6/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Valgehai: ohtlik, kuid kaitset vajav

Valgehai
Andrew Foks
Austraalias elava Eestlasest bioloogi Katrin Holmsteni raport valgehaide viimastest rünnakutest ning olukorrast haide uurimisel.

Bioloog Jarrod Stehbens sukeldus 24. augustil 2005 Lõuna-Austraalias Adelaide’i linna lähedal Glenelgi rannas, et uurimistööks kalamarja hankida.
Stehbens töötas koos kahe kolleegiga. Üks neist, Justin Rowntree, rääkis hiljem, et tol saatuslikul pärastlõunal meres ujudes müksas miski teda selja tagant ja kui ta end ümber pööras, nägi ta ainult suurt valget massi. See oli valgehai, kes ründas sukeldujaid.

“Jarrod peletas hai esmalt minema, aga hai tuli tagasi ja haaras Jarrodi jalast ning tõmbas mehe siis sügavamale ja sügavamale,” andis Rowntree pärast tunnistusi.

Politsei kammis 50 ruutkilomeetri suurust mereala helikopteri ja laevaga õnnetuspäeva hilisõhtuni. Leiti hapnikuballoon ja päästevest – kõik, mis Jarrod Stehbensist järele jäi. Nii lõppes viimane inimohvri nõudnud hairünnak Austraalia randades.

4. septembril 2005 pääses üks surfaja Eyre poolsaare lähedal, kui ta haid pähe kolkis ja 22. septembril pääses teine surfaja Perthi linna rannal umbes samal viisil.

Valgehai on arvu­kas just Lõuna-Austraalia vetes. Ainult paar kilomeetrit Stehbensi hukkumiskohast eemal tapsid kaks suurt valgehaid surfaja Nick Peterseni 2004. aasta detsembris.

Haiuurija Andrew Fox ütleb, et valgehai on üks vähestest hailiikidest maailmas ja ainuke liik Lõuna-Austraalia vetes, kes on võimeline surmama inimest. “Haid tapavad Austraalias üks-kaks inimest aastas, ja enamasti on süüdlane valgehai.”
Maailma 375 hailiigist ohustavad inimest vaid kümmekond. Valgehai kõrval peetakse kõige ohtlikumateks veel tiigerhaid (Galeocerdo cuvier) ja pullhaid (Carcharinus leucas).


Kättemaks haile.
Iga uudis valgehai rünnakust tekitab Austraalia meedias paanikapuhangu.

Õli valavad tulle veel arvukad õudusfilmid, mis esitlevad valgehaid kui masinlikku tapjat. Kõige tuntum neist on Steven Spielbergi läbilöögifilm, kolme Oscariga kroonitud “Lõuad” (1975) – videolaenutuste nõutud kaup tänase päevani.
Hairünnakud tõusid päevakorda möödunud sajandi kahe sõja vahel, kui Sydney rannad said populaarseks. Pahimatel aegadel hukkus seitse-kaheksa inimest aastas.

Viimase poolsajandi jooksul on Austraalias haide ohvriks langenud 60 inimest. Muude õnnetusjuhtumitega võrreldes väike arv, aga elavast peast söödud saada on ju kohutav. Mõte surmast hai žilett-teravate hammaste vahel on ajanud inimesed julmale vasturünnakule.

On välja arvutatud, et iga hai poolt tapetud inimese kohta on inimene omakorda tapnud keskeltläbi 23 000 tonni haisid ja nende lähisugulasi raisid.
Tänaseks on valgehai Austraalias võetud looduskaitse alla. Siiski hukkub neid sageli, kui nad kalavõrkudesse kinni jäävad.
Andrew Foxi sõnul näitavad kõik tõendid, et haipopulatsioonid on kogu maailmas kahanemas kriitilise piirini.

Valgehaide arv kahanes kiiresti 20. sajandi viimastel aastakümnetel, looduskaitsealuste hüljeste ja delfiinide arvukus samal ajal aga suurenes.
Röövloomad haid mängivad ülitähtsat rolli ookeani toiduahela tipus. Valgehai kontrollib liikide arvu ja mitmekesisust hiigelsuures ookeani ökosüsteemis.
“Meil ei ole aimugi, millised tagajärjed võivad olla haide mõtlematul tapmisel,” ütleb Andrew Fox. “Seda enam, et teame valgehai bioloogiast väga vähe. Erinevalt teistest hailiikidest pole inimesel veel õnnestunud valgehaid akvaariumis elus hoida.”

Palju vastamata küsimusi. Ei ole isegi täpselt teada, kui kaua valgehaid elavad.
Andrew Fox loetleb järjest küsimusi, mis veel uurimist nõuavad.
Kui kiirelt valgehaid kasvavad? Kus ja kui tihti nad paljunevad? Kui palju neid on, kas nende arv ikka veel väheneb? Mis rolli nad täpselt mängivad ookeaniökoloogias?

Andrew Fox otsib haisid Lõuna-Austraalias oma kodulinna Adelaide’i lähistel. “Märgistame ja pildistame iga valgehaid, keda kohtame. Nii saame mingigi pildi nende populatsiooni suurusest. Võrdleme emaste ja isaste haide arvu eri aastaaegadel.”

Haisid on hakatud varustama satelliitmärgistega, mis võimaldab koostööd teiste maade teadlastega. Mõned märgistatud haid on rännanud tuhandeid kilomeetreid.
“Mida rohkem me haist teame, seda turvalisemaks muutuvad ookeaniveed nii meile kui ka neile,” märgib Fox. “Vaja oleks välja töötada meetodeid, mis haisid randadest eemale hoiavad. Võrgud, mis praegu haide eemalhoidmiseks kasutusel, tapavad kalu, kilpkonni ja väikseid haisid.”

Miks ta meid ründab? Teadlased ei arva sugugi, et inimliha on valgehai lemmikroog. “Olen täiesti kindel, et kui kuuluksime hai menüüsse, siis nad ründaksid meid kogu aeg, aga nad ei tee seda,” ütleb Andrew Fox. “Neil kordadel, kui valgehai on rünnanud inimest, on inimene ujunud hülge- või delfiinikoloonia lähedal.”

Teadlased arvavad siiski, et valgehai on piisavalt intelligentne, et inimest hülgest eristada.

Haid on alati paate müksanud ja inimesesuurusi mereimetajaid tülitanud. Mõned teadlased oletavad, et hai oma tuntud uudishimulikkuses otsustab võimaluse avanedes lihtsalt proovida, kuidas inimene maitseb.

Mõned usuvad, et haid on rünnanud oma territooriumi kaitsmiseks.

Andrew Fox oletab, et oma rolli mängib ka inimese instinktiivne reaktsioon hai rünnaku korral, mis on väga sarnane hülge või delfiini omaga: “Kui meie käitumine haid piisavalt motiveerib ja hai on parajalt näljane, siis uurib ta meid kui võimalikku saaki.”

Haiuurijad Foxid. Andrew Foxi isa Rodney Foxi peetakse valgehai parimaks tundjaks. Rodney Fox oli 23 aastat vana, kui ta 1960. aastate alguses valgehai rünnaku üle elas.

Tänini kannab Rod Fox hiigelarmi, mis kulgeb suures kaares vasakust õlast üle selja alla kõhuni välja.

Viis kuud pärast õnnetust seilas mees taas ookeanil ning ehitas spetsiaalse puuri sukeldumiseks haide juurde.

Rodney Fox on teinud haifilmid “Great White Death” ja “Attack by a Killer Shark”. National Geographic on Foxist vändanud filmi “The Fox and the Shark”.
Rodney Fox osales ka menufilmi “Lõuad” (“Jaws”) tootmisel.

Rodney Fox ja ta poeg Andrew Fox uurivad haisid praegugi. Nende firma Haiekspeditsioonid laev võtab pardale nii uudishimulikke sukeldujaid kui ka teadlasi, fotograafe ja filmimeeskondi. Vaata www.rodneyfox.com.au
Rodney Foxi filmid ja loengud on muutnud inimeste arvamust valgehaist ning aidanud kaasa sellele, et valgehai 1998. aastal Austraalias looduskaitse alla võeti.

“Haid ei ole kunagi ajaloos olnud need tapjad, kellena me neid ette kujutame,” ütleb Andrew Fox. “Meil ei ole mitte ühtegi praktilist põhjust haisid tappa. Üleüldse pole meil õigust ühegi looma üle inimeste seaduste järgi kohut mõista.”



Valgehai
(Carcharodon carcharias)
Austraalias kutsutakse teda White Pointer, Ameerikas The Great White. Tegelikult on see hai hall, valget värvi leidub ainult kõhu alt.
Elab kõikides ookeanides, kuid kõige arvukam on Lõuna-Austraalia jahedates rannavetes.
Valgehai võib kasvada kuni üheksa meetrit pikaks ja kaaluda kuni viis tonni.
Valgehai on Austraalias looduskaitse all, kuigi just Austraalia rannavetest on ta nõudnud kõige rohkem inimohvreid.



Katre Holmsten
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet