Uudistaja 25.01.2013

 Uudistaja

UUDISTAJA
25. jaanuar 2013
 


JAANUARIKUU AJAKIRJAD
 


  

 

LOODUSAJAKIRJA UUDISED




Täienda oma Eesti Looduse riiulit
Loodushuvilistel on Eesti Looduse 80 aasta juubeli puhul suurepärane võimalus täiendada oma arhiivi või soetada huvipakkuvaid numbreid soodsa hinnaga. Ajakirja Tartu toimetusest (Veski 4) saab osta vanu, alates 1958. aastast ilmunud ajakirju:
1958–2010 ilmunud ajakirjad maksavad kuni 0,5 eurot: ostes kuni viis ajakirja, on hind 0,50 eurot/tk ning üle viie puhul 0,20 eurot/tk. 2010. aasta aprillinumbri koos konnahäälte plaadiga saab 1 euroeest;

2011. aastal ilmunud numbrite hind on 1 euro/tk:

2012. aasta numbrid maksavad 2 eurot/tk, 2012. aasta mainumber koos merelinnuhäälte plaadiga maksab 4 eurot;

2013. aasta ajakirju saab toimetusest osta 3 euro eest (v.a erinumbrid).

Soovitame enne järele uurida, kas toimetuses on huvipakkuvat Eesti Loodust, sest üksikud vanad numbrid on otsa saanud. Küsimuste korral tasub julgelt kirjutada aadressil toimetus@el.loodus.ee või helistada 742 1143.

Nii Tartu kui ka Tallinna kontoris (Endla 3) on saadaval kõik Loodusajakirja väljaanded, ka varasemad numbrid, ühtlasi mittetulundusühingu välja antud raamatud. Trükistega saab tutvuda www.loodusajakiri.ee/valjaanded.       
   


Loodusajakiri saates „Loodusetark”
Juba oktoobrist alates on TV3-s käinud gümnaasiumiklassidele mõeldud roheline mälumäng „Loodusetark”. Sel hooajal osaleb saates ka Loodusajakiri: kohtunikena esitavad küsimusi ning hindavad vastuseid meie vastutav väljaandja Indrek Rohtmets ning Eesti Looduse toimetaja Katre Palo.
Eeloleval pühapäeval on eetris juba 17. saade ning parim võistkond selgitatakse välja kevadel. Mängu juhib tuntud laulumees ja mälumängija Ivo Linna, saate re˛issöör on Jaanus Nõgisto ning produtsent Toomas Lepp.

Loodusajakiri tunnustab iga saate võitjameeskonda ajakirjade või raamatutega. Ühtlasi pannakse välja auhind finaalsaates teiseks tulnud võistkonnale. Saatesarja võitjameeskonna viib auhinnareisile välismaale aga Go Travel.


   


Kuula Kuku raadiosaadet „Loodusajakiri”
Ka tänavu on Kuku raadios igal neljapäeval eetris saade „Loodusajakiri”. Saates tutvustatakse meie väljaandeid ja tegemisi ning kuuleb usutlusi värskes ajakirjas ilmunud lugude autoritega.

Saatejuhid on Toomas Jüriado ja Hendrik Relve. Saade on eetris pärast kella kümneseid uudiseid ning kordub sama päeva õhtul 21.30–22 vahel.

Varasemaid saateid saab kuulata veebilehelt http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri.

 

 



Foto kestuvast metsprussakast on üks Ireen Trummeri paljudest piltidest, mille ta HELP3 raames Vikipeediasse üles laadis

Head Eesti looduse pildid
Mullu detsembris toimus Vikipeedia kolmas heade Eesti looduse piltide kogumise aktsioon ehk HELP3. Selle ürituse siht on Vikipeediasse juurde saada uusi häid pilte, millel on jäädvustatud meie kodumaa loodust. HELP toimuska sel korral kooostöös ajakirjaga Eesti Loodus.
Veebientsüklopeediasse lisandus 307 uut fotot kahekümne ühelt osavõtjalt. Kaunite ja sisukate fotode jagamise eest pälvisid Eesti Looduse aastatellimuse Vaido Otsar, Ireen Trummer ja Marko Vainu. Nende ja ka teiste osalejate fotosid saab näha võrgupaigas http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:HELP3/Pildid.

 

EESTI UUDISED



Rekordite arvestusse lähevad vaid need külmakraadid, mis on mõõdetud kindlatele tingimustele vastavates ilmajaamades
(Foto: T. Palo)

Milliseid ilmarekordeid peetakse ametlikeks?
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kodulehel ilmavaatlusi jälgivate huviliste jaoks võib talvel sageli tekitada arusaamatust asjaolu, et mõned temperatuurinäidud ei leia kinnitust päeva või kuu ilmarekorditena, kuigi on olnud kõige silmapaistvamad. EMHI arendusosakonna klimatoloogi Ain Kallise sõnul registreeritakse selliseid temperatuure hüdromeetriajaamades, mis asuvad jõeorgudes, kuhu valgub raskem külm õhk. Nende jaamade temperatuuriandmed käivad aga vaid väga väikese maa-ala ilma kohta ning seetõttu ei saa neist ka ametlikke kliimarekordeid. Rekorditena lähevad kirja vaid kliima poolest ulatuslikumat piirkonda esindava ilmajaama andmed.

Ilmaandmete mõõtmise, jaamade asukohtade ja rekordite kohta saab lugeda Ain Kallise ülevaatest EMHI veebilehel www.emhi.ee/?ide=29,843,1575.

EMHI
    

   



Uurija-professorid Rein Ahas ja Anu Realo koos TÜ rektori Volli Kalmu ja Eesti teaduste akadeemia presidendi Richard Villemsiga (foto: TÜ)  

Eesti teaduste akadeemia uurija-professorid asuvad ametisse
Eesti teaduste akadeemia kuulutab iga kolme aasta tagant välja uurija-professori konkursi. See ametikoht võimaldab teadus- ja arendusasutuses või ülikoolis uuringuid juhtival ning doktorante juhendaval tunnustatud teadlasel keskenduda teadusuuringutele.

Mullu detsembris valiti perioodiks 2013–2015 uurija-professoriteks Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi professor Rein Ahas, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi vanemteadur Anu Realo ning Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi professor Tõnis Timmusk.

Uurija-professoriks võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad või kes on töötanud vanemteaduri või ülikooli professorina kokku vähemalt kümme aastat ning kelle juhendusel on kaitstud doktoriväitekirju. Kandideerijalt nõutakse jätkuvat rahvusvahelisel tasemel teadustööd ja edukat uurimistoetuste täitmist.
Uurija-professoreid on nimetatud alates 2002. aastast ning nad valitakse kolmeks aastaks.

ETA

 



Vibujaht võiks olla lubatud väikeulukitele, näiteks kobrastele (foto: Wikipedia/P. H. Olsen)

Vibujahiklubi tegi ettepaneku lubada vibujahti väikeulukitele
Selle nädala alguses esitas vibujahiklubi Mägilased riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku seadustada vibujaht väikeulukitele. See looks aluse looduslähedasema- ja keskkonda vähem häiriva ning jahikultuuri mitmekesistava jahinduse arengule Eestis. Ettepanekule on toetust avaldanud nii Eesti jahimeeste selts kui ka Eesti erametsaliit.

Teatud olukordades on vibujahil eeliseid või on see ainuvõimalik jahiviis, kontrollimaks metsloomade arvukust: see sobib teistest jahiviisidest paremini looduskaitsealadel lindude pesitsusrahu ajal ning ka linnakeskkonnas. Näiteks Soomes on vibujaht lubatud väikeulukitele ja metskitsedele, siht on see seadustada ka hirvlaste jahil. Läti uues jahiseaduse eelnõus on kirjas vibujaht kõigile ulukitele (Prantsusmaa eeskujul), seimis on see eelnõu läbinud esimese lugemise.

Vibujaht on Euroopas lubatud Soomes, Taanis, Prantsusmaal, Bulgaarias, Horvaatias, Ungaris, Itaalias, Portugalis, Serbias, Slovakkias, Sloveenias, Hispaanias ja Türgis. Seda jahipidamisviisi tahetakse seadustada ka Venemaal, Lätis, Leedus, Rootsis ja Poolas.

Vibujahti peetakse ülitäpsete plokkvibudega, mis erinevad suuresti tavainimese ettekujutusest vibust. Vibujahi töörühma juhi Rita-Anette Kohava sõnul on tegu loodust ja loomi säästva jahiviisiga, see eeldab jahipidamist lähidistantsilt, seega peab jahimees olema osav ning vilunud, samas on loomal suuremad võimalused pääseda.

Eesti erametsanduse portaal





Tartu tähetorn (foto: K. Palo)

Tartu ülikooli muuseumides ja nende üritustel käis üle 79 000 inimese
M
öödunud aastal käis Tartu ülikooli muuseumides ja võttis osa nende korraldatud üritustest üle 79 000 inimese.
Tartu ülikooli kunstimuuseumi, aulat ja kartserit uudistas 15 827 huvilist ning ekskursiooni tehti 299 rühmale viies keeles. Ligi 13 000 inimest tutvus TÜ loodusmuuseumiga ning osales muuseumi pakutavates haridustegevustes ja üritustel. Ülikooli ajaloomuuseumi, sh tähetorni ja Toomkiriku tornide huvilisi oli üle 36 000. Peale nende toimus muuseumis veel üle saja vastuvõtu, kontserdi, konverentsi ning muu ürituse, mille osalejate arv küündis üle 15 500.
Suvel Toomemäel TÜ ajaloomuuseumi eestvõttel ja tähetorni ning loodusmuuseumi osalusel toimunud teaduslinnas nautis ilusat ilma ja põnevat teadust umbes 15 000 inimest.
Tänavu Tartu ülikooli muuseumides toimuva kohta leiab teavet veebilehelt www.ut.ee/muuseumid.



 

SÕNUMID MAAILMAST


Aita kalajoonistusega päästa kalavarusid
Organisatsioon New Economics Foundation on algatanud kampaania, kus kutsutakse inimesi üles joonistama võrgupaigas www.paintafish.org kala ja saatma see oma europarlamendi liikmetele. Sel moel tahetakse anda neile märku, et tuleb hääletada EL üldise kalanduspoliitika sellise variandi poolt, mis tagaks kalavarude säilimise ka tulevastele põlvedele.
Aastakümneid väldanud ülepüügi tõttu on Euroopa kalavarud rängalt kannatanud ja mere ökosüsteemid sedavõrd halvas seisundis, et see on ohtlik toidujulgeolekule, keskkonnale ja majandusele. Ka praegu leiab kolmveerandil Vana Maailma kalavetest aset ülepüük ja seda EL seaduste täiel toetusel.

Euroopa Parlamendi plenaarhääletus uue kalanduspoliitika kohta toimub 5. ja 6. veebruaril. Sestap on viimane aeg proovida oma joonistusoskust. Pole tähtis, et tulemus oleks meistritöö, ent vast aitab suurem surve EP-l õigesti otsustada.
paintafish.org

TASUB OSALEDA


Omnibussi sõidud Tallinnast, Tartust ja Pärnust Vargamäele
Laupäeval, 26. jaanuaril sõidetakse Anton H. Tammsaare 135. sünniaastapäeva puhul korraldatud rahvamatkale. Matka alguses kuulutatakse välja Albu valla A. H. Tammsaare 36. kirjanduspreemia laureaat. Seejärel suundutakse kaheksa kilomeetri pikkusele retkele Järva-Madiselt läbi Kodru raba Vargamäele. Vargamäel muuseumis ootavad soe supp ja tegevused.

Bussid väljuvad
Tallinnastrahvusraamatukogu ja Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) ning Pärnust Endla teatri eest kell 10.
Sõidu hind koos matkasupiga
täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele on 12 eurot ja õpilastele 6 eurot. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad sõita tasuta.

Pühajärve saared ja kelgukoerte maraton
Pühapäeval, 27. jaanuaril minnakse Pühajärvele jääretkele, et uudistada selle kauni järve saari. Ühtlasi vaadatakse rahvusvahelist kelgukoerte suurvõistlust.Matka juhendavad ning Otepää kauneid maastikke tutvustavad loodusemees Arne Ader ja loodushoidja Kaja Kübar. Kaasa tuleks võtta söögid-joogid ja võimaluse korral ka fotoaparaat, sest fotograaf Arne Ader näitab huvilistele mõnda nippi, kuidas ilusat talvepilti teha.
Väljasõit
Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 8.30, Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 11 ja Pärnust Endla teatri eest kell 10.
Sõidu hind
täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele maksab Tartust tulijatele 10 eurot, Tallinnast ja Pärnust tulijatele 15 eurot, õpilased saavad Tartust 5 ja Tallinnast ning Pärnust 8 euroga. Lapsele, kes veel koolis ei käi, on pilet tasuta.
Enda tulekusoovist
tuleb märku anda telefonil 5647 6297 või retked@looduseomnibuss.ee.



Kaader filmist „Sulerahvas” (foto: Matsalu loodusfilmide festival)

Loodusõhtul vaadatakse filmi inuittidest
Esmaspäeval,28. jaanuaril kell 18 olete oodatud loodusõhtule, kus saab kuulata Cätlin Jaagot ja vaadata üht Matsalu filmifestivali võidufilmi „Sulerahvas”, mille re˛issöör on Joel Heath (Kanada). Film viib meid Hudsoni lahe Belcheri saarel elavate inuittide juurde. Nemad, nagu hahadki, saavad talvel hakkama tänu maailma parimale soojustusmaterjalile: hahasulgedele. Linateost tutvustab ja tõlgib festivali direktor Tiit Mesila.
Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele üks euro, täiskasvanutele kaks eurot.
Üritust saab vaadata ka otseülekandena: http://www.looduseomnibuss.ee/otse.
Looduse Omnibuss

 


 
Tänavu aasta looma puhul oodatakse osa võtma hunditeemalisest joonistus- ja jutuvõistlusest
(foto: Wikipedia)

Metsanädala joonistus- ja jutuvõistlus kooliõpilastele
Eesti metsaselts ja Elva linnavalitsus korraldavad üle-eestilise metsanädala raames õpilaste hunditeemalise joonistusvõistluse „Metsavaht hunt” ja jutuvõistluse Tartumaa koolide õpilastele.

Joonistusvõistlusele oodatakse töid, millel hunti on kujutatud metsavahina. Joonistuse juurde tuleb kirja panna lühike pildikirjeldus, autori nimi, vanus, kool ja klass ning juhendaja nimi.

Metsajutu võistlusele on oodatud aga lood kõikidelt Tartumaa 1.–12. klassi õpilastelt. Kuni kuuenda klassi õpilastele on teemaks „Sõber hunt”, 7.–9. klassi õpilastele „Hunt, Eesti metsade peremees” ning gümnaasiumiastmelt oodatakse esseed teemal „Hunt, Eesti rahvusloom”.

Mõlema võistluse tööd tuleb saata 5. aprilliks aadressil Elva linnavalitsus, Kesk 32, 61507 Elva või tuua Elva linnavalitsuse kantseleisse või saata e-posti teel elva@elva.ee. Ümbrikule lisada vastav märksõna: kas „Metsanädala joonistusvõistlus” või „Metsanädala metsajutu konkurss”.

Juhendid leiab www.metsaselts.ee ja www.elva.ee ning lisateavet saab Mart Kelgult 5349 0286 või mart.kelk@metsaselts.ee.

Eesti metsaselts


 


Tiit Maran räägib loomadest ja inimestest
Kolmapäeval,
30. jaanuaril kell 16–18 toimub Pärnu keskraamatukogu (Akadeemia 3) suures saalis loodusõhtu teemal „Seiku loomade elust ja kokkupuudetest inimesega”. Zooloog Tiit Maran kõneleb sellest, keda me peame loomaks ja kuidas me neid tajume. Juttu tuleb haruldastest ja tavalistest liikidest ning nende tähtsusest. Osalus on tasuta, kuid palutakse enda tulekust teada anda hiljemalt 29. jaanuaril: merike.palginomm@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet

 


Räpinas on vaatluse all looduslikud pühapaigad
Uue nädala kolmapäeval,
30. jaanuaril kell 18 toimub Räpinas Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a) loodusõhtu, kus looduslikest pühapaikadest räägib Ahto Kaasik.
Juttu tuleb meie vanimatest kaitsealadest: hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Saab kuulda, millised on Eesti pühapaigad, milliseid loodus- ja kultuuriväärtusi need kätkevad ning mida uut selgus eelmisel aastal Räpina ja Põlva kihelkonna pühapaikade uuringute käigus.

Osalemine on kõigile tasuta.
Lisateavet ja registreeruda saab telefonitsi 799 0914 või e-posti teel: mari.kala@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet
     
 


Vestlusõhtu Eesti geoloogiakeskuses
Kõik on oodatud kolmapäeval, 30. jaanuaril kell 16 Eesti geoloogiakeskuse (Tallinn, Kadaka tee 82) esimese korruse saali, kus Kalle ja Sten Suuroja peavad ettekande rohelise Austraalia punasest südamest. Vaata ka
www.egk.ee/2012/09/12/meteoriitika-seltsi-75-aastakoosolek.
Eesti geoloogiakeskus



 

Kuressaares tutvustatakse kotkaid ja nende jälgimist
Neljapäeval,
31. jaanuaril kell 18–20 toimub Kuressaare keskkonnaameti kontori saalis (Tallinna 22) loodusõhtu Kotkad ja internet”. Eesti suurimatest ja uhkeimatest lindudest, nende jälgimisest veebikaamerate ning saatjate abil pajatab lugusid loodukaitsebioloog Renno Nellis, kes möödunud aastal pälvis Eestimaa looduse fondi noore looduskaitsja aunimetuse.
Loodusõhtu on tasuta. Üritusele tuleb r
egistreeruda hiljemalt 29. jaanuaril maris.sepp@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet

 



Soomaa kuulub Ramsari märgalade hulka alates 1997. aastast (foto: vikipeedia/Jaanus Plaan)

Märgalade päev Soomaa rahvuspargis
Oluliste märgalade kaitseks ellukutsutud Ramsari konventsioon tähistab 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva. Sel puhul kutsutakse kõiki huvilisi Soomaa rahvusparki: ennelõunal on kavas rabamatk Kuresoos ning pealelõunal toimuvad ettekanded Soomaa rahvuspargi keskuses.

Palutakse registreeruda 28. jaanuariks aadressil: https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dHJMMHdXODBOVDBDc1hkekc1dmhTZFE6MQ.

Teavet saab keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialistilt Anneli Roosalult: tel. 53 089 165 ja e-post anneli.roosalu@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaamet




TEADE



Uudistaja hakkab edaspidi ilmuma kaks korda kuus ning järgmine uudiskiri jõuab teie postkasti 13. veebruaril. Endiselt seavad uudiseid kokku Toomas Jüriado ja Katre Palo.

 

 


Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com

 


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=-15

Kui Te ei soovi Loodusajakirja uudiskirja enam saada, siis klõpsake järgnevale viitele või kopeerige see oma Internetilehitseja aadressireale: http://www.loodusajakiri.ee/uudised.php?mail=[email]&nimi=[name]&f=1&g=2