6/2005



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Mahetalunik panustab tervisele

Mahe toit – selle sõnaga mõeldakse tavaliselt mittevürtsikat toitu. Mahetoit võib olla vürtsikas, kuid kindlasti on ta ökoloogiliselt puhas.

Laias laastus on bioloogiline, orgaaniline ja ökoloogiline põllumajandus seesama, mis mahepõllumajandus.

Mahepõllumajandus tähendab loodussäästlikku tootmisviisi, mis põhineb tasakaalustatud toitaineringel ja kohalike taastuvate ressursside kasutamisel. Ehk siis EI sünteetilistele taimekaitsevahenditele ja mineraalväetistele ning JAH kompostile, külvikordadele, taimsele väetisele.
Endine raudbetoonkonstruktsioonide õppejõud Liisi Kutkina kasvatab Põlvamaal ühel hektaril köögivilju, marju, ravim- ja maitsetaimi ning viljapuid. Paari hektari suurusel rohumaal söövad lambad. Lambasõnnik läheb sellele hektarile, mis ravimtaimi kasvatab.

Ravim- ja maitsetaimede kasvatamine ning töötlemine on väga raske igapäevane käsitöö, kirjeldab Kutkina. “See töö nõuab ausust kõiges, sest minu taimed jõuavad inimesteni, kes usuvad, et see, mis neile pakutakse, on puhas ja tervislik.”

Tahe olla terve, on üks peamisi põhjusi, miks mahekaupa nõutakse. On allergikuid, teiste immuunsüsteemi haiguste põdejaid, kellele ainult mahetoit tagab elukvaliteedi.

Maheteooria peab paljusid põllumajanduses ja looduses koos toimivaid protsesse tootmisele kasulikeks ja ei suru neid alla.

Intensiivpõllundus mürgitab umbrohtu ja kahjureid, mahepõllundus aga rakendab erinevaid taimekooslusi, et kahjurid ei saaks vohada.

Mahepõllundus tähendab ka vahelduvaid külvikordi (liblikõieliste juurtemügarikud aitavad mulda lämmastikuga rikastada), põllupeenraid (kahjureid vaoshoidvate liikide elupaigad) ning arhailist käsitsi rohimist ja kahjurite noppimist.
Mahekohupiima tootva Saidafarmi juht Juhan Särgava: “Iga keemiakombinaat kinnitab, et tema mürk on kahjutu. Ainult, et siiani on leitud juba enam kui 50 mürki, mis ikkagi osutusid kahjulikuks. Alguse tegi lahti putukamürk DDT.
Igal aastal kahjulikuks osutunud mürkide nimekiri pikeneb. Keemiakontsernid pakuvad kiiresti asemele uue “mitte-kahjuliku”.

On olemas ka teine tee – meie vanaisade põllutarkus, mille uuesti ja tänapäevaselt kasutusele võtmine ongi mahepõllumajandus.”

Mitmekesisus kui abimees. Mida keerukam ja mitmekesisem on agroökosüsteem (põllumajanduse ja looduse kooseluvorm), seda stabiilsem ta on.

Haiguste või kahjurite rünnak tekitab krahhi, kui suurtel pindadel kasvab vaid üks või kaks taimeliiki. Seetõttu kasvatatakse koos eri kultuure (taimeliike) ja peetakse korraga mitut liiki loomi.

Kui ettevõte koosneb tuhande linnuga kanalast, siis linnugripi puhkemine selles kanalas tähendab ettevõtte lõppu. Tohutuks kahjumiks piisab ka salmonelloosist.
Koosneb aga ettevõte väikesest kanalast, seakasvatusest, ravimtaimekasvatusest ning teraviljade kasvatamisest sigade söötmiseks, siis linnugripi puhkedes jääb enamik tootmisest puutumata.

Paberimajandus kiusab. Mahetalusid ja mahedalt kasutatavaid maahektareid tuleb Eestis igal aastal juurde. Mahedaks hakkavad majapidamised erinevatel põhjustel. Turbas asuv Saidafarm valis selle tee seetõttu, et kunagi nappis raha väetiste ostuks. Sobiv alternatiiv leiti külvikorda rakendades. Saidafarmi kohupiima müüakse juba aastaid Stockmannis, Selveris jm.

Saidafarm teeb ka juustu ja maitsestamata jogurtit. Oma veidi rohkem kui 800 hektariga on Saidafarm üks Eesti suuremaid mahefarme.

Eve Ader taimetoodangu inspektsioonist (TTI) nimetab Eesti suurimaks maheettevõtteks Võrumaa osaühingut Lõunapiim.

Pabereid tuleb mahetalunikul esitada palju ja tihti. Näiteks eemaldati möödunud aastal mahetalude registrist poolsada talu just puuduvate dokumentide tõttu.
Neid ettevõtteid on vähe, kes suudavad paberite kordaajamiseks spetsialiste palgata. Üle 200 hektari maad kasutab vaid viis protsenti maheettevõtetest. Viiendikul ettevõtetest on kasutada hektareid kümme või vähem.

TTI inspektorid käivad kõiki mahemajapidamisi kontrollimas ja iseloomustavad neid seaduskuulekatena. Avastatud vajakajäämised kipuvad olema näiteks järgmised: põlluraamat vaid osaliselt täidetud, kõrvanumbrid loomadele kõrva panemata, mahetaimekasvatuseks kasutatav maa pole mittemahedast maast selgesti eristatav.

Talunikud aga esitavad vastuküsimusi. Kuidas saab vastsündinu kõrvade augustamist sobitada loodusega kooskõlas kasvamisega?

Üks traktorist jätab mahepõllupoolsest servast oma riba mürgitamata ja väetamata. Intensiivpõllumees aga mitte – talle on häbiasi, kui põld pole “puhas”. Mida pean ma sellise naabriga tegema, küsib mahepõllumees.

Kuidas mahedat ära tunda? Aprillist alates on Eestis kasutusel ökomärk. Selle panemine tootele ei ole sundus – mahekaupa ei pea maheda sildi all müüma.
Sageli puudubki mahetoorainest saadud tootel vastav märk, sest Eestis peaaegu puuduvad mahetöötlemisettevõtted. Vastav tunnustus on Saaremaa liha- ja piimatööstusel, aga keegi ei hakka lambaid Saaremaale vedama selleks, et pärast liha mandrile tagasi tuua. Tasuvam on Virumaa lambaliha maha müüa ilma Saaremaalt saadud mahemärgita.

Nii elabki viiendik Eesti lammastest tegelikult mahedalt, mahedat lambaliha pole aga kuskil saada.

Eesti veistest elab mahetingimustes neli protsenti. Hoolimata kaks aastat tagasi loodud tulundusühingust Maheliha, pole turul mahetoodangu hulga kasvu märgata. Maheliha nime all ei saa veiseliha müüa mujal kui Saaremaal.
Pikka aega ei olnud Eestis maheveskit. Kevadel tunnustati lõpuks veski Pärsti vallas Viljandimaal.

Nii oligi Eestis aastaid ametlikult saada vaid mahedalt kasvatatud köögivilja, mett, ravim- ja maitsetaimi, sest neid ei tulnud enne müüki vastavas ettevõttes töödelda.

Euroopa riikides on mahetoit veidi kallim tavatoidust, sest saak on väiksem kui intensiivpõllumajanduses. Olenevalt tootest võib hinnalisa olla kuni 200 protsenti. Eestis kompenseerib suuremat töövaeva veidi PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) mahetoetus.


Mahetoit lettidel.
Mahetoitu saab osta turult, laadalt, taluniku käest, aga ka mitmest loodustoodete poest – näiteks Parim Pood Tallinnas ja Viljandis, või ainult mahetoitu müüv Ökosahver Tallinnas ja Tartus.

Üks Ökosahvri asutajaid on teatrimees Peeter Jalakas. Tüdinud oma maakodu mahenaabritelt linnatuttavatele toitu tassimast, tegi ta mõttekaaslastega Euroopas levinud kastikaubanduse mudeli järgi firma, mis iganädalase kasti mahetoodetega soovijatele koju viis.

Et ostjad soovisid suuremat valikut ning ainuüksi kodumaistest köögiviljadest jäi vajaliku käibe saavutamiseks väheseks, hakati importima Euroopast ketðupit, makarone, õlut, veine, mahla, puuvilju ja värsket köögivilja. Ka seda, mida kodumaistelt kasvatajatelt saada pole, näiteks greipe ja avokaadosid.
Kes ise mahekauba lõunasöögi kokkukeetmist keeruliseks peab, võib üles otsida mahetoidu restorani Tallinna vanalinnas.

Info kogumisel oli abiks Merit Mikk ökoloogiliste tehnoloogiate keskusest (www.ceet.ee).

Mahe-ettevõtete arv maakonniti (2004)

Võrumaa 97

Hiiumaa 91

Saaremaa 83

Viljandimaa 83

Tartumaa 73

Pärnumaa 59

Raplamaa 56

Valgamaa 45

Põlvamaa 45

Läänemaa 43

Jõgevamaa 41

Harjumaa 34

Järvamaa 24

Lääne-Virumaa 23

Ida-Virumaa 13



Allikas: Taimetoodangu inspektsioon


Märksõnu maailma mahemajandusest


Euroopas hõlmab mahepõllumajandus keskmiselt kolm protsenti põllumajandusmaast. Austrias, Shveitsis, Itaalias, Rootsis, Taanis ja Soomes on see protsent kuus kuni kaksteist.

Absoluutarvudes on suurim mahetootja Itaalia, kus mahepõllumajan­dus­maa pindala miljon hektarit.

Rootsi tahab aastaks 2005 suurendada mahemaa pindala 20 protsendini kogu põllumajandusmaast. Sama tahab Saksamaa aastaks 2010.
Itaalias Emilia Romagna maakonnas tuleb lasteaedades ja algkoolides pakkuda ainult mahetoitu.

Saksamaa toidu- ja tarbijakaitse ministeeriumi küsitluse kohaselt peab enamik sakslastest väga tähtsaks, et laste toidulaual oleks mahetoit.

Inglismaal tehtud uuringu kohaselt on mahetalud looduslike taimeliikide poolest rikkamad. Sellised kooslused tõmbavad omakorda ligi kiivitajaid, lõokesi, nahkhiiri, mardikaid, liblikaid ja vihmausse.

1972. aastal loodi ülemaailmne mahepõllumajandusorganisatsioon, kuhu Eestist kuuluvad Eesti mahepõllunduse sihtasutus (EMSA) ja Eesti biodünaamika ühing (EBÜ).



Madli Zobel
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?