuskadel, suvel ratastel või joostes- kõndides on see looduslikult väga huvitav ja vaheldusrikas.
Nii suvel kui talvel peetakse rohke osalejaskonnaga Kekkose raja päeva.

7. KÄÄRIKU KERGEJÕUSTIKUSTAADION 44 km- l.

Metsa, imeilusa looduse rüppe peitunud kergejõustikustaadion on olnud ja on olümpiavõistlejate
ettevalmistusbaasina kasutusel aastakümneid. Kääriku spordibaasi kuulsus on ulatunud kaugele üle koduvabariigi piiride.

8. KÄÄRIKU SPORDIKESKUS, JÄRV 45 km- l.

Kääriku spordibaasi hakati ehitama 1947. aastal, siis kui siia ei olnud autoga juurdepääsugi ja koht oli tõeline metsakolgas.
1959.a. valmisid väliujula, hüppetorn, staadion, 1962.a. õppe- ja teeninduskorpus.
Kääriku spordibaasi rajaja, väsimatu ehitaja ja organisaator oli Ülikooli tolleaegne dekaan, legendaarne kümnevõistlejate treener, Fred Kudu.
1970.a. valmis ajakohane spordihoone. Kääriku areneb ja täiustub pidevalt. Suusastaadion, valgustatud suusarajad, tenniseväljakud ja palju muud pakuvad tuhandetele harrastajatele tohutult vabaaja veetmise viise.

9. KÄÄRIKU KÕRGEMÄGI 46 km- l.

Asfaltteest paremale jääv Kääriku Kõrgemägi on tuntud Seinamäena oma eriti järsu põhjakülje tõttu. Sealt rattaga allasõit nõuab julgust.
Kääriku spordikeskuse juures siirdume asfalteeritud rattateele, möödume Sihva koolist ja sõidame rattateel ~ 6 km, kuni jõuame Murumetsa viiva ülesõidukohani. 51, 4 km- l.


10. MUR(R)UMETS 52 km- l.
Murumets on salumets suurte kuuskede, kaskede, haabade, tammede ja paljude muude puudega.
Alusmets on samuti väga liigirikas. Järve kaldad on siin järsud, 4- 6 m kõrged.
Murumetsa läbiva rattatee kõrval, kauni Pühajärve kõrge kalda servale on rajatud mõned puhkekohad palkidest laudade- pinkidega, kus väsinud matkaja võib kosutuseks nautida haruldast vaadet järvele.

11. PÜHAJÄRVE PARK. LAULULAVA 55 km- .

Retke 3. päeva lõpppunkt.
Edasi rattateel Murumetsast väljudes olemegi taas Pühajärve pargis, Sõjatamme ja Pühajärve Puhkekeskuse juures lõpetamas oma väga huvitavat 3- päevast rattaretke „Kuidas elad, Otepää?“
Kindlasti on nüüd Otepää looduspark saanud meile tuntuks ja armsaks oma rahutute käänuliste teede, kümnete suuremate ja väiksemate järvesilmade, arvukate mäekuplite ning metsatukkadega.



KOOSTANUD JAAN OJA
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet