Uudistaja 21.12.2012

 Uudistaja

UUDISTAJA
21. detsember 2012




Hääd minekut, aasta 2012!
Oleks vast natuke primitiivne jälle kord õhata: no küll on see aasta kärmesti mööda rutanud! Seepärast õhkan vahelduseks mõneti pikema ajalõigu kohta: kas oskaksite arvata, et Uudistaja on ilmunud juba üheksa aastat ja alustab kolme nädala pärast niisiis kümnendat aastaringi.
Elektroonse nädalakirja algataja oli 2004. aasta talvel Loodusajakirja toonane peatoimetaja Tiit Kändler, kes seadis e-uudiseid lugeda kaks esimest aastat. Alates 2006. aasta algusest toimetasime Uudistajat kahekesi koos noore kolleegi Ott Luugiga ja kui Ott 2007. aasta augustis ajateenistusse siirdus, jäi töö tervenisti minu õlule. Niiviisi möödus lausa neli ja pool aastat; väike äraolek tuli mulle lubada 2011. aasta veebruarist aprillini, kui mõnda Uudistajat toimetas taas Ott Luuk.
Eelmise aasta viimases Uudistajas jagasin rõõmsat uudist, et „järgmisel aastal hakkame nädalakirju koostama vaheldumisi hea kolleegi Katre Paloga”. Nii ongi läinud ja kümne päeva pärast saab see „järgmine aasta” jälle eelmiseks. Vaheldumisi Katrega vahendasime teile aasta jooksul sõnumeid meilt ja mujalt kokku neljakümnes e-nädalakirjas, millest üks oli kaheosaline, ja kahes Uudistaja-eris.
Aasta viimase, 41. Uudistaja sisustan 2008. aastal alguse saanud kombe kohaselt jälle põhiliselt fotodega: üht-teist ilmast ja loodusest ning subjektiivse valikuna tähtsamatest sündmustest. Ainsad pikemad tekstid on täna Loodusajakirja 2012. aasta viimaste väljaannete, Loodusesõbra jõulukuu- ja Eesti Metsa talvenumbri tutvustused.
Head lugemist ja meenutamist!
Toomas Jüriado
Uudistaja toimetaja
 


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


Viimane aeg on tellida endale või kinkida sõbrale uueks aastaks ajakiri  Eesti Loodus, Loodusesõber, Horisont ja Eesti Mets. Kui soovite, et tellimus jõustuks jaanuarist, tuleks see vormistada hiljemalt 25.detsembril.
Telli kodulehe www.loodusajakiri.ee kaudu või telefoni teel: 610 4105.

 


 



Iseseisev Eesti metsandus ja hea tava
Eesti Metsa jõulunumbri avalugu on Eest metsaseltsi presidendi professor Hardi Tulluse arutlus metsanduse hea tava kui ühiskondliku kokkuleppe üle. Loodame, et arutlus ärgitab samal teemal sõna võtma teisigi metsaga seotud inimesi. Sellest, milline oli Eesti riikliku metsanduse käänuline areng pärast Nõukogude Liidust lahkulöömist, annavad ülevaate Eesti metsanduse tolleaegse juhi Andres Talijärve meenutused.
Metsanduse ja loodushoiu valdkonnale on pühendatud Ain Alvela artikkel Natura toetuste kadumise ohust ja Liis Kuresoo uurimus metsafirmade puidu päritolust. Argumente puidukasutuse olulise keskkonnamõju kohta esitab Märt Riistop. Ülevaate teaduslikust uurimusest, mis käsitleb LiDAR-mõõtmise võimalusi metsakorralduses annab Allan Sims. Kristiina Viironi lugu pajatab metsapuude seemnete varumisest RMK-s ja Merle Ripsi reportaa˛ uuest paljulubavast ühistust Ühinenud Metsaomanikud. Intervjuu annab looduslähedane poeet Indrek Hirv. Neil, keda huvitab retkejuhi ameti õppimine Luua metsanduskoolis, tasub tutvuda Veiko Belialsi selleteemalise kirjutisega.
Eesti Mets


