Videofilm – “Kaks venda”
režižssöör Jean-Jacques Annaud
Universal Filmistuudio
Kestus 110 min
Stockmanni kaudu 98 kr

Marginaalse­maid mängufilme 1980-ndate lõpust oli Jean-Jacques Annaud’ “Karu”, film, mis paberi peal näis välistavat igasuguse edu – seal ei osalenud staarid, ei toimunud täiskiirusel tagaajamist, plahvatusi ega käte seljataha väänamist. Dialoogi pakuti vaid 10 minutit. Peategelaseks oli väike karupoeg, kes emata jäänuna asus oma teekonnale läbi kõnnumaa, läbi ohtude ning kasvas filmi lõpuks suureks karuks.

“Karu” saatis vastu ootusi suur edu (Nõukogude Eestis ta küll kinno ei jõudnud). Ülipopulaarse filmi “Roosi nimi” režissöör Annaud suutis filmi karust luua emotsionaalselt väga haaravaks. Tegu polnud klassikalise loodusfilmiga – pigem heade draamastseenidega linateosega, kus peategelaseks on üllatuslikult mitteverbaalselt suhtlev grisli, suur lihasööja.

Annaud pöördub loomade kuningriigi poole taas 16 aastat hiljem, filmiga kahest tiigrikutsikast, kes on sündinud džunglipadrikus. Väiksest peast lahutatakse nad oma vanemaist ja teineteisest. Saatuse tahtel aga on neile määratud kohtuda aastaid hiljem, ja nad tunnevad üksteist ära! See film on veidi muinasjutulise alatooniga – lugu “kunagi, ühel kaugel maal...”-stiilis juhtumistest. Maa on küll äratuntavalt India, kus 20. sajandi alguses käis täie hooga tiigrite hävitamine, nii et neid tänaseks on järele jäänud 100 000-st (seisuga sajand tagasi) vaid 5000 isendit!

Filmis osaleb väga palju erinevaid tiigrikutsikaid – nood kasvasid ju vahetpidamata suureks – aga ülesvõtmiseks pidid nad olema vanuses 7–12 nädalat. Filmijad olid kursis tiigripoegade sündidega kogu maailmas – paljud loomaaia tiigrid said staarideks.

Aga vaadake ise, mis neist tiigritest filmis saab.