Suvine Horisont uurib maailmalõpuga ähvardavaid vaakummulle

 Horisont

esikaas

Juuli-augusti Horisondi kaaneloos „Higgsi boson ja maailmalõpp“ kirjutavad keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadurid Kristjan Kannike ja Andi Hektor osakestefüüsikuid vaevast murest, et vaakum, milles elame, polegi pärisvaakum, vaid hoopis valevaakum. Nõnda varitseb meid oht, et ühel päeval laguneb meie mõnus valevaakum tormiliselt pärisvaakumiks – kosmilised vaakummullid võivad paisuda pea valguse kiirusega ning hävitada kõik oma teel.
Intervjuus usutleb Tallinna ülikooli ajaloodotsent Linda Kaljundi oma kolleegi, Eesti ja üldajaloo professor Karsten Brüggemanni. Brüggemann on aidanud rikastada pilti Eesti ajaloost, näidates, kuidas see paistab välja laiemas perspektiivis – Vene tsaaririigi, Nõukogude Liidu, aga ka ülejäänud Euroopa taustal.
Geoloog Vello Kattai tutvustab artiklis „Tšaroiit – Siberi imekivi“ poolvääriskivi tšaroiiti, mis on kivimaailmas ainulaadne oma harvaesineva violetse ja sirelililla värvuse poolest. Selle kõrval uurib Horisont lähemalt, kuidas on võimalik vanast paneelmajast ehitada kaasaegne liginullenergiahoone.
Sel suvel on avalikkuses palju tähelepanu pälvinud mooni- ja rapsipõldude omanike ning põldudele radu tallavate õieilunautijate vahel lahvatanud konfliktid. Kuidas on maa omand ühes kõigi peremehe õiguste ja talle kehtivate piirangutega kujunenud? Seda käsitleb üksikasjalikult jurist Kärt Vaarmari loos „Kuhu liigub maa omandiõigus?“.
Tartu observatooriumi teadur Taavi Tuvikene selgitab kosmose uurimisest pajatava artiklisarja järjekordses loos „Astronoomilised fotoplaadid avavad akna muutlikku tähistaevasse“, kuidas sajandivanuste fotoplaatide abil täna täheteadust tehakse.
Ilmahuviliste seas teada-tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb aga järjekordses ilmalugude sarja loos lähemalt, kuidas ilmataat poliitikat mõjutab. Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seonduvas rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab Erki Tammiksaar teaduspoliitika sündi aastail 1936-1940.
Rubriigis „Sõna lugu“ on juttu siunamisest; „Igameheteadus” tahab taltsutada tuberkuloosi; „Huvitavas Venemaas“ on Vene keiserliku sõjalaevastiku juht Zinovi Roždestvenski, kes ei tahtnud kurvastada Nikolai II; „Muuseumipärlis“ tutvustab vabaõhumuuseum sepikoda, kus Peeter I lasi hobust rautada; „Dokument kõneleb“ kohtunikuametist, mis oli naistele pikka aega kättesaamatu; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all õiemee glükoosikristallid. Lisaks saab lugeda kunstnik Sandra Jõgeva mõtteid teadusest, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ loomade pentaminokujunditeks jaotamise ülesannetega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.

Värske e-ajakirja saate osta siit