Esileht Raadiosaated

Raadiosaated

Loodusajakirja raadiosaated

Raadio Kuku saade “Loodusajakiri” on järjepidevalt eetris olnud alates 2007. aastast. Esimeste saadete autor oli toonane ajakirja Horisont toimetaja Toomas Tiivel. Samal aastal liitus saatega pika raadiotöö kogemusega Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado,
kes on tänaseni saate toimetaja. Ajakirja Eesti Mets tutvustas kuni  2015. aasta lõpuni Eesti Metsa peatoimetaja Henrik Relve. Alates 2008. aastast on saated olnud järelkuulatavad ka raadio Kuku taskuhäälingus.
Pärast väikest pausi on saade alates 15. veebruarist taas eetris iga nädala neljapäeval ja saate aeg on kaks korda pikem.

2017 saated

Loodusajakiri 2017-12-14

Ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt räägib aasta viimase Horisondi olulisematest artiklitest. Juttu tuleb Eesti füüsikute osalusest suures rahvusvahelises projektis, mille siht on panna 2030. aastal Prantsusmaal tööle maailma suurim tokamak ehk tuumasünteesireaktor, 70-aastaseks saavast radiosüsinikumeetodist, kindralleitnant Lembit Pärna saatusest, ilma mõjust tervisele ja sündimusele, koeralihast eri maade toidukaartides ja muust.

Loodusajakiri 2017-12-07

Avaldatud: 7. detsember 2017

TÜ mereinstituudi ihtüoloog Mehis Rohtla, kes on koos Kristi Källoga kirjutanud ajakirja Eesti Loodus novembrinumbri kaaneartikli „Kuhu on kadunud angerjas?“, räägib põhilistest põhjustest, miks on euroopa angerja arvukus alla käinud ja kas oleks võimalik veel kuidagi olukorda parandada.

Loodusajakiri 2017-11-30

Avaldatud: 30. november 2017

Ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk jätkab ajakirja novembrinumbri tutvustust. Juttu tuleb näiteks graptoliitargilliidist kui kasulikust, ent ka ohtlikust maavarast, väikekiskjatest kui ohust lendoravale ja lindudele, intervjuust polaarränduri Timo Paloga, Uus-Meremaa ja Eesti loomakasvatuse suuresti erinevast mõjust maastikele ja muust.

Loodusajakiri 2017-11-23

Avaldatud: 23. november 2017

Ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja, botaanik Toomas Kukk räägib oma suvistest välitöödest ja Eesti taimeatlase koostamisest ning alustab ajakirja novembrinumbri tutvustust.

Loodusajakiri 2017-11-16

Avaldatud: 16. november 2017

Ajakirja Eesti Mets autor, Luua metsanduskooli kommunikatsioonijuht Toomas Kelt räägib metsandusvaldkonna kutsevõistlustest ja põgusalt ka õppimisvõimalustest Luua metsanduskoolis.

Loodusajakiri 2017-11-09

Avaldatud: 9. november 2017

Jätkub intervjuu Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi terioloogia juhtivteaduri Urmas Saarmaga, kes tutvustab oma Horisondi sügisnumbris ilmunud artiklit „Hundist koeraks. Kodustamise lugu“. Muu hulgas tuleb juttu hundi kunagisest ja koerte praegusest levialast, sellest, millal jõudis koer Eesti alale, aga ka näiteks hõberebase kodustamisest.

Loodusajakiri 2017-11-02

Avaldatud: 2. november 2017

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi terioloogia juhtivteadur Urmas Saarma tutvustab oma Horisondi sügisnumbris ilmunud artiklit „Hundist koeraks. Kodustamise lugu“. See on esimene osa autori enda hinnangul nelja-viiejärjeliseks kujunevast sarjast, kus püütakse suuresti inimkonda ennast, ökosüsteeme ja kogu meie koduplaneedi seisundit mõjutanud loomade kodustamisprotsessi põhjalikult tutvustada.

Loodusajakiri 2017-10-26

Avaldatud: 26. oktoober 2017

Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron tõstab ajakirja sügisnumbrit tutvustades veidi pikemalt esile lood, kus juttu kevadsuvisest raierahust, lageraie mõjust taimestikule, Erikute metsandusdünastiast, pika vaatega metsakasvataja tiitli saanud Karl-Hendrik Listerist ning puidurafineerimistehase võimalikest mõjudest ja tehase kavandatud toodetest.

