Eesti Looduse fotov�istlus
2/2012



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otep��?" 2005 - j�relkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Meie vana Mulgimaa

Asukoht
Kus asub ta, me Mulgimaa? Kindlasti saad sellest aimu, kui sidad Trvast Karksisse, hest knkast les ja teisest alla (ks Eesti kenamaid maanteid ldse?!) vi pikki metsadevahelisi teid Krstnast Tuhalaande. Vi jalutad hoopis varjulises Paistu kalmuaias, kus kik kneleb sinuga, ja sumpad Vrtsjrve roostunud rannas Mustla ja Vluste vahel. Ehk klastad hoopis renoveeritud Taagepera lossi?

Ametlikuma kirjutuse levinum seisukoht on, et vana Mulgimaa koosneb viiest kihelkonnast: Helme, Karksi, Halliste, Paistu, Tarvastu. Teine, avaramamastaabiline vaade arvab Mulgimaa hulka ka Kpu, Suure-Jaani ja Viljandi kihelkonna.

Vaate avarusest oleneb ka Mulgimaa pealinna asukoht. Selle staatuse prast vitlevad Abja-Paluoja (kige edukamalt) ja Karksi-Nuia, Viljandi, miks mitte ka Trva Hea kll, Trva vib jda Luna-Mulgimaa pealinnaks.

Mulgi pritolu
Mulkide Almanak nr 16 (2006, toimetanud Ene Nobel) tleb, et mulgid on need, kelle vanemad ja esivanemad prinevad lalnimetatud kihelkondadest. ks konservatiivsem phimte tleb, et telisi mulke tuleb otsida nende seast, kelle ema on ka mulk.
Kui mulke juhtub kokku rohkem kui kahest eri kandist, siis puhkeb jalamaid vaidlus: kummad mulgid on paremad. Rgitakse, et Karksis on kige toredamad mulgid, Tarvastus kige targemad, Helmes kige rikkamad jne.
Raamat Mulgi keelen ja meelen (2004) loetleb: Helmen undrukumulgi, Hallisten ubamulgi /---/ Kpunmtsamulgi, Pilistveren ubinemulgi jne. Mulke ja mulkide seltse leidub igas ilmakaares.
Kige suuremate (ikka le poolesaja ja kolmveerandsaja hektari) ja rikkamate talude jreltulijaid kutsutakse mulgi aadliks.

Kuulsad mulgid
Mulkidel on kombeks end thtsusest hku tis tmmata ja kiidelda oma suurkujudega (nad ei karda, et nendega kordub nnetu seik loost, kus Viisk, Pis ja lekrs Viljandisse minnes Emajge letasid).
Testi. Kes Mulgimaal autoga ringi sitnud, on tee res ninud iseranis palju viitasid meie riigi vabaduse autorite, vepealikute ja kindralite snnikohtadele. Ajage selg sirgu ja andke neile au!
Kindralid Johannes Laidoner, Paul Lill, Jaan Soots, Gustav Jonson, Johan Unt jt. Kolonelide kokkulugemiseks he ke srmedest ei jtku. Ja ainult kaks Eesti naist said Vabadusristi, mlemad mulgid: Salme Bergmann-Ilmet ja Anna Vares.
Kuulsate mulkide loetlemiseks ei jtku selle artikli mahust, seeprast ei hakka me mitte proovimagi.
Muidugi on mulk meie president Toomas Hendrik Ilves, vhem teada on aga niteks Eesti Panga nukogu esimehe Jaan Mnniku mulgi pritolu. Tema vanaisa (ka) Jaan Mnnik pidas Abja vallas Rhke talu, kditati perega 1949. Rhke tt vahetas teel vangistusse hes vahejaamas lbi rongivaguni trellitatud akna oma mulgi kasuka mbritie kartulite vastu, aidates nnda korraks nljast le oma kuus lapselast, kes olid samas rongis.

Mulgi apokalpsis
Olen istunud Halliste kihelkonna Naistevalla klas kapsaid keetes koos he suure talu perettrega, kes pisarate voolates kneles, kuidas teda, toona 14aastast tdrukut sunniti enne teeleasumist kditajatele mune praadima ja klaverit mngima. Pange thele mulgi hrberites olid klaverid.
Kdirongide rattad prasid aga Mulgimaa pahupidi. Suurte talude peremehed kadusid, pered pillutati maailma mda laiali. Lehmakarjad viidi hismajanditesse, loomad tulid ise koju tagasi, aga nad viidi uuesti.
Uhked lilleaiad keerati pea peale, vimsad kahe korstnaga hrberid jagati kolhoosikorteriteks, heinamaad on kasvanud vssa. See uhke mulgi peremees, kelle vanaisa linakasvatusega rikkaks sai ja misniku kest 19. sajandi keskel esimesena talu vlja ostis, puhkab kuskil Siberis hauas, nagu lks ka Rhke tiga.
nnelikumad prdusid tagasi. Minu vanaisa, 137 hektari suuruse Pbo-Rassi talu peremees Johannes judis Vorkutast tagasi alles 1965. aastal, kuid see ei olnud enam mulgi idll, mille ta eest leidis. Seitsmeliikmeline pere elas endise suurtalu saunas.

Mulgi murre ja luule
Kirjas seisab: Om maid maailman tuhandit ja rahvit mitmit miljonit itsainus Mulgimaa kuri kui las olla ta ku Pikssillast le sa, suud anna mullal ma. Nnda on 1919. aastal kirjutanud Helme kalmistul puhkav Hendrik Adamson. Ju mulkide seas psib tnase pevani komme, et kui Rngu poolt tulles Pikassillale jutakse, peetakse auto prast Vikese-Emaje silda kinni ja antakse maale suud, sest Mulgimaa on testi kige ilusam maa maailmas. Kuskil maailmas ei sineta rukkipllud nii ilusti kui Karksi kandis.
Vid Mulgimaal uidata, kuid on suur nn, kui kuuled prlikeena helisevat, pehmet ja hella mulgi murret. Ta on kahjuks sama haruldane kui kassikaku hd. Mulgi keel kuulub hbuvate keelte hulka.
Tarvastu kihelkonnas elav kirjanik Nikolai Baturin on elnud, et keel on asi, mida ei saa reanimeerida, isegi raha eest on raske sellele hinge sisse puhuda. nneks korraldab Tarvastu vald veel murdeluule vistlusi Hendrik Adamsoni auhinnale ja seal osaleb alati ka mulgi luuletajaid.
Kuskil Vana-Kariste teeotsal vib sulle ikka veel vastu jalutada memmeke, kes kneleb: Kulla miis, mis sia tiit?
Kujutage ette, kuidas seda tleks kadunud Vanemuise nitleja, Holdrest prit Lembit Eelme. Ta kneleks veel: Oh sa mu kakenu kanake, ememke allike, vanake, tibutibu jo lnnu sul munele, sina set ennast pikale unele. Mulgi murre hbub, kuid see lahkumise hetk pole praegu veel kes. Meie vana Mulgimaa kaob, kuid ta pole veel pris kadunud.



Juhani Pttsepp, Helme mulk
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet