Sügisene Horisont uurib kulla salapärast tekkelugu ja hundi kodustamist koeraks

 Horisont

H5-2017kaas_Layout 1
Septembri-oktoobri Horisondi kaaneloos „Kuidas jõudis kuld sõrmusesse“ kirjeldab Tartu observatooriumi vanemteadur Jaan Pelt kulla mõistatuslikku sünnilugu. Kulla, nagu ka kõige muu teekond algas mittemillestki. Kuidas mittemillestki saab järsku miski, on huvitav ja väga keeruline nähtus. Selgub, et seni teadmata põhjusel on maailmas kulda umbes kakskümmend korda rohkem, kui peaks meile andma ainete süntees tähtede sees. Palju peavalu tekitab astrofüüsikutele ka Maa koores ja pinnal asuva kulla päritolu.
Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi juhtivteadur Urmas Saarma kirjutab artiklis „Hundist koeraks: kodustamise lugu“ lähemalt meie ustavate neljajalgsete sõprade kodustamise tagamaadest. Saarma märgib, et vanimad tõendid koera esinemise kohta Eesti aladel on pärit umbes 11 000 aasta tagusest ajast Pärnu jõe äärsest Pulli asulast. Järgmistes Horisontides on loomade kodustamise teemal oodata jätkulugusid.
Intervjuus räägib Sven Paulus Eesti maaülikooli professor Mati Roastoga toidu ja selle ohutusega seotud müütidest ning lihtsatest kuldreeglitest, mida on vaja inimestele ikka ja jälle meelde tuletada.
Folklorist Marju Kõivupuu vaatleb artiklis „Tagametsast supermarketisse: kust saab joogivesi plastpudelisse ehk tõsilood elust enesest“ eestlaste kohati vastuolulist loodustunnetust. Kõivupuu tõdeb, et me kihutame Eestis justkui kiirteel – püüdleme ühelt poolt Euroopa vanade heaoluriikide elustandardite poole ja vajame teisalt nende muutuste tasakaalustamiseks mikitalikku maailma. Seejuures peegeldavad meie loodusega seotud uskumused, tõekspidamised ning väärtushinnangud eelläinud põlvede loodusetunnetust ning maailmapilti.
Klimatoloog Ain Kallis vaatleb aga järjekordses ilmalugude sarja loos lähemalt, kuidas ilma rolli filmides. „Teadlane kabinetis“ on Tartu ülikooli geoloogiateadur Riho Mõtlep, kes tutvustab maapõueressursside arenduskeskuse tööd. Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seonduvas rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab Erki Tammiksaar meie teadust II maailmasõja pöörises.
Rubriigis „Sõna lugu“ on juttu metroost; „Igameheteadus” otsib rannikult prügi; „Huvitavas Venemaas“ on Vene sõdurite pilotkad ja tšekistide nahkjakid; „Muuseumipärlis“ tutvustab põllumajandusmuuseum iseliikuvat lokomobiili Lincoln; „Dokument kõneleb“ surmanuhtlusest 18. sajandi Eesti kohtutes; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all uudsed nano- ja mikrokiulised haavakatted. Lisaks saab lugeda kirjanik Urmas Vadi mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ õige tee leidmise ülesannetega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.

Värske e-ajakirja saate osta siit