Loodusajakiri 2017-10-19

Avaldatud: 19. oktoober 2017

Tõstame toimetaja Helen Külvikuga oktoobrikuu Eesti Loodust lehitsedes esile lood, milles juttu Eesti looduse mitmekesisusest, mürareostuse mõjust elustikule, Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealast, looduslikest ilutaimedest haljastuses, matkast Pühajärve ääres, sadememõõtjatest, astelpajust kulinaarias, antropoloog Juhan Auli keerulisest elusaatusest ja muust.

Loodusajakiri 2017-10-12

Avaldatud: 12. oktoober 2017

Vaatame koos peatoimetaja Ulvar Käärtiga üle ajakirja Horisont septembri-oktoobrinumbri lood. Veidi pikemalt jõuame rääkida gravitatsioonilainetest, toidukäitluse kuldreeglitest, eestlaste väidetava loodusläheduse muutustest, koerte kodustamisest, aga ka sellest, miks on maakeral nii palju kulda.

Loodusajakiri 2017-10-05

Avaldatud: 5. oktoober 2017

Biomeditsiinidoktorist reisikirjanik Ülar Allas räägib Kagu-Aasia ülipopulaarsest delikatessist: söödavatest linnupesadest, millest pajatab ka tema artikkel „Söödavad linnupesad: idamaine kaaviar“ septembrikuu Eesti Looduses. Rännumees on meie piiritaja sugulaste salangaanide süljest koosnevaist pesadest valmistatud suppi ka ise proovinud, nii saame küsida, kuidas maitses ja kui palju maksis.

Loodusajakiri 2017-09-28

Avaldatud: 28. september 2017

Vaatame koos peatoimetaja Toomas Kukega üle septembrikuu Eesti Looduse. Pisut pikemalt tuleb juttu vesipapist, merest tõusvast maast, Madisepäeva lahingust, intervjuust zooloogi ja jahimehe Harri Valdamanniga, 30 aasta möödumisest üleujutusest Tamula järvel ning mõnel muulgi teemal. Meenutame ka, et veel terve kuu, oktoobri lõpuni saab laadida fotosid ajakirja tänavusele fotovõistlusele.

Loodusajakiri 2017-09-21

Avaldatud: 21. september 2017

Koos augustikuu Eesti Loodusega ilmus heliplaat „Hääled öös“, mille on koostanud looduskoolitaja Veljo Runnel ning millel on peale tema enda salvestiste ka mõned Fred Jüssi lindistused. Runnel räägib saates esmajoones putukate häälte salvestamisest, sest augustikuu Eesti Looduse mahukas kaaneartikkel on samuti tema kirjutatud ja see kõneleb Eesti sihktiivalistest ehk ritsikatest ja tirtsudest rõhuga just nende häälitsustele.

Loodusajakiri 2017-09-14

Avaldatud: 14. september 2017

Selle nädala lõpus toimub Palamuse laada raames Eesti tänavuste raievõistluste sarja viimane osavõistlus TOP 10. Kuidas raievõistlusi peetakse ja millistel üksikaladel võisteldakse, selgitab ajakirja Eesti Metsa autor, Luua metsanduskooli kommunikatsioonijuht Toomas Kelt.

Loodusajakiri 2017-09-07

Avaldatud: 7. september 2017

Eesti maaülikooli metsaentomoloog Kaljo Voolma räägib hobukastani-keerukoist, tillukesest liblikast, kes rikub viimastel aastatel meie parkidesse istutatud hobukastaneid. Balkani poolsaarelt Ohridi järve piirkonnast pärit kahjur kirjeldati alles 1986. aastal, ent alates 1989. aastast on ta pöörase kiirusega levinud, ilmselt suuresti inimese tahtmatul kaasabil. Keerukoist kirjutab Voolma ka Eesti Looduse augustinumbris.

Loodusajakiri 2017-08-31

Avaldatud: 31. august 2017

Saate külaline on ajakirja Horisont rubriigi „Siit- ja sealtpoolt horisonti“ praegune põhiautor Piret Pappel. Räägime, kuidas zooloogi haridusega Paplist on saanud teadusajakirjanik ja mida ta sel alal siiani teinud on, samuti tema viimases Horisondis ilmunud lugudest.

Loodusajakiri 2017-08-24

Avaldatud: 24. august 2017

Toimetaja Katre Palo tutvustab Eesti Looduse augustinumbrit, mis on suuresti putukateemaline. Juttu tuleb sihktiivalistest ehk ritsikatest ja tirtsudest, hobukastaneid kahjustavast keerukoist, aasta liblikast sini-paelöölasest ning sirelastest, aga ka harivast intervjuust farmakognoosiaprofessori Ain Raaliga, matkale sobivates nõudest ning äikese tekkest ja eri tüüpidest. Ajakirjaga koos ilmus ka CD-plaat „Hääled öös“.

Loodusajakiri 2017-08-17

Avaldatud: 17. august 2017

Ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt tutvustab ajakirja juuli-augustinumbri olulisemaid lugusid. Juttu tuleb näiteks Higgsi bosonist ja maailmalõpust, maa eraomandi tekkest ja olemusest, liginullenergiahoonetest, vanade astronoomiliste fotoplaatide kasulikkusest tänavapäeval, pilvepildistamise võistlusest ja muust.

Loodusajakiri 2017-08-10

Avaldatud: 10. august 2017

Saate teema on tänavused aasta linnud: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Neist räägib aasta linnu töörühma liige maastikuökoloog Riho Marja. Marja on mõlemast aasta linnust kirjutanud ka ajakirjas Eesti Loodus: kaelus-turteltuvist jaanuari- ja turteltuvist mainumbris.

Loodusajakiri 2017-08-03

Avaldatud: 3. august 2017

Suurbritannia ilmateenistuses MetOffice töötav doktorikraadiga eestlasest äikeseuurija Sven-Erik Enno räägib, mis ta Inglismaale viis ja millega ta seal tegeleb, aga ka sellest, mil moel on välk inimesele ohtlik ja kuidas tuleb äikese ajal käituda. Sellest on Enno pikemalt kirjutanud Eesti Looduse suvenumbris. Ka peagi ilmuvas augusti Eesti Looduses on Enno äikeselugu, seekord sellest, miks välk tekib ja millised on pikse vormid.

Loodusajakiri 2017-07-27

Avaldatud: 27. juuli 2017

Peale aasta puu, aasta linnu, aasta liblika, aasta orhidee ja aasta mille-kõige-veel valitakse sellest aastast alates Eestis ka aasta seent. Esimesena teenis selle tiitli küllap meie kõige paremini tuntud seen üldse: harilik kukeseen. Aasta seenest on suvises Eesti Looduses kirjutanud kolm mükoloogi: Küll Kalamees-Pani TÜ loodusmuuseumist ning Teele Jairus ja Kadri Põldmaa TÜ ökoloogia- ja maateaduse instituudist. Saates räägib kukeseenest ja tema sugulastest Kadri Põldmaa.

Loodusajakiri 2017-07-20

Avaldatud: 20. juuli 2017

Vaatame koos peatoimetaja Kristiina Viironiga üle ajakirja Eesti Mets suvenumbri mõned olulisemad lood. Näiteks tuleb juttu Rail Balticust nii trassile jääva talu omaniku kui ka looduskaitseeksperdi silmade läbi, intervjuust Hiiumaa metsanaise Aira Tossuga, Linnumäe loodustalust, Eesti grillsöe tootjate muredest, korvipunujast Priit Retsepast ja mõnel teemal veel.

Loodusajakiri 2017-07-13

Avaldatud: 13. juuli 2017

Ajakiri Horisont valmistub Eesti vabariigi 100. aastapäevaks muu hulgas sel moel, et ilmuma on hakanud artiklisari „Eesti teadus 100“. Sarja autor teadusloolane Erki Tammiksaar räägib saates selle kahest esimesest osast, mille pealkirjad on „Millal sündis Eesti teadus?“ ja „Stiihiline periood Eesti teaduse arengus (1919–1936)“.

Loodusajakiri 2017-07-06

Avaldatud: 6. juuli 2017

Juunis toimus Tartus kolmandat korda linnalooduse festival, mille peakorraldaja oli Tartu ülikooli loodusmuuseum, aga kaasa suudeti haarata veel 30 asutust ja organisatsiooni. Milliseid üritusi nelja päeva jooksul linnarahvale pakuti, räägivad TÜ loodusmuuseumi töötajad Karin Pai, Eva-Liisa Orula ja Veljo Runnel.

Loodusajakiri 2017-06-29

Avaldatud: 29. juuni 2017

Vaatame koos kuraator Sander Ologa Eesti loodusmuuseumis põnevat ja suurt populaarsust võitnud näitust „Müstiline ürgmeri“. Olo räägib, kuidas näitus sündis ja kuidas seda edasi arendatakse, ka tuleb juttu kõige olulistemate näitusekülastajate – laste reageeringutest ja arvamustest.

Loodusajakiri 2017-06-22

Avaldatud: 22. juuni 2017

Teeme juttu jaanipäeva-eelsesse aega hästi sobival teemal: nimelt tulest, aga siiski mitte jaanitulest, vaid tule tähendusest kauges minevikus. Tallinna ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur Inna Jürjo on kirjutanud Horisondi mai-juuninumbri kaaneartikli „Tuli, tulekahjud ja tulevärk keskaja Eestis“ ning räägib tulest kui keskaegsest abimehest ja vaenlasest ka saates.

Loodusajakiri 2017-06-15

Avaldatud: 15. juuni 2017

Ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk tutvustab ajakirja suvise, juuni-juulikuu topeltnumbri põhilugusid. Juttu tuleb aasta seenest kukeseenest, aasta orhideest muguljuurest, enda kaitsmisest välgu eest, EL seaduste vastuolulisusest, matkapliitide valikust ja muust, kõige pikemalt aga aasta puust viirpuust, millest on artikli kirjutanud Toomas Kukk ise.

Loodusajakiri 2017-06-08

Avaldatud: 8. juuni 2017

Ajakirja Horisont mai-juuninumbri põhiteemad on tule osa meie ajaloos, antibiootikuresistentsuse tekkemehhanismid, „Prints Ruperti pisarate“ müsteerium ja eksoplaneetide otsingud; intervjuu on seekord arhitekt Ülar Margiga, keda on küsitlenud inimgeograaf Anto Aasa, ja juttu tehakse tarkadest majadest. Neid ja ka mõnda lühemat lugu tutvustab põgusalt ajakirja peatoimetaja Ulvar Käärt.

Loodusajakiri 2017-06-01

Avaldatud: 1. juuni 2017

Tartu ülikooli loomaökoloog Marko Mägi on kirjutanud Eesti Looduse mainumbrisse pika artikli sellest, millist kurja võivad ka toidetud laisad kodukassid teha lindudele. Samal teemal räägib ta ka saates, väites näiteks, et tema rehkenduste järgi võivad Eesti kassid aasta jooksul nahka pista 7–11 miljonit lindu. Kui meenutada, et Eesti linnuliikidest on ainult üks, keda meil on rohkem kui miljon, kahe miljoni pesitsuspaariga metsvint, siis on olukord üsna ärevaks tegev.

Loodusajakiri 2017-05-25

Avaldatud: 25. mai 2017

Loodusajakirjal on ilmunud 12. venekeelne almanahh Gorizontõ Estonii. Tegemist on aperioodilise väljaandega, mida hakati välja andma 2003. aastal. Teemaks on seekord valitud Eestis tehtud teadus – alates aegadest, kui Tartus loodi Eesti looduseuurijate selts, kuni tänapäevani välja. Almanahhist räägib selle peatoimetaja Toomas Tiivel.

Loodusajakiri 2017-05-18

Avaldatud: 18. mai 2017

märtsist on Loodusajakirja vastutav väljaandja Riho Kinks, kes varem on töötanud pikka aega Eesti ornitoloogiaühingus. Ta räägib saates veidi oma taustast ja tutvustab ajakirja Eesti Loodus mainumbri mõnda olulisemat lugu.

Loodusajakiri 2017-05-11

Avaldatud: 11. mai 2017

Räägime Loodusajakirja püsiautori, metsamehe ja loodusretkejuhi Vahur Sepaga. Mitu Vahur Sepa kirjutist on ilmunud praeguseks paraku juba ilmumise lõpetanud Loodusesõbras; nüüd on Sepa lugusid igas Eesti Metsa numbris. Viimati kirjutas ta aasta loomast metskitsest.

Loodusajakiri 2017-05-04

Avaldatud: 4. mai 2017

Horisondi märtsi-aprillinumbri kaaneartikli „Antimikroobsed ained 21. sajandi hakul“ autorid Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson ja doktorant Ülar Allas räägivad, miks on meie ümber nii palju antibiootikuresistentseid baktereid ja kuidas käituda nii, et neid veelgi juurde ei tekiks.

Loodusajakiri 2017-04-27

Avaldatud: 27. aprill 2017

Horisondi märtsi-aprillinumbri kaaneartikli „Antimikroobsed ained 21. sajandi hakul“ autorid Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson ja doktorant Ülar Allas räägivad, miks on meie ümber nii palju antibiootikuresistentseid baktereid ja kuidas käituda nii, et neid veelgi juurde ei tekiks.

Loodusajakiri 2017-04-20

Avaldatud: 20. aprill 2017

Tutvustame ajakirja Eesti Mets aasta esimest numbrit. Peatoimetaja Kristiina Viiron räägib numbri põhilistest kirjutistest, millest suurem osa on ühel või teisel moel seotud praegu Eestis kuuma teemaga: kuidas hoida tulevikumetsa. Ent veidi tuleb juttu ka muudel ajakirjas käsitletud teemadel.

Loodusajakiri 2017-04-13

Avaldatud: 13. aprill 2017

Loodusajakirja tegevtoimetaja Triin Nõu abiga vaatame üle aprillikuu Eesti Looduse. Pikemalt tuleb juttu linnaaiandusest ja kõrvenõgesest kui toidutaimest, aga ka tolmeldajatest, põllumajanduslindudest, tehisveekogudest ja intervjuust Aveliina Helmiga.

Loodusajakiri 2017-04-06

Avaldatud: 6. aprill 2017

Lehitseme koos peatoimetaja Ulvar Käärtiga ajakirja Horisont märtsi-aprillinumbrit. Tutvustame põgusalt kirjutisi, milles juttu antibiootikutest, soolestiku mikrobiootast, eestlastest Siberis ja elustiku jälgede otsinguist Päikesesüsteemis, samuti intervjuud psühholoog Grete Arroga ning uut rubriiki “Eesti teadus 100”.

Loodusajakiri 2017-03-30

Avaldatud: 30. märts 2017

Jätkame Eesti Looduse märtsinumbri tutvustust. Teadusloolane Erki Tammiksaar räägib koos kolleeg Ken Kallinguga kirjutatud artiklist„„Peadekütt“ Karl Ernst von Baer“, milles juttu kuulsa teadlase tegevusest ja vaadetest füüsilise antropoloogia vallas. Tammiksaar räägib ka Baeri äsjase 225. sünniaastapäeva tähistusest.

Loodusajakiri 2017-03-23

Avaldatud: 23. märts 2017

Tutvustame koos toimetaja Katre Paloga ajakirja Eesti Looduse märtsinumbrit. Keskendume esmajoones Katre enda kirjutatud poleemilisele artiklile „Harjutades riigikaitset, kaotame Nursipalu senised loodusväärtused“, aga räägime ka mõnest muust kirjutisest.

Loodusajakiri 2017-03-16

Avaldatud: 16. märts 2017

Kirjanik ja loodusemees Juhani Püttsepp räägib oma lugude sarjast “Üks Eesti paigake” ajakirjas Eesti Loodus: kuidas tekkis selle sarja mõte, millest on juba kirjutatud ja kuhu siirdutakse lähitulevikus. Omaette väärtus on alati lugude juures olevad Ingmar Muusikuse suurepärased fotod.

Loodusajakiri 2017-03-09

Avaldatud: 9. märts 2017

Jätkub jutt Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi doktorandi Martin Malvega mõneti jubedal teemal: avastustest, mis tehtud arheoloogilistel kaevamistel hukkamispaikadest leitud kolpade ja luude uurimisel. Malve on sel teemal kirjutanud aasta esimese Horisondi kaaneartikli „Millest kõnelevad Tallinna võllamäe koljud?“.

