Eesti põllumajandusmuuseumis. Näi­tuse kuraator Ruth Metsallik. Väljapanek avatud 2006. aasta aprilli lõpuni.

See, et paljud taimed on mürgised, ei peaks olema kellelegi uudiseks. Peaaegu kõik mürgised taimed on ajalooliselt olnud ka ravimtaimed. Mitmed neist leiavad teaduslikus meditsiinis kasutamist ka tänapäeval.

Paraku juhtub Eestis ikka ja jälle, et keegi peab jätma oma elu mõne mürgise taimega kokkupuutumisel. Peaks olema heaks tavaks, et nii nagu ei hüpata tundmatus kohas pea ees vette ega sihita tulirelvaga inimest, ei pisteta suhu ka tundmatuid taimi ega määrita nendega oma ihuliikmeid.

Eesti põllumajandusmuuseumi näitustemajas Ülenurmes saab näha näitust “Elutaimed ja surmataimed”. Näituseruumi seintel on koos juhatavate tekstidega mitukümmend suurt värvilist taimefotot. Hulk ravimtaimi ja mõned mürgised taimed on uudistamiseks välja pandud ka kuivatatud kimpudena, üksikuid saab näha potti istutatuna. Ravimtaimede puhul on piirdutud mõne ajaloolise tõdemusega taime kasutamisest.

Mürgiste taimede puhul on tähelepanu juhitud ka mõnele iseloomulikule tunnusele ning selgitatud taimes sisalduva mürgi ajaloolisi või tänapäevaseid kasutusvõimalusi. Inimesele eluohtlikult mürgistest taimedest on esindatud sinine käoking ja mürkputk. Mürgistest aasa- ja metsalilledest saab näha tulikaid, maikellukest, kuutõverohtu jt.

Loodushariduslikust seisukohast on natuke loomuvastane õppida taimi piltidelt või kuivatatud kimpudest. On äraütlemata kahju, et mõned aastad tagasi likvideeriti Tartu ülikooli botaanikaaias, avalikkusele teadmata asjaoludel, ravimtaimede osakond. Headel aegadel kasvas seal üheskoos eeskujulik kollektsioon neidsamu elu- ja surmataimi.