 

 
Loodusesõber otsib nurmkana
Loodusesõbra kaanelugu tutvustab uut aasta lindu, nurmkana, kes talviti meie lumistel maastikel nähtavaks peaks saama. Kahjuks on nurmkana halb käekäik põhjustanud tema arvukuse languse, nõnda et linnu komme tulla inimeste majade lähedusse, tühermaadele ja viljahoidlate ümbrusse toitu otsima on aasta-aastalt aina haruldasemaks sündmuseks kujunenud. Mis on valesti nurmkanaga, loodetakse järgneva aasta jooksul välja selgitada. „Me teame nurmkanadest uskumatult vähe,” tunnistab aasta linnu projekti vedaja Jaanus Aua. Uurijate sõnul tuleks uurida nii nende arvukust kui ka käitumist. Ootused järgneval 12 kuul on suured: muu hulgas loodetakse ka linnusõprade rohket osavõttu tudukana vaatlustest, nagu Jaanus Aua Loodusesõbras kirjutab.
Linnuteemadest kõneleb ka ajakirja teine suurem lugu: näeme uue Kihnu linnuradarisüsteemi tarkvarasalve pilte, mis annavad tunnistust öise ülelendajate massi võimsusest eestimaises taevas. Uus radar on spetsiaalselt ehitatud rändeuuringute jaoks ja esimest korda oli Eestis seda võimalik kasutada sel sügisel Kihnu rände uurimiseks. Linnuteadlased on saanud selle käigus mitme üllatuse osaliseks, näiteks on hämmastust tekitanud kulliliste rohkus, kuivõrd radar salvestab ülelennud kuni 3,5 kilomeetri kõrguseni ja 10 kilomeetri raadiuses.
Lisaks saavad lugejad soovituse matkata talvel Paunküla mägedesse, heita pilgu Looduse Omnibussi suvisele Karjala reisile, imetleda kuldkalade suhet oma perenaisega ning soovituse, milliseid füüsikakatseid võiks teha jõuluajal toasistujad.

Loodusesõber

  

FOTORETK LÄBI LÕPPEVA AASTA



JAANUAR
 

Suures osas Eestis tuli uus aasta väga napi lumega, seepärast valmistas EMHI 1. jaanuari lumekaart paraja üllatuse: õhtu ja ööga oli Läänemaal maha tulnud tubli lumekiht, Lääne-Nigulas lausa 18 cm!

 

5. jaanuari lörtsisadu. Jaanuariilm kõikus pikalt sulailma ja pehme talve piiril, sekka oli ka tuult ja tormi. Kuu lõpus saabus aga pakane

 

Sellise keskkonnakirvega peeti meeles majandus- ja kommunikatsiooniministrit Juhan Partsi (foto: EKO).
Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) on juba kuus aastat järjepanu jaganud tiitleid neile, kes on meie looduskaitse- ja keskkonnategevuses paistnud silma hea või halvaga. 2011. aasta keskkonnategija tiitli sai sedapuhku Tiiu Raia, keskkonnakirvega noomiti aga taas Juhan Partsi
 

Kaheteistaastases Hiina kalendritsüklis algas 23. jaanuaril musta vesidraakoni aasta.
Sel puhul avati Tartus raekojaplatsil kunstnik Aivar Simsoni valmistatud jääskulptuur, millesse kujur oli kokku pannud draakoni ja fotograafi-filmimehe Johannes Pääsukese, viimase muidugi Eesti filmi 100 aasta juubeli puhul
 

Eesti ornitoloogiaühing valis 2012. aasta linnuks tüllid: väiketülli ja liivatülli. Jaanuari lõpus sai valmis aasta linnu koduleht
www.eoy.ee/tullid
 
VEEBRUAR
 

Peaaegu pool veebruari polnud kahekümne ja rohkema külmakraadiga pakane mingi haruldus. Kõige kibedam külm tabas Eestit 5. veebruari hommikul, kui ametlik termomeetrinäit langes Jõgeva jaamas –35 º
C
 

Arktika jäine hingus küündis Euroopa lõunapiirile välja. Ehkki Sitsiilias säras 8. veebruaril päike, polnud paks soe sall seal sugugi ülearune
 

2. veebruaril, Ramsari konventsiooni sünnipäeval, tähistati traditsiooniliselt maailma märgalade päeva, seekordseks teemaks turism märgaladel
 

16. veebruaril andis Eesti Post sarja „Eesti fauna” üheteistkümnenda margina välja postimaksevahendi metskitsega
 

Vastlapäeval, 21. veebruaril, saeti Rakvere Vallimäel metsapealinna väljakuulutamisel ühiselt puid. Pildil on ühe saeotsa haaranud Rakvere linnapea Andres Jaadla (paremal) ja teise Eesti metsaseltsi juhatuse esimees Hardi Tullus (foto: Jüri Pere)
 

Valgetähe teenetemärk (allikas: www.president.ee).
99 inimese seas, kes said vabariigi aastapäeval presidendilt riiklikud autasud, oli mitu loodusteadlast ja looduskaitsjat, näiteks emeriitprofessor Kuulo Kalamees, professorid Rein Einasto ja Ülo Niinemets ning zooloog Uudo Timm
 
MÄRTS
 


1. märtsil algas juba seitsmeteistkümnendat korda loodusharidusüritus „Tere, kevad!”, kus kevadeotsingutes osalevad 1.–9. klassi õpilased ja lasteaedade vanemate rühmade lapsed, samuti õpetajad ning lapsevanemad

 

Märtsi alguses oli Tartu ülikooli botaanikaaias orhideenäitus „Käpaliste kütkes”
 

Esimesi lumikellukesenuppe 13. märtsil (foto: Katre Palo)
 

Talve viimasel päeval, 19. märtsil, oli Tartus tõeline murrangupäev: suur osa Emajõest linna vahel sai jääst priiks
 

Eestimaa looduse fond aitab Poola sõsarorganistsioonil taastada Kirde-Poola ilvesepopulatsiooni. Esimesed Poola asustatud ilvesed püüti kastlõksu Järvamaal (foto: ELF/Jüri-Ott Salm)
 
APRILL
 

Naljakuu aprill algas ilmavingerpussiga.
Kui 1. aprillil oli näiteks botaanikaaias väga kena kevad, …
 

… siis 3. aprillil sadas taas maha paks lumi
 

Ülestõusmispühad olid tänavu 6.–9. aprillil
 

8. aprillil sai Tartu keskkonnahariduskeskus 10-aastaseks. Terve nädala kestnud üritustest pälvis üldsuse suurima tähelepanu kindlasti nn. kudumisgrafiti keskuse ees pargis. Pildil ütleb grafiti „lahtiharutamisele” saatesõnu keskuse juhataja Janika Ruusmaa, tema kõrval on linnapea Urmas Kruuse, vasakult neljas aga teo algataja Terje Ong
 

19. aprillil andis Eesti Post välja margi, ümbriku ja maksikaardi aasta lindude väike- ja liivatülliga
 

24. aprillil lahkus Eesti loodusteaduste suurmees Seenevana Erast Parmasto. Fotol on Parmasto koos tütre ja abikaasa ning sõber Anne Kurepaluga Kärdla kohvikute päeval 2010. aasta augustis
 
MAI
 

1. mail Emajõel
 

Roheliste rattaretke korraldamisel lõi tavapäraselt kaasa ka mittetulundusühing Loodusajakiri
 

Looduskaitsekuu avamisel 16. mail anti kätte Eesti looduskaitsemärgid ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia. 2556 euro suuruse preemia ja looduskaitse kuldmärgi pälvis tuntud ornitoloog Taivo Kastepõld (foto: Kaarel Kaisel)
 

Maa-ameti eestvõttel valminud Eesti geoportaal pälvis tänavu aasta
GIS-i teo auhinna (foto: Maa-amet)
 

25. mail avati täielikult renoveeritud Alatskivi loss, sealhulgas mõisateenijaid kujutavate vahakujude näitus keldrikorrusel
 
