Märtsi Horisont pakub lugemist krimmitatarlaste saatusest

 Horisont

Värskes numbris pöörab Horisont pilgu plahvatusohtlikule Krimmile. Andrus Mölder küsib oma ulatuslikus artiklis, kelle oma on Qõrõm – just nõnda kõlab tänase Krimmi poolsaare krimmitatarikeelne nimi. Artikkel raske saatusega krimmitatarlastest on kahtlemata mõtlemapanev lugemine. Oi kui kiiresti kipub sissetungijail ununema, et ala, mida valju häälega „meie põliseks maaks” nimetatakse, oli veel üsna hiljuti kellegi teise või suisa kolmanda põline kodu.

Andrus Mölder on väikerahvastest ja rahvuslippudest, viimastel aastatel eeskätt riigita rahvastest ja nende sümboolikast, huvitunud kaheteistkümnendast eluaastast saadik. Ta on kirjutanud Horisondis mitmetest riigita rahvastest ning tutvustanud neid ja nende probleeme alates 2004. aasta suvest ka Vikerraadios, kus on salvestanud saated 94 rahvast. 2012. aastal kirjutas raamatu Kaukaasia riigita rahvastest, mis ilmus Horisondi kaasandena „Looduse raamatukogu” sarjas.

Krimmi sündmuste taustal on üksnes rõõm tõdeda, et Eesti Vabariigi Rahvuskomitee eesmärk on saavutatud ja Eesti Vabariigi iseseisvus taastatud. Et see hetk, mida võib lugeda Rahvuskomitee tegevuse alguseks, jääb seitsmekümne aasta tagusesse veebruari, seisabki Horisondi kaanel Jaan Krossi kirjutusmasin, millega on trükitud ka Rahvuskomitee dokumente. Ülevaade Rahvuskomitee tegevusest on valminud koostöös ajaloolase Mart Laari ning Okupatsioonide Muuseumiga.

Kui range ikka on matemaatika? Kes viimasel ajal silmitsenud raamatumüügi edetabeleid, on kindlasti märganud seal hea asetusega „Matemaatika õhtuõpikut”. Ka Horisont võtab seekord käsile matemaatika, ilmselt on aeg küps! Ja teeb seda õhtuõpiku ühe autori Juhan Aru abiga. Mööda ei pääse Horisont ka „Matemaatika õhtuõpikust” enesest, millest raamaturubriik annab ülevaate abiturient Kaspar Papli pilgu läbi.

Kuidas luua arvututest üksikosadest tervikut, kuidas mõista tervikut ilma seda algosadeks lahti kiskumata? TTÜ Küberneetika Instituudi mittelineaarsete protsesside analüüsi keskuse juhataja akadeemik Jüri Engelbrecht annab ülevaate just sellest komplitseeritud valdkonnast.

Nagu ikka, on Horisont seegi kord käinud laboris ja leidnud Sakust erakordse katseklaasides „kartulikeldri”. Kunstnik ja arhitekt Leonhard Lapin tõdeb, et teadus jõudis tema teadvusse ja ellu siis, kui 1957. aastal saadeti sputnikuga orbiidile Laika, kes ohverdas kosmoseteadusele oma elu. Tiit Kändler kirjutab, et teaduse veskid jahvatavad aeglasemalt, kui me kaldume arvama.