Kui Fred Jüssil Looduse Aasta Foto üritusel paluti selgitada, mis õieti on loodusfoto, vastas vanameister: “See peab olema miski, mille pärast inimesed on nõus tulema pimedasse saali ilusal kevadisel päeval.” Ja kissitas silmi Linnahalli ümmarguselt lavalt saalipimedusse, kuhu Loodusfoto suursündmusele oli kogunenud oma kaks tuhat silmapaari. Kõik tulnud uudistama Eesti värskemaid ja parimaid looduspilte.

Ent mida kõike võib siis üks klõps väljendada, nagu Jüssilt küsiti? Kindel on see, et loodusfoto on märksa rohkemat kui lihtsalt armas lillepilt. Aastakümne­tepikkuse kogemusega Jüssi pakub kuraditosina jagu vastuseid. Loodusfoto võib olla loodusnähtus, näiteks kui vesipüks õnnestub kaamerasse jäädvustada; ta võib väljendada unistust (foto kaugest maast, kuhu tahad rännata), ka sündmust – kui erakordne valgus, aeg ja koht langevad kokku. Muidugi meeleolu (pilt päikeseloojangust) või foto võib olla lihtsalt portree, samuti dokument, süüdistus, kingitus, fantaasia, ... tegelikult ei tule sellel loetelul lõppu, iga piltnik leiab ümbritsevaga oma suhte.

Hiina vanasõna järgi suudab üks pilt edasi anda rohkem kui tuhat sõna. Seega, kes pole kirjamees, võib end ehk pareminigi fotodes väljendada. Olete proovinud?
Paljud proovivad, sest Eesti looduspiltnike pere kasvab. Seekordne konkurss tõi kokku ligi 3000 fotot 449 autorilt. Etteaimatav populaarsuse tõus lubas õnnestuda ka korraldajate hullumeelsel ettevõtmisel: viia üritus 800-kohalisest saalist (eelmisel neljal aastal toimus üritus nimelt Estonia kontserdisaalis) üle 4000-kohalisse Linnahalli. Tõesti, kuhu oleks Estonias mahtunud kõik need hordid vaatajaid?

Žürii esimeest Rein Maranit rõõmustas aga muu: “Aasta-aastalt on läinud nende fotode kõrvaleheitmine, mis mingit auhinda ei vääri, aina keerukamaks. Nii et tase aina tõuseb.”

“Igal aastal on uusi nimesid tegijate hulgas,” kommenteerib omakorda filmimees Peep Puks žüriist. Kunstnik Tiit Pääsuke lisab: “Pildid olid nii huvitavad, et midagi eraldi selleaastase konkursi puhul ei taha esile tõsta. Eriti hea on noorte tase.” Noorte ja laste kõva taset on kiitnud ka meie eeskujud – Soome looduspiltnikud, kelle loodusfoto konkurss õitseb juba aastakümneid kauem kui Eestis. Just noorte ja laste osakaal võistlustel on neil seni jäänud tähelepanuta. Aga järelkasv on ju tähtis!

Ka sel aastal võisteldi kahes kategoorias (looduspildid ja loomapildid) ja kolmes vanuseklassis. Eraldi premeeriti huvitavamaid pilte, samuti internetihääletuse võitjaid ning digitöötlusfotosid. “Tundub, et digitöötluseks pole meie piltnikud veel päris valmis, selliseid ei saadetud palju,” kommenteeris Rein Maran. Üks naljakas foto jäi kõigile küll hästi meelde: kolm kassi telefonitraadil, mis sai samuti eripreemia.

Korraldaja Jaan Riis paneks ise üritusele hinde 4: ehkki publikut oli palju, vedas osaliselt tehnika alt – fotode autorite nimesid polnud ajuti ekraanil näha. Aga ilusaid pilte uudistades ei tee pisivigu märkamagi, alati saab ju paremini.