JUUNI
 


Tallinna rahvusvahelisel lillefestivalil 5. juunil

 

Vaade Laiuse voorelt 5. juunil
 

16. juunil oli mängu „Unustatud mõisad 2012” esimene külastuspäev. Fotol on Luua mõis
 

Suplushooaeg avati ametlikult küll juba 1. juunil, ent ka veel 20. juunil, kevade viimasel päeval, oli Tartu Anne kanali vesi vaid 18-kraadine ning vapraid suplejaid nappis
 

Võidupüha ja jaaniõhtu olid sel aastal vihmased mis vihmased

JUULI
 

Suvi küpsetas metsas ja aias hea marjasaagi
 

Lõuna-Eestis olid 1. juulil pärnal esimesed õied lahti
 

Üle pika aja oli sel suvel juulis Peipsi järvel lubatud püüda rääbist. Fotol on praetud rääbis Soome variandis (foto: Wikimedia)
 

3. juulil jõudsid 72 päeva varem põhjapooluselt alustanud polaarrändurid Timo Palo ja Audun Tholfsen sihtpunkti, Teravmägede suurimasse asulasse Longyearbyenisse (foto: Timo Palo)
 

10. juulil avati Tartumaal Äksis jääajakeskus
 

Loodusajakirja endine peatoimetaja teaduskirjanik Tiit Kändler sai 14. juulil Dublinis toimunud Euroteaduse avatud foorumil teaduse populariseerimise auhinna „European Senior Science Writers Award 2012”
 

Sellise tulevärgiga lõppes 20. juulil Tartu maailma füüsika pealinnaks kuulutamise tseremoonia. Selline sündmus sai teoks 15.–23. juulil põhiliselt Tartus, osalt ka Tallinnas peetud 43. rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi (IPhO) tõttu
 

20. juulil viis ootamatu surm meie hulgast silmapaistva loodusteadlase ja looduskaitsja, Loodusajakirja püsiautori geoloog Ivar Puura (foto: Oive Tinn)
 
AUGUST
 

August on leeklille ehk floksi kuu
 

Viljapõld kombainiootel (foto: Katre Palo)
 

21. augustil lahkus tulihingeline looduskaitsja ning kirglik reisimees ja -juht Veljo Ranniku. Karmi elukäiguga, aga alistumatu hingega loodusemehe tervis ütles lõplikult üles kaks kuud pärast 78. sünnipäeva
 

24. augustil lõpetati pidulikult Tallinna rahvusvaheline lillefestival ja jagati auhindu. Publik valis oma lemmikuks Budapesti aialoojate klassikalise värviteooria illustratsiooni, lillede ja kiiri kujutavate värviliste nööridega kompositsiooni „Birth of Colours”
 

27. augustil pandi nurgakivi Tartu uuele loodusmajale
 

Augusti lõpp tõi puude võradesse esimesed kollased lehed
 
SEPTEMBER
 

5. septembri tähistati Tartus Baeri majas maja hea haldja Vaike Hangu juubelit. 80 aastat sünnist sai täis tegelikult juba 26. augustil
 

Kümnendaks Matsalu filmifestivaliks ilmunud kogumiku „Esimesest kümnendani. 10 aastat Matsalu loodusfilmide festivali” on koostanud Ago Ruus, tekstid kirjutanud Peeter Vissak, kujundanud Egon Erkmann (allikas: www.matsalufilm.ee)
 

14. septembril avati pidulikult uuenduskuuri läbinud Eesti loodusmuuseum Tallinnas (foto: Eesti loodusmuuseum)
 

22. septembril oli rahvusvaheline autovaba päev
 

26. septembril jäi objektiivi ette selle sügise esimene lehesaagikoristaja või õigemini -kotistaja
 

Seekord erandlikult septembri viimasel nädalavahetusel toimunud teoreetilise bioloogia kevadkoolis anti 18. Eesti Eluteaduse Hoidja auhind seeneuurijale Vello Liivile (foto: Toomas Tiivel)
 
OKTOOBER
 

Sügis oli tänavu (puna)värvirohke
 

4. oktoobril sõlmis ELF aktsiaseltsiga Elering lepingu, et rajada Harjumaale Arukülla Eesti ja kogu Baltimaade esimene metsloomahaigla. Fotol kirjutavad lepingule alla ELF-i juhatuse esimees Jüri-Ott Salm (vasakul) ja Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi (foto: ELF)
 

Peipsi koostöökeskuse ja Arne Aderi eestvõttel valmis oktoobris interaktiivne õppeviktoriin Peipsi looduse kohta
 

See Remo Savisaare foto võitis maailma mainekaimal loodusfotovõistlusel „Veolia Environment Wildlife Photographer of the Year” mustvalgete fotode kategoorias teise koha (allikas: blog.moment.ee)
 

Toimetajatel Indrek Rohtmetsal ja Toomas Tiivelil sai valmis Loodusajakirja aastaraamat „Lehed ja tähed 6. Mitmekesisus – maailma loov alge”
 

26. oktoobril vaevas veel lehis puid ja põõsaid rohke märg lumi
 
NOVEMBER
 

Eestis tegutsevate tuuleparkide tootmisvõimsus ületas 7. novembri pärastlõunal esimest korda 200 megavati piiri
 

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 8. novembril, et kodumaiseid keskkonna- ja loodusuudiseid koondav veebiportaal Roheline Värav on taas avatud
 

Hindamisvõistlusel „Läänemere piirkonna kuus imet” valiti Tallinna vanalinn kolme ime sekka kultuuripärandi kategoorias (foto: Wikimedia)
 

Teadusmeedia konverentsil „Teadushimuline meedia” anti kätte auhinnad 2012. aasta parimatele teaduse populariseerijatele. Tiiu Silla nime kandva elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest pälvis keemikust muuseumi- ja muinsuskaitseaktivist Tullio Ilomets
 

Maavalla koda valis hiie sõbraks folklorist Marju Kõivupuu, ristipuude uurija ja kaitsja
 

Aasta keskkonnateo auhinna võitis Eesti ornitoloogiaühing, kes korraldas üle Eesti linnuõppepäevi loodusainete õpetajatele. Auhinna võttis Tallinnas 27. novembril toimunud tseremoonial vastu Riho Kinks
 

28. novembril tuli peaaegu kogu Eestis maha lumi
 
DETSEMBER
 

Esimesel advendil, 2. detsembril, süüdati avalikel jõulupuudel küünlad
 

Detsembri alguses tekitas suurt elevust mingil moel Haapsallu sattunud Ameerikast pärit eksikülaline rebassidrik, kelle kohta on kogu Euroopastki teada vaid mõned üksikud leiud (foto: Wikimedia)
 

7. detsembril lõpetati Eesti Looduse 13. loodusfotovõistlus. See Mati Kose hüübipilt sai peaauhinna loomafotode hulgas
 

Eesti maaülikooli professor Ülo Niinemets sai esimese Eesti teadlasena viieks aastaks Euroopa teadusuuringute nõukogu (European Research Council) tippteadlase toetuse taimede ja kliima omavaheliste seoste uurimiseks (foto: Toomas Kukk)
 

17. detsembril avati Tallinnas järjekordne Piparkoogimaania näitus, seekord „Piparkoogi olümpia”. Need medalid on valmis küpsetanud skulptor Tiiu Kirsipuu

Astronoomiline talv algab täna, toomapäeval, 21. detsembril kell 13.11. Aga paks lumi on Eestis juba novembri lõpust ning kestab ka läinud nädalavahetusel tulnud pakane
 


 


  

Uudistaja võtab nüüd väikese jõulupuhkuse: taas saadame teie arvutitesse uudiseid kolme nädala pärast 11. jaanuaril. Lahkeid päkapikke, rõõmsaid jõule ja meeleolukat aastavahetust

soovivad
Katre Palo ja Toomas Jüriado, Uudistaja-päkapikud


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja aadressireale: http://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2