2/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Virumaa: lendoravate paik

Ajakirja Loodus kaastööline Madli Zobel süvenes Virumaa probleemidesse ja pakub järgnevatel lehekülgedel rattaretkelistele nelja lugu: lendoravast, Kunda puidumassitehasest, kaevandusalade põhjaveest ja lõhejõgedest.

Lendoravauurija amet on peaaegu sama raske kui päikesevarjutuse ajaks tahmaklaaside müüjal – tõenäosus näha päikesevarjutust või lendoravat ei erine eriti palju. Lendoravauurijail on sellevõrra kergem, et loomake jätab elupaiga alla sõnniku maha – parema puudumisel saab sellestki rohkesti teada.

Harva ja pimedas. Suurte mustade silmadega haavakoore karva looma kohatakse väga harva. Esiteks toimetab ta peamiselt hämaras, teiseks on tal suurepärane kaitsevärvus. Kolmandaks on neid väga vähe – lendorav on looduskaitseseaduse järgi kõige rangema kategooria kaitsealune loom.
Nii juhtubki, et lendorava pesapuust saadakse teada, kui see metsaraie käigus mütsatades maha langeb.
Eestis on teada umbes 50 lendorava pesapaika. Lendorav pesitseb vanade haabade õõnsustes, seega peavad olema püsti üle 50 aasta vanad puud. Nende puude läheduses peab olema teisi puid piisavas kauguses, et lendorav suudaks ühelt puult teisele hüpata.
Kui võtta mets maha ja jätta alles vaid pesapuu, siis lendorav seal elada ei saa. Näljasurm tõenäoliselt ei saabu – lendorav sööb võrseid, pungi ja lehti, kuid jätkusuutlikkust pole. Nimelt elab emane paikselt ja isased käivad külakorda. Üksik puu keset raiesmikku ja lendoravahärra – kepp käes ja kott seljas pesapuu poole vantsimas? Ei tule kõne allagi. Seepärast on oluline uurida, kus lendoravad elavad, et kaitsta paika laiemalt. Eestimaa looduse fond ongi algatanud vastava projekti.


Vaid mõnes Euroopa riigis.
Euroopas on lendoravat alles vaid Soomes, Põhja-Lätis ja Eestis, ning meilgi on lendorava levik ja arvukus murettekitavalt vähenenud. Suurem asuala on veel vaid Virumaal.
Lendoravauurija Uudo Timm räägib, et ta on kümme aastat jälginud ühe talu metsas elavat lendorava asurkonda. “Liigi elupaiga säilitamise põhimõtteid järginud raie ei ole asurkonnale halvasti mõjunud, kuigi metsa on raiutud igal aastal.”


Seenel käimine ei sega.
Ei tohi maha võtta õõnsustega haabu ja neid vahetult ümbritsevaid puid. Ei tohi maha võtta ühtegi puud 25 meetri raadiuses pesapuust. Peavad jääma metsad-ühendusribad, et lendorav saaks liikuda, vältimaks sugulusristumise teket. Seenel või marjul käimine lendoravat ei sega.
Kundas avatav haava­puidumassi tehas innus­tab haavikuomanikke puitu rahaks tegema. Mädanikuga puitu ei osteta, seega võetakse haavad maha enne, kui nad saavad nii vanaks, et lendorava elupaigaks sobivad õõnsused välja kujuneksid.
Metsaomanike ja isegi riigimetsa majandajate seas on hakanud levima negatiivne suhtumine ohustatud liikidesse, sealhulgas lendoravatesse, kes majandaja metsades elavad. Keeldu mitte teha lageraiet ohustatud liikide elupaigas võrdsustatakse täieliku raiekeeluga.
Peale metsamajanduse on lendorava elupaikadele mõjunud laastavalt viimaste aastate tormid. Vanade õõnsate haabadega metsi on vähe järele jäänud.
Uudo Timm



Madli Zobel
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet