4/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
Lainetav maailm

Suvel võib madalas, päikesesoojas mere- või järvevees lebades teha suuri avastusi – selleks piisab vaid enda ümbruse merepõhja jälgimisest.

Lainetus on nii tavaline, et me enamasti ei märkagi seda. Ometi pakub selle nähtuse uurimine palju avastamisrõõmu.zbr>
Lainete levimiseks on vaja sellist ainet, mille osakesed annavad edasi lainete jõudu ehk energiat, kuid jäävad ise peaaegu paigale.
Seda osakeste liikumist nimetatakse võnkumiseks. Kui üks võnge toimub iga kindla aja järel, räägime võnkumise sagedusest. Kahe laine tippude vahet aga nimetatakse lainepikkuseks.

Jälgime nüüd kõige lihtsamaid liivalaineid.
Näib, nagu liiguksid liivaterad lihtsalt edasi - tagasi. Kuid nii see päriselt ei ole.

Läbi vee on näha, et peenem liiv koguneb raskema peale ja moodustab kõrgendiku. Selliseid pikki kõrgendikke nimetatakse laineharjadeks. Kahe laineharja vahele tekib ala, kus vee liikumine on aeglasem. Nii näitavad põhja vajunud vetikad meile kätte need kohad, kus aineosakesed seisavad peaaegu paigal.
Tõmba varvastega üle liivalainete ja jälgi nende tekkimist. Mõne minuti pärast hakkavad liivaosakesed uuesti pikkadesse laineharjadesse kogunema.
Ja nüüd on üks pilv tekkinud meie sinisesse taevasse. Ka sellel pilvel on näha veeauru liikumisest tuule mõjul tekkinud korrapärased lained.
Aga laskem mõttel veelgi lennata.Varvaste vahel merepõhjas on liiva lained. Ja veepinnal on lained. Ja pilvedes on lained.

Kas kosmoses on ka lained?

Tõepoolest, kosmoses on lainetus samuti olemas.
2001. aastal lennutati kõrgele Austraa­lia kohale õhupalli külge kinnitatud teleskoop.
Selle nimi oli BOO­MERANG ja eesmärgiks oli näha kõige vanemat ja suurimat lainetust kogu universumis.

Maailma algusest saadik on möödunud palju aega, umbes 13,7 miljardit aastat, kuid väga tundliku ja soojuskiirgust vastuvõtva teleskoobiga saab seda esimest lainetust siiski näha.

Juuresolev pilt võtab enda alla umbes täiskuusuuruse ala ja seal paistab selgesti kaks lainet. Kogu taevas on kaetud sarnaste lainetega.
Ja nii saigi juhtuda, et kosmose alguses tekkinud ja levinud lainete vahele kogunes rohkem algainet ehk vesinikku ning algas tähtede ja galaktikate ajalugu.



Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet