1/2004



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Pakri pank on varinguohtlik

Tõnis Saadre
Ilmselgelt on Pakri pank Eesti kõige varinguterohkem, ja seda eriti kevadel, mil öistele külmumistele järgnevad päevased sulad. Igal aastal võib Pakril leida jälgi üha uutest varingutest.

Enne uut aastat teatas mulle Pakri poolsaare patrioot, uurija ja loodushoidja Ella Kink, et Pakri neeme tipus, piirivalve kordoni juures on alla varisenud tohutu pangaplokk – ligi 30 meetrit pikk ja 8 meetrit lai. Veel kuu algupoole oli rühm TTÜ Geoloogia Instituudi geolooge seal käinud ja mõõtnud seda panga servaga rööbiti jooksnud sügavat lõhet ning veendunud selles, et pikka pidu ei saa siin küll enam olla. Pakkunud kõige varasemat aega varingule enne kevadet, kui pidevad öised külmumised vaheldumisi päevaste suladega kivimit murendavad. Kuid varing toimus prognoositud ajast mitu kuud varem. Nii on ennegi olnud – pangad käituvad ettearvamatult.

Tõnis Saadre
Ka nüüd, kolmekuningapäeval, mil sain mahti korraks Pakri neemele põigata, lootsin selgust saada piirivalvest. Mind ei osatud aga millegagi aidata. Pidevat vahipidamist rannal enam ei toimu, nagu nõukogude ajal, ja detsembris alatihti möllanud tormide ulg oleks kindlasti summutanud ka palju võimsamaid mürtsatusi, kui suutis esile kutsuda see varing.
Pakri pank on Eesti kõige varinguterohkem. Igal aastal võib siin leida jälgi üha uutest varingutest. Pakri panga puhul on täidetud peaaegu kõik tingimused, mis neid esile kutsuvad.

• Panka läbib maasiseste jõudude poolt tekitatud tihe nn diaklasslõhede võrgustik, mida pidi plokid murduvad ja mis ilmestab neeme ümbritsevat panka etteulatuvate paeplaatide siksakiga.

• Ta on lainetele lausa valla, tormilained aga saadavad oma pritsmeid isegi panga ülaservale.

• Ta on piisavalt kõrge (üle 20 m), et alla prantsatavad kivimiplokid kohe väiksemaks rutjuda ja seega avada merele taas ligipääs pangajalamile.

• Ja kõige tähtsam: panga alumine osa (3/4 panga kõrgusest) koosneb pudedatest kivimitest, mida meri ja tormid kergesti murrutavad. Seetõttu eenduvad üha enam ja enam ka panga laes paljanduvad paenukid, kuni ükskord jälle alla kukuvad.
See kõik kordub aina ja aina.

Nüüd võiks küsida: kui kiiresti toimub panga taganemine, kui lühikese ajaga võib tekkida nii ulatuslik varing? Otsest vastust on siin väga raske anda, kuigi kuulduste järgi olevat vana tuletorn, mille alus püsib praegu vaid mõningaid meetreid panga servast, jäänud ehitamise ajal sellest ligi 100 meetri kaugusele. See tähendaks panga ca 100-meetrist taandumist 200 aasta kohta, mis teeb keskeltläbi 0,5 meetrit aastas. Meeletu kiirus.
Kahjuks on pankade taganemise kohta võtta väga vähe usaldusväärseid andmeid. Küllaltki kindlad on need vaid panga taandumise kohta Osmussaare põhjatipus. 1765. aastal sinna ehitatud majakas rajati ca 15 meetri kaugusele panga servast. 70 aasta pärast, kui saart külastas kuulus baltisaksa päritolu geoloog Eduard Eichwald, oli panga serv majakale juba 10 meetrit lähemale nihkunud. Praeguseks on panga serval alles vaid osa majaka vundamendist. Ülaltoodu põhjal võib öelda, et siin on taandumiskiirus muidugi oluliselt väiksem. Arvestada tuleb aga seda, et pea kogu läbilõige koosneb siin tugevast paekivist ja vaid veepiirilt algab pude glaukoniitliivakivi.

Omapärane on panga taganemine Väike-Pakri saarel, mis ju ka praktiliselt tormilainetele valla. Aga siin tuleb pangale appi tema optimaalne kõrgus. Allavarisevad paeplaadid jäävad seetõttu valdavalt kilpidena panga najale toetuma, mis aastakümneteks säästab panka edasise murrutamise eest.

Siiani oleme rääkinud nn elusatest pankadest. Kui aga pank on meil pidevalt toimuva maatõusu tagajärjel juba merest mõnevõrra eemaldunud, võime rääkida nn surnud pangast. Siia ei jõua enam isegi tormilained ning panga saatuseks on aegavõttev, kuid vääramatu kinnikasvamine. Kõigepealt ei suuda lained ära viia panga jalamile kuhjuvat liivakivi ja paelahmakaid ning nii kujunebki sinna üha kõrgenev rusukalle. Näiteks meie nii kuulsal Ontika pangal ületab rusukalde kõrgus juba oluliselt vertikaalse paeseina kõrguse. Ja isegi alumine osa paekihtidest on siin tavaliselt juba rusu alla mattunud ning taimestunud. Sellest, et ka nn surnud pank vahel siiski elumärke ilmutab, kõnelevad aga panga ääre rebendid nii Ontika-Toila kui ka Päite pangal, mis kunagisi maantee ääreposte jälgides eriti selgelt esile tulevad.



Tõnis Saadre
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013