Lugu, mis sai alguse Horisondi intervjuust

Kuupäev:

8. juunil andis diplomaat Oskar Öpiku tütretütar Christa Kõressaar välisministeeriumi muuseumile üle oma vanaisa teenetemärgid ning mõned haruldased dokumendid. Ühtlasi märgiti nimetatud sündmusega ära ka Oskar Öpiku 120. sünniaastapäev. Horisondi toimetusel on hea meel tõdeda, et vastavat infot vahendas endine diplomaat ja suursaadik, aga ühtlasi ka Horisondi toimetaja Toomas Tiivel, kes ajakirja märtsi-aprilli numbri jaoks intervjueeris professor Andres Öpikut – kuulsa Öpikute suguvõsa teadlaste liini esindajat.

Kuidas siis ikkagi Horisondi intervjuu professor Andres Öpikuga aitas kaasa sellele, et diplomaat Oskar Öpiku teenetemärgid Eestisse jõudsid?

Toimetaja Toomas Tiivel:  “Tehes Horisondi tarvis intervjuud akadeemik Andres Öpikuga, tulid jutuks Õpikute kuulsa teadlastedünastia (vanaonud astronoom Ernst Öpik, geoloog Armin Öpik jt) pärand ja memuaarid ning seegi, kui vähe me ikkagi teame oma rahva suurmeestest. Paljud Õpikute suguvõsa liikmed olid sunnitud Teise maailmasõja lõpus ka Eestist lahkuma.

Mõne aja möödudes kirjutas Andres Öpik ja küsis, kas ja kes võiks olla huvitatud tema vanaonu ja Eesti Vabariigi suursaadiku ning teeneka diplomaadi Oskar Öpiku teenetemärkidest ning mõnedest dokumentidest, mis on tema tütretütre Christa Kõressaare käes Norras ja mida perekond tahaks anda mõnele Eesti arhiivile või muuseumile. Olles analoogsete juhtumitega korduvalt tegelenud nii välisministeeriumis kui ka suursaadikuna Riias ja Stockholmis, leidsin, et sobiv koht oleks välisministeeriumi muuseum. Kujunesid kontaktid ja nii saigi see Horisondile tehtud-antud intervjuu veel ühe ilusa järelloo.”

Loe veel

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Teised artiklid

Mina ja teadus | Kirjanik Mehis Heinsaar

Keskkooli ajal huvitas mind põhiliselt sport. Ka kirjandite kirjutamine...

Inimaru tehisaru ajastul

Horisondi uues artiklisarjas „Aru ja tehisaru“ vaatame, mis on tehisaru, , mida see suudab, kuidas tehisaru kasutada ja millised riskid on sellega seotud.

PALVERÄNDURITE JÄLGEDEL | Kas vagamees, rüütel, sant või seikleja? Keskaegsete palverändurite kirju maailm

Märtsi alguses avatakse Niguliste muuseumis näitus liivimaalaste keskaegsetest palverändudest, keskendudes Eestist ja Lätist päevavalgele tulnud arheoloogilistele leidudele. Näituse puhul ilmub tänavu Horisondis mitu teemakohast artiklit.

HARAKALE HAIGUS | Verevoolus päratissoolest

Tekst: Ken Kalling Nii nimetas Friedrich Reinhold Kreutzwald hemorroide. Kuigi...