Märtsi Horisont sõidab tsaari limusiiniga ja külastab Austraalia põlisrahvaid

 Horisont

Märtsi-aprilli Horisondi kaanelugu on seekord Rene Levolli sulest ilmunud „Delaunay-Belleville Vene riiki teenimas“. Arvatavasti ei ütle sõnaühend Delaunay-Belleville enamusele lugejatest mitte midagi. Ometi on tegemist ühe eelmise sajandi alguse kõige luksuslikuma automargiga, mida mitmed omaaegsed võimukandjad pidasid väärikamaks esindusautoks kui näiteks Rolls-Royce´i. Kõigi teiste riigipeade kõrval oli Delaunay-Belleville’i kõige väärikamaks kliendiks Venemaa imperaator Nikolai II.

Toomas Tiivel intervjueeris teadusfilosoof Peeter Müüreppa. Teadusfilosoofia filosofeerib teadusest, nii nagu näiteks ajaloofilosoofia filosofeerib ajaloost, kunstifilosoofia kunstist ja religioonifilosoofia religioonist. Teadusfilosoofide diskussioonid keskenduvad traditsiooniliselt küsimusele: mis on teadus?

Riigita rahvaste huvilistele on aga lugemiseks uus „maiuspala“ – Andrus Mölderi „Allowriest läbi Ngaanyajarraku Moorosse ehk Kuidas elavad Austraalia põliselanikud“. Austraalia on enamuse maailma jaoks kauge paik ja sealsetest siseriiklikest protsessidest kirjutab massimeedia üpris vähe. Ometi on seal viimastel aastatel toimunud arengud, mida võiks paljudele riikidele eeskujuks tuua. Veel 30 aastat tagasi käitus Austraalia võim Austraalia põliselanikega üsna ülbelt ja rassistlikult. Nüüdseks on olukord aga kardinaalselt muutunud.

Kadi Tulveri looga „Aju kui ennustamismasin – teooria, mis seletab ära kogu aju?“ jätkub „Mõtlemise masinavärgi“ sari. Tulver viitab, et kiiresti arenev tehnoloogia on ahvatlenud teadlasi aina rohkem süvenema aju keeruliste tunnetuslike protsesside mikroskoopilistesse detailidesse ning põhjalikult kaardistama neuronipopulatsioonide tööd ja omavahelist suhtlemist. Selle arvelt on soiku jäänud ühe üldise teoreetilise raamistiku loomine, mis aitaks meil mõista, kuidas ikkagi on korraldatud aju töö tervikuna ning mismoodi vahendab ta inimkäitumise ja sättumuste iseärasusi kõige igapäevasemal tasandil. Seda haigutavat tühimikku ajuteaduses püüab täita viimasel ajal neuroteaduse kuumimaks teemaks kerkinud ennustava kodeerimise teooria.

Jätkub “Kosmoseroonika”, “Sõna loos” otsib Udo Uibo sõna “tank” päritolu, “Eesti asjas” kirjeldab Ülle Vahar 16. sajandist pärit haruldast peaehet ja „Igameheteaduses“ otsime Einsteini rõngaid. Teadlaseks kabinetis on Tartus Baeri majas töötav teadusajaloolane Erki Tammiksaar, “Arhiivi aare” piilub Tallinna linnaarhiivis hoitava Pühavaimu kiriku abiõpetaja Georg Mülleri sissetulekuteraamatu kaante vahele, Heli Lukner näitab lähivaates tolmuosakestelt peegelduvat valgust. Nuputamiseks “Kuupide kokkuvoltimine“ ja “Arva ära!”.