Osale Eesti Looduse lugejamängus

 Lugejamäng

lugejamang2016-201712. septembril algas Eesti Looduse lugejamäng ETV saates “Osoon”. Kokku toimub kaheksa vooru: korra kuus anname eetris teada küsimuse samal kuul ilmunud Eesti Looduse kohta. Vastust küsimusele ootame e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga Eesti Looduse toimetus Veski 4 Tartu 51005.

Igas voorus loosime õigesti vastanute vahel välja ühe loodusraamatu, sh kirjastuselt Varrak.  Vähemalt viiest voorust osa võtnute vahel läheb maikuus loosi Eesti Looduse aastatellimus ning kõigi osalejate vahel kaks pääset koos kaaslasega botaanilisele loodusretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealal, samuti ühe “Koržetsi suure kalaraamatu”.

 

——————————————————-

Eesti Loodus aprill 2017. Kaanefoto: Remo Savisaar

Käimas on Eesti Looduse lugejamängu VIIMANE, 8. voor!

Lugejamängu küsimust kuuleb 10. aprilli Osoonis, mida saab järelvaadata siit. Küsimus on esitatud Eesti Looduse aprillinumbri kohta.

Ajakiri ilmub ka digiväljaandena, mida saab soetada meie e-poest.

Ootame vastust hiljemalt 29. aprillil aadressil osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga Eesti Looduse toimetus Veski 4 Tartu 51005.

 

——————————————————-

EL3.indd

Eesti Looduse eelviimase vooru küsimusele õigesti vastanutest oli loosiõnne Maarja Tammel, kes võitis Andres Tarandi ja Ain Kallise raamatu “Eesti tornaadod”.

Küsimus puudutas Eestist pärit kuulsat loodusteadlast ja imetaja munaraku avastajat Karl Ernst von Baeri, kelle 225.  sünniaastapäeva tänavu tähistati. Baeril oli arvukalt huvisid ning ta jõudis palju, sh kogus ja uuris inimeste koljusid. Soovisime teada, mis riistapuud ta koljude mõõtmiseks kasutas. Ja vastus oli: Baer mõõtis koljusid kefalograafiga.

 

——————————————————-

EL2.indd

Lugejamängu 6. vooru küsimuse õigesti vastanute hulgast sai loosi tahtel raamatu “Eesti metsad” Andres Unt. Õnnitleme!

Küsimus hõlmas tänavust aasta looma: metskitse. Soovisime teada, miks jooksevad metskitsed ringiratast, tekitades nn nõiaringe. Õigesti vastasid need, kes panid kirja, et tegu on metskitsede paaritumisrituaaliga.

Pikemalt loe tänavusest aasta loomast Eesti Looduse veebruarinumbris. Digiajakirja saab soetada Loodusajakirja e-poest!

——————————————————-

EL1.indd

Eesti Looduse lugejamängu 5. vooru auhinnaraamatu “Metsast aeda” võitis Helve Sepp Jõgevamaalt. Palju õnne! Raamatu saadame postiga koju. 

Viiendas voorus küsisime: kuidas on tekkinud Eestis ainukesena aasta ringi vett välja ajav kolme nõia kaev Ida-Virumaal?

Vastasin õigesti need, kes panid kirja, et Ida-Virumaal asuv kolme nõia kaev on tekkinud inimese kaasabil. Tegu on endise Ahtme kaevanduse käigu laest 2005. aastal läbi puuritud aukudega, mille kaudu jõuab kaevandust pilgeni täitev vesi maapinnale ja suundub siis Sanniku ojja. Nõnda ei pääse maapinnale pressiv vesi ohustama metsaalasid ja raudteetammi. Sellist päritolu ehisallikaid leidub Ida-Virumaa kaevandusaladel veelgi.

——————————————————-

EL12.indd

Lugejamängu 4. küsimusele vastas teiste hulgas õigesti Viljo Soo, kes saab endale raamatu “Põhjamaa seened”. Saadame raamatu postiga koju! Palju õnne!

Soovisime teada, millises maailma piirkonnas, kokku Eesti-suurusel alal, ei luba karmid looduskaitsepiirangud inimesel maha pissida.
Õigesti vastasid need, kes kirjutasid meile, et seda ei tohi teha Antarktika jäävabadel aladel.

 

——————————————————–

EL11_2.indd Eesti Looduse lugejamängu 3. küsimuse vastajatest osutus loosiõnn Toomas Tõnissool, kellele saadame raamatu “Koržetsi suur kalaraamat” (kirjastus Sõnavald). Palju õnne!

Soovisime teada, mil moel (peale tuule ja lindude abil) võis sattuda Euroopasse Põhja-Ameerika päritolu puravik männi-kuldpoorik, kes leiti tänavu septembris ka Eestist.

Vastus: Leedu kolleegide arvates võis männi-kuldpoorik Euroopasse sattuda ka männiistikutega, kuna liik moodustab mükoriisat mändidega

 

——————————————————–

EL10.indd Mängu 2. küsimuse vastust tuli otsida loost “Naissaare mets ja teised maamärgid” ning see meile saata hiljemalt 4. novembril. Küsisime, millise maamärgi rajamist võib pidada statsionaarsete meresõidumärkide alguseks Eestis. Vastus peitus kohe loo avalõigus: selleks maamärgiks saab pidada Kõpu paaki.

Loosiõnne oli Elmo Allikul, kellele saadame raamatu „Eesti taimede kukeaabits”. Häid aabitsatarkusi!

 

——————————————————–

EL9.inddEesti Looduse lugejamängu 1. voorus soovisime teada saada, mis on plaatloodud. Küsimusele sai vastuseid saata kuni 1. oktoobrini.

Plaatloodud on plaatjal pael levivad loopealsed, mida Eestis leidub väga vähe: asuvad  Saaremaal ja Muhumaal. Teistest meie loopealsetest eristuvad need samblike liigirikkuse poolest, sh leidub ohtralt kaitsealuseid samblikke.

Loosi tahtel sai auhinnaraamatu „Eesti lindude ränne” Margit Säär. Sisukat lugemist!

 

——————————————————–