Loodusajakiri 2017-03-02

Avaldatud: 2. märts 2017

Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi doktorant Martin Malve räägib teemal, mis võib mõnegi kuulaja panna õlgu võbistama: arheoloogilistel kaevamistel leitud kolpade ja luude uurimisel tehtud avastustest, kusjuures juttu on esmajoones minevikust pärit kurjategijate luustikest. Malve on kirjutanud sel teemal aasta esimese Horisondi kaaneartikli „Millest kõnelevad Tallinna võllamäe koljud?“.

Loodusajakiri 2017-02-23

Avaldatud: 23. veebruar 2017

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna zooloog Peep Männil kõneleb metskitsest. Metskits on tänavu valitud aasta loomaks ja Peep Männil on koos kolleeg Inga Jõgisaluga kirjutanud metskitsest Eesti Looduse veebruarinumbri kaaneartikli.

Loodusajakiri 2017-02-16

Avaldatud: 16. veebruar 2017

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt annab kiire ülevaate ajakirja 2017. aasta esimesest numbrist ja rõõmustab selle üle, et tänu rahvusraamatukogu digiteerijatele on kõik ajakirja 50 aastakäiku nüüd kättesaadvad ka digikeskkonnas.

Loodusajakiri 2017-02-09

Avaldatud: 9. veebruar 2017

Metsandusloolane Toivo Meikar tutvustab oma artiklite seeriat Eesti linnametsade kohta, mis ilmus ajakirja Eesti Mets kõigis eelmise aasta numbrites. Linnametsade all on silmas peetud mitte niivõrd linnades paiknenud, kuivõrd linnadele kuulunud metsi.

Loodusajakiri 2017-02-02

Avaldatud: 2. veebruar 2017

Täna on rahvusvaheline märgalade päev. Isegi mõni hästi loodust tundev inimene on endist viisi hämmingus, kui kuuleb, et Eestis taastatakse suure vaevaga kunagi samuti suure vaevaga kuivendatud soid. Räägime siis veel kord üle, miks seda tehakse. Selgitusi jagab Eestimaa looduse fondi projekti „Soode kaitse ja taastamine“ koordinaator Jüri-Ott Salm.

Loodusajakiri 2017-01-26

Avaldatud: 26. jaanuar 2017

Ajakiri Eesti Loodus hoidis läbi nelja numbri silma peal inglannast looduskaitsja Sacha Denchi lennul piki väikeluikede rändeteed; kokku läbis vapper naine kolme kuu jooksul mootoriga paraplaanil üle 7000 km. Ta kohtus kõikjal kogukondade esindajatega, et jõuda selgusele, miks on väikeluige arvukus viimase paarikümne aastaga viiendiku võrra vähenenud. Kuulame lõike salvestusest, mis tehtud päeval, kui Sacha oli Tartus.

Loodusajakiri 2017-01-19

Avaldatud: 19. jaanuar 2017

Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk annab ülevaate ajakirja jaanuarinumbrist. Juttu tuleb näiteks aasta linnust kaelus-turteltuvist, Rail Balticu kavandatava trassi mõjust loodusele, Ida-Virumaa kaevandusala tehisallikatest, talvisest aialindude loendusest, möödunud linnuaastast ja muust.

Loodusajakiri 2017-01-12

Avaldatud: 12. jaanuar 2017

Saame tuttavamaks ajakirja Eesti Mets äsja esimese tööaasta lõpetanud peatoimetaja Kristiina Viironiga. Kristiina räägib ajakirja püsiautoritest ja tutvustab ka ajakirja mulluse viimase numbri olulisemaid artikleid.

Loodusajakiri 2017-01-05

Avaldatud: 5. jaanuar 2017

Tutvustame ajakirja Horisont lõppenud aasta viimase numbri kaaneartiklit „Ninaga nutiseadmed“, mille on kirjutanud Tartu ülikooli füüsikainstituudi vanemteadur, sensortehnoloogia töörühma juhataja Raivo Jaaniso. Juttu on selles imeaine grafeeni võimalikust kasutusest miniatuurses gaasianalüsaatoris.

banner