3/2006



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
Jõevähk jõkke tagasi!

Vanades eesti muinasjuttudes on vähk vägev vennike, tänases Eestis aga vajab see veeloomake inimese kaitset. Maaülikooli ihtüoloog Margo Hurt tegelebki vähiuuringutega ning annab ka maakondadele nõu – kuidas parandada vähivarusid meie veekogudes. Kristel Rõss uuris, millise nipiga vähivarusid taastada.

Missugune on vähiuurija tööpäev?
Minu suvise töö hulka mahuvad vähkide katsepüügid ja veekogude sobivuse hindamine vähkide elupaigana. Analüüsime ka jõevähi asustamise tulemuslikkust ja vähivarude seisundi muutusi. Uuringute põhjal koostame maakondadele tegevuskavasid: missuguses seisus on veekogude vähivarud ja mida tuleks nende varude suurendamiseks ette võtta.

Kas jõevähivarud on Eestis tõesti nii kasinad, et on põhjust appikarjeks?
Jah, praegused vähivarud on oluliselt väiksemad kui näiteks esimese Eesti Vabariigi ajal või ka 1950.–1960. aastatel. Kõige rohkem vähirikkaid veekogusid on Saaremaal, mandril on vähki arvukalt vaid üksikutes jõgedes ja järvedes, enamikus veekogudes on hõredad vähipopulatsioonid.
Suure arvukuse korral mõjutab vähk soodsalt veekogu ökosüsteemi, näiteks võib edasi lükata selle kinni kasvamist.
Vähivarude kahanemisel on mitmeid põhjusi, neist kaalukaimad on vähihaigused, eelkõige vähikatk. Vähivarudele on mõjunud laastavalt ka veekogude rikkumine, näiteks reostamine, aga ka nõukogude ajal tehtud maaparandustööd, mille tulemusel tehti looduslikest jõgedest kraavid.
Vähil on ka looduses vaenlasi, näiteks ameerika naarits ehk mink. Vähki sööb ka saarmas, kes on Eestis kaitse all. Kaladest ohustab kõige rohkem vähki angerjas. Seepärast ei tohi angerjat asustada nendesse veekogudesse, kus soovime tugevdada vähipopulatsiooni. Vähk kui lülijalgne on tundlik ka putukamürkidele.
Ja muidugi ohustavad vähki inimesed, näiteks röövpüüdjad.

Ometi ei ole vähipüük ju Eestis keelatud.
Nõuete kohaselt tehtud vähipüük ei ole kahjulik, vähivarusid kahjustab röövpüük. Vähi harrastuspüük algab augustis. Püügiks peab olema luba, mida väljastavad keskkonnateenistused.
Teatud maakondades on vähivarud nii kesised, et seal ei ole otstarbekas lubada vähipüüki. Just seepärast ei ole viimastel aastatel mõnda piirkonda, näiteks Lääne-, Rapla- ja Viljandimaal, üldse lubasid antud.
Püüda tohib vähemalt 11 cm pikkust vähki, väiksemad vähid tuleb tagasi vette lasta.
Lubatud püügivahendite hulka kuulub vähinatt ja vähimõrd, söödana tuleks kasutada kas kala või liha. Konna ei tohi söödaks panna, sest Eestis on kõik konnaliigid kaitse all.

Missugused tagajärjed on vähkide röövpüügil?
Röövpüügil on nii otsene kui ka kaudne mõju. Otsest kahju avaldab vähipopulatsioonile see, kui püütakse ka alamõõdulisi vähke. Aga kaudse mõjuna võivad keelatud vähipüügiga levida vähihaigused, eelkõige vähikatk. See on seenhaigus, mis tavaliselt tapab kõik jõevähid. Haigus võib levida ka siis, kui püütud vähke tahetakse asustada kusagile teise piirkonda. Ka püügivahenditega võib haigus edasi kanduda.
Viimane suurem katkulaadne haigus, mille tagajärjel surid kõik vähid, oli 2001–2002 Nõuni järves Tartu lähedal.

Kas vähk on nii õrn olevus, et talle katk kergesti külge hakkab? Miks pole vähid haigusega kohanenud?
Vähikatk on pärit Ameerikast ja seal on ta esinenud miljoneid aastaid – sealsetel vähiliikidel ongi tekkinud teatav immuunsus. Euroopasse sattus vähikatk 150 aastat tagasi – see on liiga lühike aeg, et evolutsioonis oleks kujunenud välja piisav immuunsus. Eks see haigus ole inimese tekitatud probleem – vähikaubanduse ja röövpüügi kaudu.
Lisaks katkule kimbutab vähki veel teinegi seentõbi – lapihaigus: vähi koorikusse tekivad plekid või koguni koorikut läbivad augud. Mandri-Eestis on esinenud lapihaigust küllalt paljudes kohtades, kuid alates 1990. aastatest on levinud see ka Saaremaal, Eesti parimas vähipiirkonnas. Põhjuseks võis olla vähkide ebaseaduslik kokkuostmine.
Vähke ohustab veel ka portselanhaigus, mis lagundab lihased portselanvalgeks massiks.

Kalade haigusi on võimalik ravida, kas ka vähkide omi?
Ei, sest vähi immuunsüsteem on hoopis teistsugune kui kõrgematel loomadel, näiteks ei saa neid ka vaktsineerida. Et katk on seenhaigus, ei aita siin ka mingi ravim. Ehk suudab meid edaspidi selles vallas aidata geenitehnoloogia.

Kuidas edeneb Eestis vähi taasasustamine?
Seda on viimastel aastatel üsna palju ja päris õnnestunult tehtud, eesmärgiga tekitada uus vähipopulatsioon või muuta nõrk populatsioon tugevamaks. Kui asustame sügisel näiteks 500 vähki ja saame sealt aasta pärast katsepüügiga neli-viis tagasi, võib öelda, et veekogu sobib vähile.
Oodatav tulemus on aga see, kui asustatud vähid annavad järglasi ning kujuneb elujõuline populatsioon. Kahjuks tuleb ette ka läbimõtlemata asustamisi uurimata veekogudesse – vähile sobimatutesse või sellistesse, kus on vähki piisavalt. Seetõttu on äärmiselt vajalikud asustamiseelsed uuringud.
Asustamismaterjali on võimalik saada vähikasvandustest Härjanurmes Jõgevamaal, Sõmerpalus Võrumaal ja mitmest kohast Saaremaal. Jõevähi asustamiseks on, nagu kalade asustamise puhulgi, nõutav asustamise luba, mida annavad keskkonnateenistused.

Kui suur on vähkide viljakus?
Võrreldes kaladega on vähi viljakus väike, marjaterade arv on keskmiselt kakssada.
Paaritumise aeg on vähkidel sügisel, septembri lõpus või oktoobri algul. Isane vähk paigutab spermapakikesed emasele laka alla, paari nädala pärast emane muneb juurde marjaterad. Toimub viljastamine. Varasuvel kooruvad vähipojad, kes on veel mõnda aega emasvähi laka all.
Et vähk on selgrootu, ei ole vähil luustikku, välisskelett on kitiinkest. Kasvades peab vähk vana kesta ära viskama ja uue peale kasvatama. Kui vähipüüdja saagiks langeb pehme kestaga vähk, ei ole vaja kahtlustada haigust – vähk on just vahetanud kesta.
Suguküpsed vähid kasvavad üksnes siis, kui veetemperatuur on üle kaheksa kraadi, seetõttu ei sobi neile elupaigaks väga külmad allikalised veekogud. Vähk vajab puhast hapnikurikast vett, mis sisaldab keskmisel määral lupja.

Kui vanaks elavad vähid?
Vähi vanust on keeruline määrata, näiteks Rootsis kasutatakse meetodit, mis eeldab vähi surmamist.
Vähi elueaks on pakutud 15 aastat. Püüda tohib 11 cm pikkust vähki, kelle vanus on umbes viis aastat.

Kas vähikasvandus on mujal maailmas suur äri?
Jah. Kogu maailmas elab üle 500 liigi mageveevähke, Euroopa looduslikes veekogudes viis ja Eesti omades vaid üks – jõevähk. Ometi ongi maailmaturul, peamiselt just Põhjamaades, eriti hinnatud meie jõevähk. Lisaks asustusmaterjalile toodavadki Eesti kasvandused ka kaubavähki, mille hind on oluliselt kõrgem.
Vähikasvatuseks pole vaja keerulisi ja kalleid rajatisi, vähitiigid võivad olla väikesed ja lihtsa konstruktsiooniga. Seega on vähikasvatus sobiv ka talunikele.

Kindlasti olete vähki mekkinud. Kuidas maitses?
Keedetud vähki olen söönud. Kogenematu tarbija ütleks, et keedetud vähk maitseb enam-vähem samamoodi kui krabipulk.
Kaubanduskeskustes võib kohata ka Hispaanias ja Hiinas kasvatatud Ameerika päritoluga punast soovähki, mida pahatihti müüakse jõevähi nime alla. Soovähk on väikeste sõrgade ja kõva koorikuga. Toiduks pole seal suurt midagi tarvitada, pigem on ta lauaehe. Seadus keelab võõrvähi liikide sissetoomise kasvatamise eesmärgil.

Kas vähki võib pidada ka lemmikloomana?
Jah, akvaariumis võib vähki kasvatada küll, ka lemmikloomapoed müüvad vähke, kuid enamasti teisi vähiliike, mitte jõevähki. Ka vähi söötmine pole väga keeruline, sest nende toit on väga mitmekesine – kaladest lepalehtedeni. Vähk on rohkem ööloom, päeval meeldib talle istuda urus. Aga vähi öist askeldamist on põnev vaadata nii väikestel kui ka suurtel.
.



Kristel Rõss
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet