Eesti Looduse fotov�istlus
5/2005



Roheliste ratteretke info" Kuidas elad, Luitemaa?"

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otep��?" 2005 - j�relkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Eesti Vgevad
Baltimaade krgeimad metipud asuvad Eestis

Jotunheimenis Norra katusel. Ette teadmisest, et Norra loodus peabki olema karm, oli vhe lohutust, kui mda jrsku kaljust nlva les rhkisin. Kuigi oli kesksuvi, ulatus hutemperatuur napilt le 10 kraadi. Likavad tuulehood kandsid endaga kord hredamaid, kord tihedamaid vihmasagaraid. Kaljust rada pidi lespoole turnides klmatunnet ei olnud. Vastupidi ksteise jrel kiskusin seljast vihmakuue ja flanellsrgi ning toppisin need seljakotti. Niikuinii olid nad lbi vettinud. Lbi T-srgi tungiv karge vihm, mis segunes higiniredega, mjus peaaegu meeldivalt. Umbes nagu vesijahutus lekuumenenud automootorile.

Vaade Suurelt Munamelt
Jin seisma, sest paistis, nagu oleksin judnud tippu. All udus helkis sadade meetrite sgavuses Gjende jrve pind ning kigilt klgedelt nis mehari laskuvat. Kuid tarvitses pilk puurida lbi ajuti hrenevate pilvekardinate ning vidurm haihtus. Eemal terendas uusi, mrksa krgemaid sngeid kaljutippe.

Seisin Jotunheimeni krgustikul, mida nimetatakse Norra katuseks. Siinsed meharjad kndivad ligi 2500 meetrini merepinnast. Nad on Norra ja Phja-Euroopa krgeimad. Krguselt jvad kll Euroopa vgevaimatele tippudele Alpides alla peaaegu kahekordselt ning maailma krgeimatele Himaalajas peaaegu neli korda. Kuid meile, eestlastele, on Norra med kahtlemata lhimad, kus saab kogeda ehtsate mgede lumma.


Haanja krgustik nagu llekht Eesti tasastel maastikel.
Geograafide kinnitusel Eestis mgesid ei ole. Sest maateadusliku mdupuu jrgi tohib meks nimetada vaid pinnavormi, mille krgus tipust jalamini on le 200 meetri. Eestis suudaks mni neist positiivsetest pinnavormidest, nagu geograafid meie mgesid kutsuvad, kanda me tiitlit siis, kui ta asuks otse mere kaldal. Siis oleks tema absoluutne krgus ehk krgus merepinnast sama suur kui suhteline krgus ehk krgus jalamist tipuni. On testi meelilendav kujutleda, milline pilt avaneks, kui kskik kumb meie kuulsusrikkast Munamest krguks juhtumisi kusagil mere vi siis vhemalt Peipsi vi Vrtsjrve res. Paraku nii see pole. Kodumaa krgemad tipud jvad sgavale sisemaale, Otep ja Haanja krgustikule. Sealsete suurimate tippude krgus tipust jalamini jb ligi kaks korda viksemaks kui geograafide me-normid eeldavad. Eestimaa med tohivad rahvusvahelise geograafilise terminoloogia jrgi kanda vaid kngaste nime.
Jrele meldes on Eesti krgeim tipp, Suur Munamgi, ige lustakas nimi.
Eriti hsti tuleb see vlja, kui katsuda nime tlkida vramaalase jaoks inglise keelde. The Great Egg-Mountain vi Big Egg-Mountain mjub ju testi lbustavalt. Kuidas meile aga tunduks, kui keegi hakkaks nudma, et ristiksime oma Munamed mber Suureks ja Vikeseks Munaknkaks?

Rangelt teaduslikult lhenedes oleks nudjal igus. Ometi katkeks sel puhul vist ka eestlase muidu kergesti eneseirooniasse kalduv huumorimeel. See, millist krgusesse prgivat pinnavormi nimetada emakeeles meks ja millist mitte, peab siiski lhtuma omamaisest kultuuritraditsioonist. Mis sellest, et laias maailmas n- pris mgesid ige palju leidub ning et nendest vimsaimatega Eesti uhkeimad tipud hsti krvutamist ei kannata.

Absoluutselt krguselt kilomeetreid taeva poole kummuvaid mestikke leidub maailma igal mandril. Maailma krgeimad tipud asuvad teatavasti kobaras hes piirkonnas. See on Nepaali ja Hiina piiril asuv Himaalaja. Maailma kmnest absoluutsest tipust paikneb seal tervelt kaheksa. Kigi nende krgus ulatub le kaheksa kilomeetri.

Ka kodumaised rekordtipud paiknevad Eesti pinnal koos suhteliselt vikesel alal, Luna-Eestis Haanja krgustikul. Niteks ulatub kahekmne sealse krgema tipu absoluutne krgus kigil le 278 meetri. Eesti teise vimsama krgustiku, Otep krgeim tipp, Kuutse mgi, on aga kigest 217-meetrine.

Himaalaja mestiku tekke phjustajaks oli kunagi laamade prkumine. Eesti uhkeima krgustiku oluliseks vormijaks oli mandrij. Tpsemini oli Eesti katuse ehk Haanja krgustiku kujunemisel oluline see, et mandrij sulaveed teda vga palju ei rikkunud.
Krgustik sirutus jpaisjrve kohale enne kui suurem osa Eestist. Mujal kulutasid veed pinnavorme lamedamaks. Haanja krgustiku harjad jid aga enam-vhem samasugusteks nagu siis, kui nad 12 000 aastat tagasi esmakordselt sulava jpantseri alt vlja ilmusid.
Kui veel kord tagasi tulla meie Suure Muname nime juurde, siis on see ju hoolikamalt jrele meldes haruldaselt tabav. Nime kujundlikkus sai mulle selgeks kord, kui piiritaguste loodusespradega htut veetsime.

Igaks sai htu ajaviiteprogrammis lesandeks esitada etd meeldejnud seigast Eesti matkal. ks priske isand heitis selili ja asetas oma khu krgeimale osale kanamuna. Seltskond rkatas naerma ja arvas hoobilt ra, millega tegemist. Jah, Haanja krgustik neb muidu lamedavitu Eestimaa pinnal testi vlja kui punnitav llekht. Ning selle kige krgemat osa troonib kena korraprane pooliku muna moodi moodustis. Paremat nime kui Suur Munamgi tal olla ei saaks.


Suurele Munamele jb ltlaste Gaizinkalns alla 7, leedulaste Jouzapinesi 24 meetrit.
Suure Muname krguse esimeseks tsiseks mtjaks oli Friedrich Georg Wilhelm Struve. Teinud 1816.1819. aastal tolleaegsel Eesti- ja Liivimaal rea trigonomeetrilisi mdistusi, sai ta Suure Muname absoluutseks krguseks 324 meetrit. 1874. aastal mdeti mgi le juba tpsemini ja krgus alanes tervelt kuue meetri vrra. See mt on jnud kehtima praeguseni.

Lti krgeim mgi Gaizinkalns on Suurest Munamest madalam tpselt seitse meetrit. Kui kord Lti loodushuvilistega sel teemal vestlema sattusin, tuli ks neist vlja omaprase ideega. Ta arvas, et iga ltlane peaks kandma oma krgeima me tippu korraliku seljakoti tie mulda. Sellest piisaks, et Gaizinkalns ulatuks Suurest Munamest krgemale. Seepeale tuli mul phe vastata, et srasel juhul vivad eestlased teha ju sedasama

Mletan ht Suurbritannia filmi, kus kolkakla elanikud asusid selle nimel, et nende kodukoha krgeim kngas saaks ametlikult me nime, ksmeelselt ja hinal seda krgemaks kuhjama. nneks pole ltlaste patriotism seni pris sellise astmeni kerkinud Leedulaste krgeim metipp jb meie rekordtipust maha juba palju enam kui ltlaste oma. Jouzapinesi me krguseks on 294 meetrit ehk 24 meetrit vhem kui Suurel Munamel. Baltimaade krgeima tipu au kuulub vaieldamatult Eestis asuva Haanja krgustiku krgeimale tipule.

Kui siit pilvepiirilt alla vaatan Kes Suurel Munamel on kinud, teab, et kui mda jrsku rada ja treppe lpuks me laele oled judnud, ei avane Baltimaade krgeimast punktist esialgu veel mitte mingisugust vaadet. mber vikese lagendiku krgub igas kljes kuusemets. Alles prast ronimist mda kivitorni treppe, mis tundub kurnavamgi kui oli me harjale saamine, avaneb pilgule tepoolest suurejooneline vaade (nneks saavad laisemad ja pduramad nd torni tippu tusta ka klaasliftis). Selge ilmaga ulatub Suurelt Munamelt pilk ligi 50 kilomeetri taha. ra paistab koguni kolme riigi, Eesti, Lti ja Venemaa territoorium. Olgu mainitud, et sjaeelses Eesti Vabariigis see nii ei olnud. Kuna Petserimaa kuulus tervenisti Eestile, asus Venemaa piir ida pool ja siit me idanaabri piiri taha vaadata ei saanud.

Kui aga vaade Muname otsast sompus ilma tttu vilets on, siis saad tunde, et asud testi hsti krgel, ktte teisel kombel. Kui ikka pilved peaaegu torni tippu vi udu torni endasse on matnud, ei tundu me kohta kiva rkamisaegse laulu snad Kui siit pilvepiirilt alla vaatan, enam sugugi lepakutuna.

Kes on kinud Soome vi Rootsi uhkeimates mgedes, teab, et nende tippu pole vajadust torni ehitada. Soome Halti krguseks on 1328 meetrit ja Rootsi Kebnekaisel 2111 meetrit. Sealsed rekordtipud kndivad looduslikust metsavndi piirist lespoole. Soome vi Rootsi krgemad mekuplid nevad seeprast sageli vlja nagu munga petud pea keskelt kiilas ja klgedelt piiratud metsaga.

Pdsin kord vlja rehkendada, kui palju peaks Suur Munamgi praegusest krgem olema, et tema tipp meie laiuskraadil samuti metsavndist vlja kndiks. Sain tulemuseks 1300 meetrit, seega neli korda rohkem kui krgust Suurel Munamel.
Kui Eesti krgematel tippudel ikka vaate avardamiseks just lageraiet tegema ei rutata, tuleb sinna ehitada torn, mis le puude latvade ulatub. Suurel Munamel tuli sellisele ideele esmakordselt kohalik krtsmik 1870. aastal. Siis laskis ta meharjale ehitada kaheksameetrise puutorni. Nagu meenutavad kaasaegsed, ei pidanud krtsmik oma tegu kahetsema. Tornist saanud kohalik tmbenumber ning krtsi viina ja lle lbimk tusnud mrgatavalt.

Nhtavasti sirgus mets aga me peal aastakmnetega krgemaks. Selle jagu tuli pikendada ka torni. 1890. aastal ehitati endise asemele 12-meetrine puutorn, 1925. aastal 25-meetrine puutorn ja 1939. aastal 25,7-meetrine kivitorn. Sama torn seisab Suurel Munamel tnini. Talle ehitati vaid 1969. aastal ks korrus otsa. Ndse torni krgus ulatub 29 meetrini ja kuuskede ladvad, mis nlvadel kll aegapidi aina lespoole kasvavad, vaadet torni tipust varjutada ei suuda.

Suhteliselt krguselt on Eesti vgevaimad Vllamgi ja Kohtla-Jrve poolkoksi kuhjatis. Absoluutselt krguselt on Suur Munamgi kindlalt Eesti tipp number ks. Kuid millisel kodumaisel pinnavormil on suurim suhteline krgus? Mletatavasti on meks nimetamisel geograafilise mdupuu jrgi mrav just see mde. Kui meil ka pris mgesid pole, siis milline Eesti pinnavorm viks kndida sellele kige lhemale?
Suur Munamgi jb niisuguses pingereas oma veidi rohkem kui 60-meetrise suhtelise krgusega kohe tagaplaanile. Isegi Vike Munamgi, mille absoluutne krgus on Suure Muname omast viksem tervelt kolmandiku vrra, letab viimast suhteliselt krguselt mrgatavalt. Vikese Muname krgus jalamist tipuni ulatub natukene rohkem kui 80 meetrini. Meie looduslike pinnavormide seas kuulub selles osas rekord Vllamele. Tema krgus jalamilt kuni tipuni on 84 meetrit. Vllamgi asub tegelikult otse Suure Muname naabruses. Ta jb sellest vaid 2,5 kilomeetrit phja poole. Vllamgi on kitev mitte ainult oma rekordilise suhtelise krguse poolest. Huvitaval kombel on tal kaks tippu, ks absoluutse krgusega 302 ja teine 304 meetrit. Koos Suure Munamega on ta ainus tipp Eestis, mille krgus merepinnast ulatub le 300 meetri knnise.

Enda jaoks avastasin Vllame siis, kui tema mber lid aastatuhande vahetuse eel keema vihased vaidlused. Tookord taheti asuda Vllame nlvu metsast puhastama, et muuta see suusameks ja massiturismi keskuseks. Peamiselt kohalike looduskaitsjate tulise protesti tttu ji plaan katki ja mel kasvav plismets rikkumata. Kisin tookord ka ise rohkem kui 120-aastast kuusikut kaemas. Pean tunnistama, et nii vimsat ja rikkumatut kuusemetsa polnud ma Eestis ieti ninudki. Uhkete tvede vrikust rhutas kahtlemata ka Vllame elamuslik reljeef, tema erakordselt jrsud ja rahutud nlvad.
Nd on pliskuusik siia tulevatele loodusespradele heks peamiseks
vaatamisvrsuseks. Kasutades vanu hobuseteid ja metsasihte on Vllame metsastele nlvadele rajatud 3,6 kilomeetri pikkune matkarada. Talvel saab seal ka suusatada ning suvel sita jalgrattaga. Lisaks on Vllamele ehitatud 2,2 kilomeetri pikkune ja kolmeteistkmnest vaatepunktist koosnev looduse pperada.

Rada juhatab muude looduse prlite hulgas eriskummalise soo juurde. Vllame jalamil, hes sealseist ngudest asuval sool, on teadaolevalt Eesti sgavaim turbakiht. Selle paksus on tervelt 17 meetrit!

Eesti looduslike pinnavormide seas Vllamele suhtelise krguse poolest vistlejat ei leidu. Kuid Ida-Virumaa muidu laugetel maastikel krgub terve hulk inimktega rajatud kuhjatisi, mis Vllame mte varjutama kipuvad. Need on plevkivitstuse jtmeknkad. Veel hiljuti peeti nende seas sealse kandi rekorditeks Kivili poolkoksi mgesid. Neist vanema, juba kasutusest vlja jnud mustava kuhila suhteliseks krguseks on saadud 96 meetrit, noorema, veel kasutusel oleva krguseks 116 meetrit. Viimaste arvestuste jrgi letavad neid aga ha kasvavad jtmekuhjad Kohtla-Jrve linna klje all. Sealse suurima knka krguseks on geograaf Taavi Pae andmetel vhemalt 122 meetrit.

Niisiis on kigi Eesti pinnavormide seas suhtelise krguse rekord paraku mitte loodusliku, vaid inimtekkelise knka kes. Ja erinevalt looduslikest vivad sellised knkad ajapikku kasvada veelgi kogukamaks Kummalisel kombel oleme sellegi pinnavormiga Baltimaade rekordiomanik. Nii nagu Suur Munamgi absoluutse krguse poolest, on Kohtla-Jrve plevkivitstuse jtmekuhilad oma suhtelise krgusega Baltimaade tehiskngaste seas kindlalt vgevaimad.



Hendrik Relve
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet