Eesti Looduse fotov�istlus
3/2008



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otep��?" 2005 - j�relkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Mdame kodumasinate kiirgust

Raadio, teler, lauatelefon, mobiil, arvuti, pesumasin, mikser, kgikombain, mikrolaineahi meid mbritseb kodus tohutu hulk kiirgusallikaid. Ja kui nimekiri polnud veel kllalt pikk, siis kohvimasin, klmik, elektripliit seda rida viks veel jtkata. Kas olete melnud, kuidas need elektromagnetvlja tekitavad masinad meie tervisele mjuda vivad?


Ajakirjas Pop. Electronics vitis 1993. aastal John Iovine teemal elektromagnetvljad ja tervis, et alles 1972 avastati esimesed thelepanekud limadalsageduslike magnetvljade mjust patsientide vsimustundele ja kroonilise peavalu ilmingutele, kuid erilist thelepanu sellele ei pratud. Mned aastad hiljem theldasid meedikud, et mitmel vikelapsel, kes pdesid vhktbe ja leukeemiat, on kodus palju elektroonikat ja elektriaparaate. 1982. a viidi Washingtoni osariigis (USA) lbi ulatuslik uuring. Analsiti selles osariigis viimase 30 aasta jooksul surnud 438 000 tlise surma phjusi ning nende t iseloomu ja tingimusi. Uurimusest selgus, et igast heteistkmnest leukeemiasse surnud tlisest oli 10 neist ttanud limadalsagedusliku elektromagnetvlja mju piirkonnas. Nii tuvastati elektromagnetvljade mju peamise surma phjusena. Koheselt reageerisid sellesse teadlased, kes arvukate loomkatsetega hakkasid uurima elektromagnetvljade mju elutegevusele ja mitmesuguste haiguste phjustajana.


Kui ohtlikud on telerivaatamine, elektritekk ja kell-raadio?
Teleri monitori ja arvuti monitori lhedal on psivalt ioniseeriv ja nrk rntgenikiirgus, mis on tervisele kahjulikud. nneks see kiirgusfoon nrgeneb kiiresti monitorist eemaldumisel ja on mne sentimeetri kaugusel juba vga vike. Ohutuse seisukohalt peaks ttaja olema monitorist vhemalt 60 cm kaugusel. Monitori kiirgusohtlikkuse selgitamiseks on tehtud ulatuslikke uurimusi: on mratud kige ohtlikumad arvuti ja teleri monitori osad. Rahvusvaheliste ohutusnormide kohaselt peaks inimene asuma neist nii kaugel, et monitori kiirgusintensiivsus oleks viksem kui 1 milligauss (gauss, magnetilise induktsiooni hik 1 Gs =10-4 T). Laskumata detailidesse vime summeerida ning vita, et arvuti ja teleri kige terviseohtlikumad kohad on monitori tagumine pool 125 milligausiga (mGs) ja monitori laosa 270 mGs. Tervisele ohutu on alla 1 milligausi. Mujal on 60 cm kaugusel limadalsagedusliku elektromagnetvlja kiirgusintensiivsus juba ohutus suurusjrgus. Alati aga rhutatakse: palun kasutage elektrilisi jt kodumasinaid sissellitatuna ikka ainult vaid lhiajaliselt, siis kui ttate.
Suureks ohutegu riks on muutunud vooluvrgust ttav ratuskell-raadio, mis eriti ohtlik on magaja pea lheduses, sest kell-raadio kiirgab lakkamatult limadalsageduslikku elektromagnetvlja (MSE, rahvusvahelise lhendiga ELF). Eelistada tuleks patareitoitel seadmeid. Ka juustefn on ohtlik MSE emiteerija. nneks kasutatakse seda lhiajaliselt. Tunduvalt suurem oht hvardab aga juuksureid, kes fniga pidevalt ttavad. Elektrilised raseerimisaparaadid tekitavad samuti tugeva elektromagnetvlja, oht suureneb veel seetttu, et raseerimisaparaat on nahale vga lhedal. Raseerima peaks kiiresti, et kontaktiaeg oleks vimalikult lhike.
Hiljaaegu arutasid euroliidu spetsialistid, et tuleks keelustada ja ldse lpetada elektrihglampide tootmine ja le minna sstulampidele, millega saaks ssta oluliselt elektrienergiat. See seisukoht on tiesti vastuolus Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) soovitustega, mitte kasutada lauavalgustina sstulampe, vaid harilikke hglampe, mis limadalsageduslikku kiirgust ei tekita. WHO soovitab sstulampe kasutada vaid laevalgustitena, mis on inimestest kaugemal ja seetttu on limadalsageduslik efekt viksem.
2003. a meditsiiniblletnis tutvustavad ja analsivad Karolinska Meditsiiniinstituudi ttajad (A. Ahlbom ja M. Feychting) limadalsageduslikku elektromagnetvlja leukeemia ning meeste ja naiste rinnavhi phjustajana. Laste surmaga lppenud vhijuhtumid olid aga phjustatud nende elukoha lhedusest kulgenud vimsatest elektriliinidest.
Et limadalsageduslikud elektrivljad lbivad kergesti ruumide seinu, siis ei soovitata voodit panna selle seina rde, kus teisel pool seina asuks teler. Teleri MSE-kiirgused tungivad kergesti lbi seina ja kiirgus kahjustab magaja tervist isegi siis, kui teler ei tta, aga teleri toitejuhe on elektripistikus.

Mida arvata mikrolaineahjust?
Maailma Tervisekaitse Organisatsioon on vga phjalikult tegelenud elektromagnetvljade mju uurimise ja tervisekaitse normatiivide vljattamisega (Environmental Health Criteria 69), kuid Eestis seda kasulikku vljaannet heski raamatukogus ei leidu. Selles vljaandes on kodumasinatest mrgitud suurema ohu seadmetena niteks konserviavaja, juustekuivati, pardel, trellpuur, mikser, sstulambid ja mikrolaineahi, mille elektromagnetvli on seadmest 3 cm kaugusel 1000200 mikroteslat (μT). Tervisekaitse seisukohalt on lubatud norm vaid 0,1 μT. Nende seadmete puhul algab tervishoiu seisukohalt ohutu piirkond alles he meetri kauguselt. Vimsad mikrolaineahjud, mis genereerivad ttamisel vga tugevat elektromagnetvlja, peaks hoidma inimestest vhemalt kaks meetrit eemal. Mikrolaineahi on arvatavalt vimsaim kodumasin ja vimsaim kiirgusallikas. Et aja jooksul ahjuukse tihend vananeb ja sellesse tekivad praod, siis suureneb kiirgusoht juba prast paariaastast mikroahju tperioodi. Seeprast soovitatakse hoiduda ttavast mikrolaineahjust umbes kahe meetri kaugusele. Viimase aja uuringud kinnitavad, et toiduainete ttlemisel mikrolaineahjus muutub toidu koostis. Kiirguse tttu veemolekulid ergastuvad ja lagunevad. Saadusena tekib vhesel mral isegi vesinikperoksiidi. Degustaatorid suudavad sedagi eristada, kas vesi on keedetud elektrikannus vi mikrolaineahjus. Mikrolaineahi on vabaradikaalide allikas. Viimased on aga paljude vhktvevormide phjustajaks. Paljud vitamiinid (B, C, E, K) mikrolaineahjus lagunevad, aminohapped isomeeruvad ja neist moodustuvad mrgised hendid, mikroahju temperatuurireiimil moodustuvad kantserogeensed nitrosoamiinid ning metanaal, benseen ja mitmesugused kinooniderivaadid. On teada mikroahjudega ttamisel juhtunud nnetustest, millest mitmed on lppenud traagiliselt. Ilmnes, et mikrolaineahjus valmistatud toitu snud katsealuste vereanalsid halvenesid (niteks suurenes halva kolesterooli sisaldus), vrreldes kontrollgrupiga, kes si samasugust, kuid elektripliidil valmistatud toitu.
Spetsialistide snul vib ndisaja kodu masinate tolmuimejad, elektripliidid, fnid ja eriti mikrolaineahjud kiirgusaste olla nii suur, et vib nende kasutajal vallandada rinnavhi tekke, sdamehaigusi, leukeemiat vi Alzheimeri tbe. Mikrolainete mjul poolduvad keharakud kaootiliselt. Selle tulemusel vib tekkida rakkude pidurdumatu kasv ja oht normaalrakkude muundumiseks vhirakkudeks. Mikrolaineahi peaks olema kiirguse eest hsti varjestatud. Ukse vahel peaksid olema tihendid, mis kiirgust vlja ei lase ja juhtmed peaksid olema filtritega.
Ohtu phjustavad trammiliinid ja krgepingeliinid. Uurimused kinnitavad, et lastel, kes elavad krgepingeliinidele lhemal kui 50 meetrit, theldati leukeemiasse haigestumist sagedamini. Isegi ttamine elektrikilpide lheduses on tervisele ohtlik. Briti teadlaste uurimused kinnitavad, et elektrijuhtmed tmbavad enda poole kantserogeense toimega gaase. Katse kinnitas, et olukorras, kus fn ei olnud sisse llitatud, kuid fni pistik oli seinakontaktis, kogunes elektrijuhtme mbrusse radioaktiivseid aineid (radoon). Bristoli likooli teadlaste artiklis videtakse, et krgepingeliinide lheduses elavatel lastel suureneb leukeemiaoht, kuni 25 m kaugusel liinist suurenes nahavhki haigestumine ja kuni 15 m kaugusel elektriliinist suurenes kopsuvhktvesse haigestumine. Oluliseks riskiteguriks loetakse veel krgepingeliinist allatuule elamist. Kiirgussaaste uurimisel selgitasid USA teadlased, et elektromagnetvljade kiirgused mjutavad kaltsiumioonide osalust organismi elutegevuses luu- ja lihaskoefunktsioonides, sdamertmi kujundamisel, vere koagulatsiooniprotsessis, luukoe hrenemisel (osteoporoos) jm.

Kas mobiilside on ohtlik?
Erilist thelepanu on plvinud mobiiltelefon kui miniatuurne raadiosaatja, mille elektromagnetilisi laineid juhitakse otse krva ja ajusse. Paljude riikide teadlaste arvates kahjustab see kiirgus inimaju. Loomkatsed rottidega on selgitanud, et mobiiltelefoni elektromagnetvli lhub nende ajurakkudes DNA struktuuri. 2007. a sgisel demonstreeriti ETV-s Prantsuse dokfilmi Mrvarlikud mobiiltelefonid, kus esitati arvukaid niteid mobiiltelefoni kasutamisest phjustatud ohtlikest haigustest. Ka enamik kohtuprotsessidest mobiiltelefoni tootmisfirmade vastu jb kohtus rahuldamata, sest aju- vi krvakasvaja teket mobiiltelefoni kasutaja poolt on raske testada. Pealegi kaitsevad firmade huve krge kvalifikatsiooniga juristid. Vaid seda tpi kohtuasjad on lahenenud edukalt, kus mobiilikasutaja kel, mida ta tavaliselt hoiab mobiiltelefoni antenni juures, hakkas arenema kasvaja just seal, kus ksi oli kokkupuutes antenniga. Paljudes riikides on tehtud ulatuslikke mobiiltelefonide kasutajate thelepanekuid haigusnhtudest, mida nad ise peavad selle kasutamisest tingitud phjusteks. Raadiosaatjad on meist kmnete kilomeetrite kaugusel, televisioonisaatja on mnekmne kilomeetri kaugusel. Mobiiltelefoni saatjat hoiame aga krva res ja aju lhedal. Seeprast vib mobiiltelefon panna pea valutama. Eriti ohtlik on mobiilikiirgus lastele, sest nende koljuluu on tunduvalt hem kui tiskasvanul ja kiirgus tungib laste ajusse palju sgavamale.
Esitame jrgnevalt mned mobiiltelefoni kasutajate thelepanekud. Kas mni iseloomulik tunnus vib olla ka teile tuttav?
Telefon sdamepoolses taskus artmia, sda jtab lke vahele, telefoni eemaldamisel taskust nhud kaovad, nrvivalud kes; tuntakse ebamrast nrvivalu ja sdamepuperdamist; mobiiltelefoni kandmisel rinnataskus esineb lavarres ebamrane nrvivalu.
Mobiiltelefon sel voodi krval peavalu, rahutu uni; telefoni eemaldamisel nhud kaovad.
1525-aastase mobiiltelefoni kasutamise jrel theldatakse suure tenosusega jrgmisi haigusi vi haigusilminguid: ajukasvaja, Alzheimeri tbi, impotentsus, nrvivalud, kuulmishired, mlu nrgenemine, peavalu, iiveldustunne, krikasvaja, ajutegevushired. Algul arvati, et vabakeseade vhendab mobiiltelefoni mju ajule, tegelikult aga kontsentreerib juhtmega pea klge kinnitatud seade kiirguse hoopis krva.

Mida teha?
Elektriseadmete kasutamisse meie mber tuleb suhtuda printsiibiga: nii vhe kui vimalik. Ohtlike limadalsageduslike magnetvljade mju saame vhendada tunduvalt, kui vaatame le oma eluaseme ja ka magamisaseme paiknemise, tmbame seks meie magamistoas olevate masinate juhtmed seinast vlja ning proovime rkida mobiiltelefoniga nii vhe ku vimalik.



Hergi Karik
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet