1/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
Tallinna puud saavad passid

Juba üle tuhande pealinna puu on saanud endale tervisepassid. Milleks puudele passid? Vastab linna maastikuarhitekt Tiina Tallinn.

Tervisepassid – see kõlab justkui oleks puud käinud arstivisiidil?
Passis ongi kirjas puu iseloomustus, tervislik seisund, hooldustööd, haigusetekitajad, hinnang, mida puuga edasi teha.

Tõukeks linnale kuuluval maal kasvavad puud üle vaadata sai mõne aasta tagune torm, mis puid parklas autodele langetas.
Õnneks pole Tallinnas tormiga inimesi puude alla jäänud, kuid Helsingis varises vana pargipuu nõnda õnnetult, et viis kaasa 20-aastase neiu elu. Aasta hiljem juhtus sarnane asi Riias.
Eestiski, Pärnu surnuaial kukkus vana puu mädanenud oks peale vanaprouale, kes oli maalt tulnud haudu korrastama.
Õnneks oli ta just sel hetkel püsti tõusmas, nii libises oks mööda selga maha, kummargil olles olnuks ta vigastused suuremad olnud, kuid nüüdki pidi ta pikalt haiglas lebama. Passide süsteemi üks peapõhjusi ongi ohutus.
Terviseuuring on päästnud ka puid. Näiteks avastati Vabaduse väljaku ühel vanal puul lõhislehiku-nimeline haigus, mis on Eestis esmaleid. Haigus oli juba edasi levinud ka noortele pärnadele. Tänu uuringule säilis palju puid – lõhislehikuga on SOS olukord, see on tohutult nakkav. Kui me poleks jaole saanud, oleks tulnud linnas välja raiuda palju puid. Saime õnneks haiguse leviku pidama.
Tervisepassiga puud vaatame üle vähemalt iga viie aasta tagant.

Kuidas puude passe koostatakse?
Oleme sõlminud lepingu maaülikooli teadlase Märt Hansoga.
Fütopatoloogid Märt Hanso ja Silja Hanso vaatavad puud üle.
Nad töötavad välitöödel kahekesi ning hindavad, nagu perearstid, puude üldseisundit.
Teadlased võtavad ka puude koeproove, kasvatavad neid laboratooriumis ja uurivad seejärel mikroskoobi all, et vajadusel nö täpne diagnoos panna.
Tehakse ka näiteks resistograaf-uuringuid. See tähendab puu-uurimist resistentsuse ehk vastupanu võime mõõtmise aparaadiga.
Aparaat töötab puuri põhimõttel ja on ühendatud kirjutajaga. Resistograafiga saab kindlaks teha sisemiste mädanike ulatust.
Välitööd peaksid lõppema jaanipäevaks, siis on üle vaadatud 500 puu ringis.

Eestlasi vaevavad tervisehädadest enim südamehaigused. Mille üle kurdavad passiomanikest puud?
Puude kõige levinum probleem on kõikvõimalikud seenhaigused. Nii nagu inimestel, kes on ju ka looduse osa, on ka puudel vähki. Mõnikord võtab see haigus puu, mõnikord edeneb vähk aeglaselt, mõnikord haigestunu põeb, kuid terveneb – jällegi nii nagu inimestel.
Näiteks on Estonia teatri esistel puudel vähki sees. Mõned aastad tagasi oli 24. veebruaril kohutav tuisk. Presidendi vastuvõtule läksid prouad aga mööda puhast asfalti kõpskingadega. Kuna kogu aeg sadas lund peale, ei olnud võimalik teatriesist teed lund ajades puhtana hoida. See valati üle soolveega, mis pärast voolas puude alla ja
nad said kannatada. Nüüd on teatriesine tehtud nõnda, et vesi enam puudele ei valguks.

Kas puude tervis on viimastel aastatel muutunud?
Saaste on oma asukohta muutnud. Nõukogude ajal mõjus puudele tehaste lähedus ja nende korstnate suits. Maardu rebasesaba jõudis ikka botaanikaaia puudeni välja. Nüüd need puud kosuvad. Kannatavad aga suurte liiklussõlmede ääres kasvavad puud.
Õnneks on vanadel puudel Tallinnas see eelis, et nad pole kogu aeg olnud nii stressis nagu praeguse situatsiooni meelevallas kasvanud. Nad on ajanud oma juured sügavale allikateni.
Nad elasid ilusti üle aasta, mil oli väga kuiv suvi ja talvel tuli paljale maale tohutu külm peale. Kannatada said Tammsaare tee pikenduse värsked istutused, mis niigi kasvavad tugeva saastekoormuse käes.

Need vanad puud on ju siis nagu maapiimal ja puhtas õhus kasvanud esivanemate põlvkond?
Mõneti küll.

Kus kasvab Tallinna kõige vanem puu?
Tallinna vanim puu on Niguliste kiriku kõrval kasvav pärn, mis istutati Niguliste köstri hauale ajal, mil ümber kiriku oli veel surnuaed.
Vanemate puude hulka kuuluvad ka Linda kuju ümber Rootsi bastionil ja Harjumäel Ingeri bastionil kasvavad puud. Need barokiajast pärit puud on olulised ka aiakunsti ajaloo seisukohalt. Linna kindlustustele istutati puid, et vaenlane ei saaks linna leekkuulidega põlema panna, toorel frondil oli kaitse-eesmärk. Pealegi, vaenlane ei näinud hästi, mida puude taga toimetati, küll aga oli hea puude varjust vaenlast piiluda. Viin Euroopast tulnud külalised alati neid väärikaid pärnasid vaatama.
Kadriorus lossi kõrval on merepoolsel küljel tammik – väga väärtuslikud puud. See tammik kasvas juba enne lossi barokkansamblit – sellesse lasti loss maha märkida, mitte ei kasvatatud lossi ümber tammesid. See on üks kohti, kus ma alati kevadel käia armastan.

Kas Niguliste juures kasvav vanim puu oli siis passisaaja nr 1, nagu väärikas lipulaev?
Me pole tervisepasside raames lasknud teda uurida. See puu on väljaspool igasugust kriitikat. Selle puu seisund on selline, et teda toestab nõukogude ajal pandud betoon. Tänapäeval kasutatakse juba teisi toetamise viise. Selle puu olukord on ilma passitagi kogu aeg jälgimisel.



Selline näeb välja puu pass
Saarvaher nr 67 Lindamäel
• Tüvi tugevasti kaldu lõunasse, võra suur ja laiuv.
• Väga dekoratiivne.
• Tüve ümbermõõt/läbimõõt 173/47 cm.
Tervislik seisund (uuringud: juuni-oktoober 2004)
• Rohkesti väikseid tüvepaksendeid, eriti põhjaküljel.
• Paljastunud juurtel väikseid mädanikutunnusteta vigastusi.
• Mitmel oksal dekoratiivsust suurendav spiraalkasv.
• Võras kuivanud oksi keskmiselt kuni rohkesti, mistõttu vajab hooldamist.
• Mõned kärpekohad 2-2,5 m kõrgusel puudulikult kinni kasvanud.
Hinnang: perspektiivne, vajalik moni­tooring ning hooldus.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet