1/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamat, heliplaat
Linnulennul mööda Emajõge

Tundmatu üle otsustame tuttava järgi. Nii teen ka selle raamatuga. Emajõe Suursoo on otsapidi mu kodukant, siin- ja sealpool Tartu linna olen ka luhtasid näinud, Palupõhjani pole veel küündinud. Aga just sealt kerkib jutt raamatu algul üles. Ühes Arne Aderi piltidega.
Emajõgi voolab Peipsi poole. Ja voolab ka jutt Emajõest. Jutt jookseb jõgepidi, jutussegi suubuvad kõrvalharud, igaüks ise värvi. Need on pärit loodusetundjailt. Arne Aderi sõnad lisavad hõngu ta piltidele. Margus Ots kõneleb õhinast, mis ajab teda vaatlustele ega vaibu aastatega. Agu Leivits annab aru – põhjalikult. Tõesti, nii nagu tema ütleb, selline lugu lindudega seal Emajõe Suursoos ongi. Juhani Püttsepp võtab su käekõrvale, viib inimeste juurde, kes neil mail asuvad, poetab nappe lauseid, mis jätavad su oma käe peal edasi uurima. Ning Andres Kuresoo ja Leho Luigujõe – kõnekad nimed ilma muud lisamatagi.
Tõsi küll, õieti on tegu ju reisijuhiga. Täpsed kaardid loomapiltidega, iga elajas näidatud sinna, kus talle kõlblik elupaik; iga jõelõigu kirjelduse algus kui heraldiline seletus. Paiga sümbolid süüvigu mällu – ka pildina!
Külastaja saab teada, kust peale minna ja kuhu otsa ronida. Seda kõike ka inglise keeles. Lindude kõrval on kaladki mainitud, haruldased kiilidki kirjas. Taimed niisamuti; üks Tartu kandi uhke õitseja küll nagu oleks jäänud kahe silma vahele – see harilik, üldsegi mitte nii harilik kobarpea! Aga ega kõike jõuagi ju ühel linnulennul silmata.
Igatahes paistavad ses kaugvaates asjad paigas, seal, kus neid lähedaltki näha võib.
Trükivigadestki libised sujuvalt üle, eksitusse sattumata. Leheküljel 62 teeb nalja “roo-tsiitsitaja”: kas tahtlik sidekriips mälestamaks kunagist nii kuulsat “rootsi-itsitajat”? Ja siinsamas raamat lõpebki. Viibime Lahepera järvel.
Kuhu edasi? Raamatut sulgedes näeme kaanel laiumas Kalli järve – pisut üle kotka tiivasiruulatuse. Kotkas aga näib suunduvat kagusse. Seal, samavõrd kaugel kui põhjapoolne Lahepera, ja samuti Peipsi naabruses, on ootel taas üks linnumaa – Räpinä polder. Lend pole veel lõppenud...

Linnulennul mööda Emajõge
Koostaja Arne Ader
Kirjastus Eesti Loodusfoto
Peipsi Koostöö Kesks 2005



Urmas Kalla, Mehikoorma mees
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet