2/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

looduslaps
Hetked arusisalikega

Kohtusin arusisalikega esimest korda alles mõne aasta eest. Oli päikesepaisteline ja vaikne juulikuine ilm, läksime vanaisaga Vooremaale meie suvekoju puid lõhkuma. Sai siis kaasa võetud paar võileiba ja midagi joogipoolist. Olime metsa ääres juba üsna hulga puid lõhkunud, kui tahtsin istuda kännule, et einetada. Järsku märkasin, et mingi loom jooksis kibekiirelt kännu kõrvale rohupuhmasse. Hakkasin uudishimulikult silkajat otsima. Sellest ajast peale on arusisalikud mind köitnud nii oma ürgse välimuse kui ka käitumisega.
Terve eelmise talve ootasin kevadet, millal need loomakesed välja ilmuvad, et neid jäädvustada saaksin. Tuli kevad, lumi sulas ja arusisalikud väljusidki urgudest. Suurem osa fotodest ebaõnnestus, aga mõned hetked jäid siiski pildile. Kasutasin “digiseepi” Pentax Optio s5i.

Arusisalik elutseb kõikjal Eestis, eelistab märjemaid alasid. Kraavi- ja ojakallastel tunnevad nad ennast väga mugavalt. Tihti võtavad arusisalikud päikest mõnel vanal kännul. Siis on sisalikud kõige vaguramad ja nendele saab hõlpsamalt ligi.
Arusisaliku toiduks on ämblikud, putukad ja väikesed selgrootud, keda ta püüab puutüvelt või rohttaimelt. Ise võib ta ohvriks langeda maole (rästikule, nastikule), linnule või isegi siilile.
Minu kogemus ütleb, et kui arusisalikku ettevaatlikult kinni püüda, siis ta ei hammusta.

Täiskasvanud arusisalikke on võimalik eristada nende kõhupoole järgi: isasel on kõhualune punakam, emasel hallikasvalge. Arusisaliku pikkus on tavaliselt 15–18 cm, seejuures on emased isendid suuremad kui isased. See väike olend on tuntud oma saba mahajätmise poolest. Kui saba juhtub ära tulema, kasvab uus asemele. Kuigi tegu on omapärase kohastumisega kaitseks vaenlaste eest, hukkub sündinud poegadest enamik.
Kui on leitud mõni mahajäetud puuriit või känd, tasuks kindlasti uurida, kas kusagil ei peesita sisalik. Sisalik leitud, tasuks mitte talle oma kehaga varju heita. Muidu tajub sisalik ohtu ja poeb kibekiirelt peitu. Kui on soov pildistada, tuleks sisalikule läheneda võimalikult tasa. Ega sisalik jää fokuseerimist ootama. Niisiis tuleks vajalikud seadistused teha enne, kui kadreerima asute.
Paljud inimesed arvavad, et sisalik on vastik ja talumatu loomuga. Uurides lähemalt arusisaliku käitumist, näeme, et tegemist on hoopis väga õrna ja peenetundelise olendiga, keda tasub lähemalt tundma õppida.



Meelis Kalev,Tartu kunstigümnaasiumi 8.a klassi õpilane
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet