6/2005



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamatud, näitus
Läki seenele veinikeldrisse ja jääliustikele

“Ühe seenevana eenelood”

Erast Parmasto

Varrak

255 lk

Rahva Raamatu kaudu 199 kr


Seenevanaga meenub kohe, kuidas me ajakirjas Loodus üritasime Erast Parmasto seenevana nime kõrvale “akadeemik” sokutada, et oleks soliidsem või nii, aga kus Parmasto sai pahaseks!
Porises, et koristagu me see akadeemiku nimi ära, tema on ikka seenevana. Tagantjärele võib öelda, et me polnud asjast õigust öelda aru saanud, ülehindamise asemel saime hakkama alahindamisega.
Seenevana valdab hea loo jutustamise kunsti, valdab akadeemiliste teadmiste mõnusat edasiandmist. Ühesõnaga, on kraadi võrra kangem mees veel kui akadeemik.
Üldises kultuurikontekstis on ju Parmasto fenomenaalne.

Parmasto ei kirjuta vaid sellest, milliste seente viljakehad on söögi- ja millised mürgiseened. Paarsada söögiseent pole veel kõik, need moodustavad seente maailmas väga väikese osa.
Seenevana seletab, miks seened tahavad ussitanud olla. Jutustab 140 000 aastat jääs vangis olnud seentest. Ja nendest olevustest, kes kääritavad veini. Viib lugeja laevareisidele, millega mõned liigid Eestisse jõudsid.
Mäletan, kuidas toimetajana iga Parmasto loo Loodusele saabudes selle põnevusega avasin – mis naljakast seenest ta nüüd kirjutab?

Eriti armas oli üks lugu, kus Parmasto meenutab tema sünnilinnas Nõmmel enne sõda kehtestatud koeramaksu. Arvati, et koerte postide märgistamine mädandab telefoniposte, tegelikult selgus palju hiljem, et elektripostide hävingus on süüdi üks spetisiifilne seen (Koer pole süüdi, lk 172).
Seenevana seenelood on kultuurilugu.

Praegu tuntakse Eestis 4300 seent, kogu maailmas on aga määratud ligi 72 000 liiki. Aga palju on seenevanasid?

Seeneteadlasi muidugi natuke on, aga seenevanade osas kostub hääli, et neid eriti üldse ei ole, et meie oma on fenomen ja et Eesti on oma seeneteaduse poolest üldse väga heal järjel.
Sest loodusteadlaste seas pole seente uurimine just kõige populaarsem. Miks, võiks küsida? Huvitavad nad ju on. Aga alles suhteliselt hiljaaegu hakati koolides õpetama, et lisaks taime- ja loomariigile on veel kolmas riik – seeneriik.

Looduse lugeja peaks seeneriiki hästi tundma – on ju seenevana algusest peale olnud meie kindel kolumnist. See on olnud kingitus Loodusele.

Seenevana seenelugusid on mõnus voodi kõrval kapi peal hoida. Parmasto ütleb, et see on justkui raamat iseendale. Ju sellepärast see teos nii mõnus ongi. Ja küllap on see hea stardipakk tulevastele seenevanadele, kes nende imepäraste olevuste imepärase maailmaga alles esmatutvust sobitavad.
Avastada on ju veel küllaga, Eestiski ootab teoorias ligi 3 500 liiki määramist-ülesleidmist. Ja kultuuriloosse kirjutamist.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet