Eesti Looduse fotovõistlus
3/2008



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Mõõdame kodumasinate kiirgust

Raadio, teler, lauatelefon, mobiil, arvuti, pesumasin, mikser, köögikombain, mikrolaineahi – meid ümbritseb kodus tohutu hulk kiirgusallikaid. Ja kui nimekiri polnud veel küllalt pikk, siis kohvimasin, külmik, elektripliit – seda rida võiks veel jätkata. Kas olete mõelnud, kuidas need elektromagnetvälja tekitavad masinad meie tervisele mõjuda võivad?


Ajakirjas Pop. Electronics väitis 1993. aastal John Iovine teemal elektromagnetväljad ja tervis, et alles 1972 avastati esimesed tähelepanekud ülimadalsageduslike magnetväljade mõjust patsientide väsimustundele ja kroonilise peavalu ilmingutele, kuid erilist tähelepanu sellele ei pööratud. Mõned aastad hiljem täheldasid meedikud, et mitmel väikelapsel, kes põdesid vähktõbe ja leukeemiat, on kodus palju elektroonikat ja elektriaparaate. 1982. a viidi Washingtoni osariigis (USA) läbi ulatuslik uuring. Analüüsiti selles osariigis viimase 30 aasta jooksul surnud 438 000 töölise surma põhjusi ning nende töö iseloomu ja tingimusi. Uurimusest selgus, et igast üheteistkümnest leukeemiasse surnud töölisest oli 10 neist töötanud ülimadalsagedusliku elektromagnetvälja mõju piirkonnas. Nii tuvastati elektromagnetväljade mõju peamise surma põhjusena. Koheselt reageerisid sellesse teadlased, kes arvukate loomkatsetega hakkasid uurima elektromagnetväljade mõju elutegevusele ja mitmesuguste haiguste põhjustajana.


Kui ohtlikud on telerivaatamine, elektritekk ja kell-raadio?
Teleri monitori ja arvuti monitori lähedal on püsivalt ioniseeriv ja nõrk röntgenikiirgus, mis on tervisele kahjulikud. Õnneks see kiirgusfoon nõrgeneb kiiresti monitorist eemaldumisel ja on mõne sentimeetri kaugusel juba väga väike. Ohutuse seisukohalt peaks töötaja olema monitorist vähemalt 60 cm kaugusel. Monitori kiirgusohtlikkuse selgitamiseks on tehtud ulatuslikke uurimusi: on määratud kõige ohtlikumad arvuti ja teleri monitori osad. Rahvusvaheliste ohutusnormide kohaselt peaks inimene asuma neist nii kaugel, et monitori kiirgusintensiivsus oleks väiksem kui 1 milligauss (gauss, magnetilise induktsiooni ühik 1 Gs =10-4 T). Laskumata detailidesse võime summeerida ning väita, et arvuti ja teleri kõige terviseohtlikumad kohad on monitori tagumine pool 125 milligausiga (mGs) ja monitori ülaosa 270 mGs. Tervisele ohutu on alla 1 milligausi. Mujal on 60 cm kaugusel ülimadalsagedusliku elektromagnetvälja kiirgusintensiivsus juba ohutus suurusjärgus. Alati aga rõhutatakse: palun kasutage elektrilisi jt kodumasinaid sisselülitatuna ikka ainult vaid lühiajaliselt, siis kui töötate.
Suureks ohutegu riks on muutunud vooluvõrgust töötav äratuskell-raadio, mis eriti ohtlik on magaja pea läheduses, sest kell-raadio kiirgab lakkamatult ülimadalsageduslikku elektromagnetvälja (ÜMSE, rahvusvahelise lühendiga ELF). Eelistada tuleks patareitoitel seadmeid. Ka juusteföön on ohtlik ÜMSE emiteerija. Õnneks kasutatakse seda lühiajaliselt. Tunduvalt suurem oht ähvardab aga juuksureid, kes fööniga pidevalt töötavad. Elektrilised raseerimisaparaadid tekitavad samuti tugeva elektromagnetvälja, oht suureneb veel seetõttu, et raseerimisaparaat on nahale väga lähedal. Raseerima peaks kiiresti, et kontaktiaeg oleks võimalikult lühike.
Hiljaaegu arutasid euroliidu spetsialistid, et tuleks keelustada ja üldse lõpetada elektrihõõglampide tootmine ja üle minna säästulampidele, millega saaks säästa oluliselt elektrienergiat. See seisukoht on täiesti vastuolus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitustega, mitte kasutada lauavalgustina säästulampe, vaid harilikke hõõglampe, mis ülimadalsageduslikku kiirgust ei tekita. WHO soovitab säästulampe kasutada vaid laevalgustitena, mis on inimestest kaugemal ja seetõttu on ülimadalsageduslik efekt väiksem.
2003. a meditsiinibülletäänis tutvustavad ja analüüsivad Karolinska Meditsiiniinstituudi töötajad (A. Ahlbom ja M. Feychting) ülimadalsageduslikku elektromagnetvälja leukeemia ning meeste ja naiste rinnavähi põhjustajana. Laste surmaga lõppenud vähijuhtumid olid aga põhjustatud nende elukoha lähedusest kulgenud võimsatest elektriliinidest.
Et ülimadalsageduslikud elektriväljad läbivad kergesti ruumide seinu, siis ei soovitata voodit panna selle seina äärde, kus teisel pool seina asuks teler. Teleri ÜMSE-kiirgused tungivad kergesti läbi seina ja kiirgus kahjustab magaja tervist isegi siis, kui teler ei tööta, aga teleri toitejuhe on elektripistikus.

Mida arvata mikrolaineahjust?
Maailma Tervisekaitse Organisatsioon on väga põhjalikult tegelenud elektromagnetväljade mõju uurimise ja tervisekaitse normatiivide väljatöötamisega (Environmental Health Criteria 69), kuid Eestis seda kasulikku väljaannet üheski raamatukogus ei leidu. Selles väljaandes on kodumasinatest märgitud suurema ohu seadmetena näiteks konserviavaja, juustekuivati, pardel, trellpuur, mikser, säästulambid ja mikrolaineahi, mille elektromagnetväli on seadmest 3 cm kaugusel 1000–200 mikroteslat (μT). Tervisekaitse seisukohalt on lubatud norm vaid 0,1 μT. Nende seadmete puhul algab tervishoiu seisukohalt ohutu piirkond alles ühe meetri kauguselt. Võimsad mikrolaineahjud, mis genereerivad töötamisel väga tugevat elektromagnetvälja, peaks hoidma inimestest vähemalt kaks meetrit eemal. Mikrolaineahi on arvatavalt võimsaim kodumasin ja võimsaim kiirgusallikas. Et aja jooksul ahjuukse tihend vananeb ja sellesse tekivad praod, siis suureneb kiirgusoht juba pärast paariaastast mikroahju tööperioodi. Seepärast soovitatakse hoiduda töötavast mikrolaineahjust umbes kahe meetri kaugusele. Viimase aja uuringud kinnitavad, et toiduainete töötlemisel mikrolaineahjus muutub toidu koostis. Kiirguse tõttu veemolekulid ergastuvad ja lagunevad. Saadusena tekib vähesel määral isegi vesinikperoksiidi. Degustaatorid suudavad sedagi eristada, kas vesi on keedetud elektrikannus või mikrolaineahjus. Mikrolaineahi on vabaradikaalide allikas. Viimased on aga paljude vähktõvevormide põhjustajaks. Paljud vitamiinid (B, C, E, K) mikrolaineahjus lagunevad, aminohapped isomeeruvad ja neist moodustuvad mürgised ühendid, mikroahju temperatuurire˛iimil moodustuvad kantserogeensed nitrosoamiinid ning metanaal, benseen ja mitmesugused kinooniderivaadid. On teada mikroahjudega töötamisel juhtunud õnnetustest, millest mitmed on lõppenud traagiliselt. Ilmnes, et mikrolaineahjus valmistatud toitu söönud katsealuste vereanalüüsid halvenesid (näiteks suurenes “halva” kolesterooli sisaldus), võrreldes kontrollgrupiga, kes sõi samasugust, kuid elektripliidil valmistatud toitu.
Spetsialistide sõnul võib nüüdisaja kodu masinate – tolmuimejad, elektripliidid, föönid ja eriti mikrolaineahjud – kiirgusaste olla nii suur, et võib nende kasutajal vallandada rinnavähi tekke, südamehaigusi, leukeemiat või Alzheimeri tõbe. Mikrolainete mõjul poolduvad keharakud kaootiliselt. Selle tulemusel võib tekkida rakkude pidurdumatu kasv ja oht normaalrakkude muundumiseks vähirakkudeks. Mikrolaineahi peaks olema kiirguse eest hästi varjestatud. Ukse vahel peaksid olema tihendid, mis kiirgust välja ei lase ja juhtmed peaksid olema filtritega.
Ohtu põhjustavad trammiliinid ja kõrgepingeliinid. Uurimused kinnitavad, et lastel, kes elavad kõrgepingeliinidele lähemal kui 50 meetrit, täheldati leukeemiasse haigestumist sagedamini. Isegi töötamine elektrikilpide läheduses on tervisele ohtlik. Briti teadlaste uurimused kinnitavad, et elektrijuhtmed tõmbavad enda poole kantserogeense toimega gaase. Katse kinnitas, et olukorras, kus föön ei olnud sisse lülitatud, kuid fööni pistik oli seinakontaktis, kogunes elektrijuhtme ümbrusse radioaktiivseid aineid (radoon). Bristoli ülikooli teadlaste artiklis väidetakse, et kõrgepingeliinide läheduses elavatel lastel suureneb leukeemiaoht, kuni 25 m kaugusel liinist suurenes nahavähki haigestumine ja kuni 15 m kaugusel elektriliinist suurenes kopsuvähktõvesse haigestumine. Oluliseks riskiteguriks loetakse veel kõrgepingeliinist allatuule elamist. Kiirgussaaste uurimisel selgitasid USA teadlased, et elektromagnetväljade kiirgused mõjutavad kaltsiumioonide osalust organismi elutegevuses luu- ja lihaskoefunktsioonides, südamerütmi kujundamisel, vere koagulatsiooniprotsessis, luukoe hõrenemisel (osteoporoos) jm.

Kas mobiilside on ohtlik?
Erilist tähelepanu on pälvinud mobiiltelefon kui miniatuurne raadiosaatja, mille elektromagnetilisi laineid juhitakse otse kõrva ja ajusse. Paljude riikide teadlaste arvates kahjustab see kiirgus inimaju. Loomkatsed rottidega on selgitanud, et mobiiltelefoni elektromagnetväli lõhub nende ajurakkudes DNA struktuuri. 2007. a sügisel demonstreeriti ETV-s Prantsuse dokfilmi “Mõrvarlikud mobiiltelefonid”, kus esitati arvukaid näiteid mobiiltelefoni kasutamisest põhjustatud ohtlikest haigustest. Ka enamik kohtuprotsessidest mobiiltelefoni tootmisfirmade vastu jääb kohtus rahuldamata, sest aju- või kõrvakasvaja teket mobiiltelefoni kasutaja poolt on raske tõestada. Pealegi kaitsevad firmade huve kõrge kvalifikatsiooniga juristid. Vaid seda tüüpi kohtuasjad on lahenenud edukalt, kus mobiilikasutaja käel, mida ta tavaliselt hoiab mobiiltelefoni antenni juures, hakkas arenema kasvaja just seal, kus käsi oli kokkupuutes antenniga. Paljudes riikides on tehtud ulatuslikke mobiiltelefonide kasutajate tähelepanekuid haigusnähtudest, mida nad ise peavad selle kasutamisest tingitud põhjusteks. Raadiosaatjad on meist kümnete kilomeetrite kaugusel, televisioonisaatja on mõnekümne kilomeetri kaugusel. Mobiiltelefoni saatjat hoiame aga kõrva ääres ja aju lähedal. Seepärast võib mobiiltelefon panna pea valutama. Eriti ohtlik on mobiilikiirgus lastele, sest nende koljuluu on tunduvalt õhem kui täiskasvanul ja kiirgus tungib laste ajusse palju sügavamale.
Esitame järgnevalt mõned mobiiltelefoni kasutajate tähelepanekud. Kas mõni iseloomulik tunnus võib olla ka teile tuttav?
Telefon südamepoolses taskus – arütmia, süda jätab lööke vahele, telefoni eemaldamisel taskust nähud kaovad, närvivalud käes; tuntakse ebamäärast närvivalu ja südamepuperdamist; mobiiltelefoni kandmisel rinnataskus esineb õlavarres ebamäärane närvivalu.
Mobiiltelefon öösel voodi kõrval – peavalu, rahutu uni; telefoni eemaldamisel nähud kaovad.
15–25-aastase mobiiltelefoni kasutamise järel täheldatakse suure tõenäosusega järgmisi haigusi või haigusilminguid: ajukasvaja, Alzheimeri tõbi, impotentsus, närvivalud, kuulmishäired, mälu nõrgenemine, peavalu, iiveldustunne, kõrikasvaja, ajutegevushäired. Algul arvati, et vabakäeseade vähendab mobiiltelefoni mõju ajule, tegelikult aga kontsentreerib juhtmega pea külge kinnitatud seade kiirguse hoopis kõrva.

Mida teha?
Elektriseadmete kasutamisse meie ümber tuleb suhtuda printsiibiga: nii vähe kui võimalik. Ohtlike ülimadalsageduslike magnetväljade mõju saame vähendada tunduvalt, kui vaatame üle oma eluaseme ja ka magamisaseme paiknemise, tõmbame ööseks meie magamistoas olevate masinate juhtmed seinast välja ning proovime rääkida mobiiltelefoniga nii vähe ku võimalik.



Hergi Karik
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet