Mai-juuni Horisont: Maa kliimast, Universumi tumeainest, Lõuna-Ameerika maputšedest, mõtlemise masinavärgist

 Horisont

 
Eestis näeb harva nii tumedat taevalaotust kui subtroopikas, näiteks Tšiilis või Lõuna-Aafrikas. Pimedal õhtul tasub sellest hoolimata pilk taevasse sihtida ja mõelda näiteks tumeaine peale, millele keskendub intervjuu astrofüüsik Elmo Tempeliga. Ja kui mõttelennu tiivad kärpimata jätta, võib mõelda ka sellele, et tõenäoselt pole meie Universum ainukene. Huvitav, millised need teised on?

Universumi asjad annavad oma panuse ka meie elukeskkonda, mõjutades Maa kliimat. Kui aga küsida, milline on ilm näiteks saja või viiesaja aasta pärast, põrkuvad nii teaduslikud teooriad kui kohati ka suisa poolreligioossed hoiakud. Atmosfääriuurija Kalju Eerme lahkab artiklis “Kirgede torm kliima ümber. Igas vaidluses ei selgu tõde” kliimamuutuste küsimust ning selgitab, mida tänapäevane teadus asjast üleüldse arvata suudab.

Jaan Aru ja Andres Laani kirjutis “Tee aju mõistmiseni: ikka tasa ja targu” avab Horisondi uue sarja, mille nimeks “Mõtlemise masinavärk”. Saame teada, et aju talitlemise mõistmine on küll keeruline, ent teadlastel on nende saladuste lahtimuukimisel siiski õnnestunud teha mitmeid edusamme ning nihutada piirjoont meile mõistetavate ja mõistatuslike nähtuste vahel.

Kabinetist on Horisont üles otsinud arheoloog Jüri Peetsi – mehe, kel oli oluline roll Salme muinaslaevade avastamise juures ja on jätkuvalt oluline roll Salme leidude uurimisel. Salme muinasaegsed laevmatused on oma erakordsusega raputanud arheoloogide ja ajaloolaste ringkondi nii siin- kui ka sealpool Eesti piiri.

Veel uurib Horisont, kas arvuti on tõesti pokkeriski inimest seljatamas, kus on peidus Darwini teoste tähtsus, millal on Eestis oodata järgmist päikesevarjutust, kaugele on oma teekonnal jõudnud New Horizons, mis vahe on ragulkal ja kadal, kuidas ERM-i uues majas keeli keetma hakatakse ning kuidas kohtueksperdid hõõgniidi kõnelema panevad ja kindlaks teevad, kas lamp õnnetuse hetkel siis ikkagi põles või mitte. Uurime ka Tallinna linnaarhiivis tallel olevat Hanko lahingu plaani ja Kärsama korallpaasi. “Igameheteaduses” on kõne all võimalus panustada valkude uurimisse, neid ise arvutimängus Foldit kokku voltides. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõlgutab sedakorda mõtteid Andrus Kivirähk.

Andrus Mölderi artikkel “Wall Mapu, Külapang ja maainimesed” viib meid aga taas Lõuna-Ameerika tumeda taeva alla, kus elavad maputšed. Keerulises rahvusvahelises olukorras, kus massimeedia keskendub Venemaa agressiivsele tegevusele, ei ole paljudel aega tähele panna, et kaugel Tšiilis on viimastel aastatel teravnenud konflikt oma õiguste eest võitlevate maputšede ja mittepõliselanike järglaste vahel.