Uudistaja 02.03.2016

 Uudistaja

 

UUDISTAJA

2. märts  2016

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

    

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

ERMi konservaator Karoliine Korol katsetab laboris materjale (foto: ERM)

 

Loodusajakiri Kukus: konservaatorid kärbivad disainerite mõttelendu

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri) on käsil ajakirja Horisont 50. ilmumisaasta esimese numbri tutvustus. Läinud neljapäeval kõneles peatoimetaja Ulvar Käärt nii selle aastapäeva tähistusest kui ka esimese numbri sisust. Sel neljapäeval saab kuulda ERMi konservaatorite tööst. Uue maja ja ekspositsiooni valmimise tõttu on neil praegu muu hulgas vaja jälgida, et kujundajad ei kasutaks materjale, mis võivad hinnalisi säilikuid kahjustada või et kokku ei pandaks eksponaate, millest üks eritab teisele halvasti mõjuvaid aineid. Räägib Karoliine Korol, kes on kirjutanud Horisondi ligi viis aasta väldanud rubriiki „Eesti asi“ põneva artikli „Muuseumi superstaarid ja nende nõudmised esinemiseks“. Teda küsitleb Toomas Jüriado.

 


 

Andrus Mölder on riigita rahvaste suurepärane tundja (foto: Loodusajakirja arhiiv)

 

Peeter Helme soovitas Andrus Mölderi raamatut

Peeter Helme tegi Vikerraadio saates „Peeter Helme soovitab“ 27. veebruaril juttu Andrus Mölderi Looduse Raamatukogu sarjas 2012. aastal ilmunud raamatust „Riigita rahvad. Kaukaasia“, iseloomustades seda kui suurepärast infoallikat ka praegu, mitu aastat pärast ilmumist. Kaukaasia-teema on pealegi mitmes mõttes taas väga aktuaalne. Saadet saab Vikerraadio kodulehel järelkuulata (http://bit.ly/1RztXB7).

MTÜ Loodusajakiri andis aastail 2011–2014 menukas Looduse Raamatukogu sarjas kokku välja neliteist raamatukest, siis paraku lõppes rahastus.

 

EESTI SÕNUMEID 

 


 

KIKi keskkonnaprogrammi esitati rekordarv taotlusi

KIKi keskkonnaprogrammi aasta esimesse taotlusvooru laekus 1170 taotlust, mille kogusumma ulatub 60,04 miljoni euroni. Nii taotluste arv kui ka taotluste summa on viimaste aastate rekord.

Kõige rohkem esitati keskkonnateadlikkuse valdkonna projekte: 671 taotlust summas 4,4 miljonit eurot. Suurimaid toetusi soovitakse veemajanduses: 101 taotlust kogusummas 25,8 miljonit eurot. Maakonniti tuli enim taotlusi Harjumaalt ja Tartumaalt, vastavalt 184 ja 183 taotlust, esimesed kokku 8,5 miljonit, teised 6,9 miljonit eurot.

Projektide rahastamisotsused tehakse juunis. Enne seda kontrollib KIK, kas taotlused vastavad finantskorrale ja keskkonnaministri määrusele, millel põhineb toetuste andmine. Seejärel edastatakse nõuetekohased taotlused keskkonnaministeeriumile, kus neid sisuliselt hinnatakse. Lõpliku otsuse projektide rahastamise kohta langetab KIKi nõukogu.

2015. aastal rahastas KIK keskkonnaprogrammi kahes taotlusvoorus kokku 944 projekti 45,8 miljoni euroga.

KIK/Uudistaja

 


 

Segipaisatud maa kunagises Aidu karjääris (foto: Toomas Jüriado)

 

Keskkonnaühendused pole rahul uue põlevkivi arengukavaga

Eesti keskkonnaühendused saatsid riigikogu liikmetele seisukohad ja ettepanekud „Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise arengukava 2016–2030“ eelnõu kohta.

25. veebruaril üllitatud pressiteates kinnitatakse, et arutlusel olev arengukava ei ole kestlik, ei võta arvesse kõiki kaevandamisega kaasnevaid mõjusid ega vasta tulevikku vaatava nutika riigi visioonile. Ühtlasi on avaldatud lootust, et riigikogulased peatavad ulatuslikult keskkonda ja elukvaliteeti kahjustava arengukava menetluse ning nõuavad valitsuselt selle olulist täiendamist.

Keskkonnaorganisatsioonide hinnangul pole arvestatud kliimapoliitika ja olukorraga energiaturul, puuduvad põlevkivisektori läbimõeldud suunamiseks vajalikud lähteandmed ning arengukava ei sisalda praktilisi lahendusi ei nüüdis- ega tulevikuprobleemide kohta.

Keskkonnaorganisatsioonid rõhutavad, et tegemist on tööstusharuga, millel on Eesti suurim keskkonnajalajälg ja mis kasutab taastumatut toorainet. Selle maavara kergesti kaevandatavad varud on seejuures ammendatud ning paratamatult saab see ükskord otsa. Seepärast on vaja juba praegu hakata põlevkivitööstuse mahtu järk-järgult ja sujuvalt kahandama, et vältida majanduslikke ja sotsiaalseid vapustusi ning ühiskonnale väga kallist keskkonnakahju.

Pealegi tekib põlevkivitööstuse tõttu meie riigis ühe elaniku kohta 40 korda rohkem ohtlikke jäätmeid kui Euroopa Liidus keskmiselt. Sellele on tähelepanu pööranud ka riigikontroll. Ka pole teada, milline on põlevkivisektori ning arengukavas esitatud plaani mõju meie põhjaveele.

Muudatusettepanekutele alla kirjutanud organisatsioonid – keskkonnaõiguse keskus, Eestimaa looduse fond, Eesti ornitoloogiaühing, Balti keskkonnafoorum, Läänerannik, pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu üliõpilaste looduskaitsering ja Eesti maavarade ühing – loodavad, et riigikogu liikmed ei lase Eesti elukvaliteedile nii suurt mõju avaldavat arengukava kiirustades kinnitada, ning on huvitatud asja- ja ajakohasest põlevkivi arengukavast, mis arvestab peale tööstuse huvide ka kõigi eestimaalaste tulevikuga.

Vt keskkonnaorganisatsioonide muudatusettepanekuid ja seisukohti võrgupaigast www.k6k.ee/files/P6KK_seisukohad_Riigikogule_23.02.16.pdf.

Keskkonnaõiguse keskus / Eesti maavarade ühing / ELF / Uudistaja

 


 

Pidulikul tseremoonial andis Rootsi kroonprintsess Victoria auhinna kätte Reverse Resources’i eestvedajale Ann Runnelile (foto: www.kungahuset.se)

 

Eesti idufirma võitis 2700 osalejaga ideede võistlusel kolmanda koha

10. veebruaril kuulutati Stockholmis välja Global Change Award’i viis võitjat. Kolmandale kohale jõudis Eesti idufirma Reverse Resources, kes toob veebikeskkonna kaudu turule Aasia rõivatootmises tekkivad jäägid.

„Töötame välja lahendust, millega aidatakse suurtel rõivatootjatel kaardistada ja sorteerida oma tootmises tekkivaid tekstiilijääke. Veebikataloogi abil on rõivatootjatel võimalus tootjate jäägid broneerida ning uuesti kasutusele võtta. Mul on ääretult hea meel, et me oma ideele nii selgesõnalise ja jõulise toetuse leidsime. See annab väga selge sõnumi, et jääke on vaja paremini sorteerida ja kasutada,“ sõnas Ann Runnel.

Võistlusele laekus 2700 ideed 112 riigist. Žürii välja valitud viis võitjat läbisid veebruari alguses anonüümse veebihääletuse, mille tulemuste põhjal jaotati viie idee vahel kokku miljoni euro suurune auhinnafond; kolmas koht sai auhinnaks 150 000 eurot. Peale selle pakutakse kõigile viiele auhinnasaajale võimalust osaleda aastases kiirendusprogrammis, mida korraldavad Accenture ja kuninglik tehnoloogiainstituut Stockholmis.

Võistluse eesmärk on leida ja toetada ideid, mis aitaksid edendada materjaliringlust moetööstuses. Sel moel otsitakse uusi mooduseid, et muuta kogu moetööstuse tavasid: nii rõivaste disaini, tootmise, transpordi, ostmise kui ka töötlemise mõttes.

Global Change Award’i võistluse korraldaja on H&M Conscious Foundation, mittetulunduslik sihtasutus, mille on loonud üks maailma suuremaid rõivabrände H&M. Sihtasutust rahastab H&M omanikeringi kuuluv Stefan Perssoni perekond.

Idufirmal Reverse Resources on nüüd ees käivitusprojekt Aasia rõivatööstusettevõtetega ja teenuse väljaarendamine. Aprillis minnakse õppereisile Shanghaisse.

Reverse Resources / Uudistaja

 


 

Allikas: www.epi.yale.edu

 

Eesti tõusis keskkonnaindeksite edetabelis esikümnesse

Eesti keeles vist lõplikult kokku leppimata nimetusega keskkonnasuutlikkuse indeks Enviromental Performance Index, lühendatult EPI, on arvnäitaja, mille on välja töötanud Yale’i ja Columbia ülikooli uurijad; see indeks peaks iseloomustama riikide panust keskkonnakaitsesse esmajoones inimeste tervise ja elurikkuse kaitse seisukohalt. Alates 2002. aastast on kõnealust indeksit arvutatud iga kahe aasta tagant; nüüd on Eesti selles edetabelis kaheksas.

Nagu seda tüüpi hinnangute puhul ikka, leidub siingi vaidluskohti ja arendusvõimalusi. EPI koostajad ise on näiteks kahetsusega kinnitanud, et joogivee kvaliteet, kadunud liigid, muutuva kliimaga kohanemine ja jäätmekäitlus on paljuski arvestusest välja jäänud, kuna nende kohta pole küllaldaselt andmeid. Sestap vajab süsteem ka edaspidi täiendusi.

Ometigi on meeldiv tõdeda, et Eesti, kes oli 2008. aastal 19., 2010. a 57., 2012. a 54. ja 2014. a 20. kohal, on tänavuses tabelis jõudnud kaheksandale kohale. Esikümnes on üksnes Euroopa riigid. Esimene on Soome 90,68 punktiga sajast võimalikust, järgnevad Island (90,51), Rootsi (90,43), Taani (89,21), Sloveenia (88,98), Hispaania (88,91), Portugal (88,63), Eesti (88,59), Malta (88,48) ja Prantsusmaa (88,20). Meie muudest naabritest on Läti 22., Leedu 23. ja Venemaa 32., suurriikidest USA 26., Itaalia 29. ja Saksamaa 30. Viis viimast ehk kohtadel 176.–180. on tänavuses tabelis Afganistan, Niger, Madagaskar, Eritrea ja Somaalia; neist viimane kogus vaid 27,66 punkti. Vt http://epi.yale.edu/reports/2016-report.

Uudistaja

 


 

Tartu ülikooli ansambli vanim osa on muidugi Toomemäel asuvad toomkiriku varemed, mille idaosas tegutseb TÜ muuseum (foto: Andres Tennus / Tartu ülikool)

 

Tartu ülikooli ajalooline arhitektuuriansambel saab Euroopa kultuuripärandi märgise

Euroopa Komisjon kinnitas Euroopa kultuuripärandi märgise (European Heritage Label) pälvinud objektide nimekirja, mille hulgas on ka Tartu ülikooli ajalooline arhitektuuriansambel. Märgis antakse kätte 12.–15. aprillil Euroopa pärimuspäevade ajal, täpsemalt 13. aprillil Brüsselis.

Alates 2013. aastast välja antava märgise eesmärk on tõsta esile kultuuriväärtuslikke objekte, mis kannavad Euroopa ühtseid ideaale ja väärtusi, ajalugu ja integratsiooni. Kindlasti aitab märgis ülikooli ajaloolise ansambli väärtust paremini teadvustada nii meile endile kui ka kõigile külalistele.

Peale Tartu ülikooli ajaloolise arhitektuuriansambli on hinnatud märgise pälvinud ajalooline neandertallaste leiukoht Krapinas ja Krapina muuseum (Horvaatia), Olomouci Přemyslidi kindlus ja peapiiskopkonna muuseum (Tšehhi), Sagrese neem (Portugal), Viini keisripalee (Austria), Ferenc Liszti muusikaakadeemia (Ungari), Mundaneumi arhiiv (Belgia), Esimese maailmasõja idarinde surnuaed nr 123 (Poola) ja Strasbourgi Euroopa-kvartal (Prantsusmaa); vt http://ec.europa.eu/programmes/creative-europe/news/2016/1202-european-heritage-label-sites-2015_et.htm.

Kahel viimasel aastal on kultuuripärandi märgise saanud 20 objekti, teiste seas Suurgildi hoone Tallinnas.

TÜ muuseum / Euroopa Komisjon / Uudistaja

 


 

Mullu võitis energiasäästukonkursi Negavatt Tartu ülikooli võistkond „Võta kraanist“ (allikas: www.negavatt.ee)

 

Negavati konkursile laekus rekordarv ideid

KIKi korraldatava tudengite energia- ja ressursisäästukonkursi Negavatt esimesse etappi laekus rekordiliselt 55 säästlikku ideed 11 koolist.

Kõige rohkem ideid tuli Tallinna tehnikaülikooli (18) ja Tartu ülikooli (12) tudengitelt. Esimest korda esitasid oma mõtted konkursile Tallinna tehnikakõrgkooli üliõpilased. Samuti olid esindatud Estonian Business School, Eesti infotehnoloogia kolledž, Eesti maaülikool, Tallinna ülikool, TTÜ Virumaa kolledž ja TTÜ Tartu kolledž. Ideede esitajate hulgas oli ka üks Berliini vabaülikooli üliõpilane ja üks Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane. Sel aastal oli võimalus esimest korda esitada projekte, mille meeskonda kuuluvad liikmed eri koolidest.

Selle nädala jooksul saab Negavati Facebooki-lehel valida oma lemmiku. Kõige enam hääli saanud projektid pääsevad koos žürii valitutega edasi järgmisesse vooru. Edasipääsenud meeskonnad asuvad märtsis ja aprillis oma ideid katsetama ning arendama. Lõplikud võitjad selguvad mai lõpus finaalüritusel Rakveres.

Kolmandat aastat korraldatud võistlusel saavad tudengid esitada oma nutikaid ideid, mis aitavad ülikoolis või selle linnakus säästa energiat ja ressursse. Parimad ideed tehakse kuni 10 000 euro eest teoks. Kahe eelmise võistluse tulemusena on nüüdseks viidud ellu kuus tudengite roheideed.

KIK/Uudistaja

 


 

Foto: www.natmuseum.ut.ee

 

Raamat Eestis kasvavatest tarnaliikidest

Sarjas „Eesti elurikkus“ on ilmunud teine köide; see tutvustab tarnu. Selle muidu vähe tuntud taimeperekonna mõningaid liike kutsutakse rahva seas ka pokudeks.

„Raamat annab põhjaliku ülevaate Eestis kasvavast ligi 70 tarnaliigist ning on illustreeritud 1300 värvifotoga. Loodetavasti on teosest abi selle keeruka, kuid huvitava taimerühma määramisel nii erialaspetsialistidel kui ka taimehuvilistel üldisemalt,“ tutvustas ilmunud teost Tartu ülikooli taimeökoloogia vanemteadur Jaan Liira.

Trükis tutvustab tarnade süstemaatikat ja morfoloogiat, selgitab jooniste ja skeemide abil termineid ning sisaldab tarnaliikide detailseid kirjeldusi koos levikukaartidega. Omaette väärtus on eesti- ja ingliskeelsetel määramistabelitel, mis võimaldavad määrata nii viljunud kui ka viljumata tarnu.

Monograafia autorid on Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased Mare Toom, Jaan Liira ja Thea Kull.

TÜ loodusmuuseum / Uudistaja

 


 

Üks Tartu turismimagneteid on teaduskeskus Ahhaa (foto: Toomas Jüriado)

 

Tartu kogub populaarsust siseturistide seas

2015. aastal jäi Tartus ööbinud turistide arv eelneva aastaga võrreldes samale tasemele. Välisturistide koguhulk mõnevõrra kahanes, kuid tänu siseturistide arvu kasvule oli üldine trend siiski positiivne: kasv oli 0,38-protsendine.

Eelmisel aastal peatus Tartu majutusettevõtetes 188 733 turisti, neist pisut alla poole, 47,8%, oli Eesti elanikke. Tartus ööbis mullu 90 201 eestimaalast ehk 2005 inimest rohkem kui 2014. aastal. Majutusteenust kasutanud välisturistide arv oli 98 532 ehk 1,29% väiksem kui aasta varem.

Väliskülalisi saabus Tartusse kõige rohkem Soomest (33 263). Venemaa turistide hulk (11 230) väheneb endistviisi, nüüd jäävad nad koguarvult lätlaste (13 087) järel kolmandale kohale. Kõige rohkem on suurenenud majutatud Saksa ja Leedu turistide hulk, vastavalt 7,61 ja 24,04%.

Kui üldiselt hakkas turistide arv Tartus suurenema alates aprillist ning jõudis haripunkti juulis ja augustis, siis siseturistid eelistasid Emajõe Ateenas viibida kõige rohkem hoopis aprillis, novembris ja detsembris. Erinevalt 2014. aastast suurenes 2015. aasta detsembris nii sise- kui ka välisturistide arv (Tartus 8,45%, Eestis 6,93%).

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

 


 

Osake RMK teabepunkti tihasenäitusest (foto: RMK)

 

Lasteaialapsed meisterdasid aasta linde

RMK Tallinna teabepunktis sai veebruari jooksul peale fotovõistluse „Vereta jaht“ näituse imetleda tänavusele aasta linnule rasvatihasele pühendatud väljapanekut: lasteaialaste eri tehnikas meisterdatud linnukesi.

Näituse sada rasvatihast on teinud Mustamäe Kadaka lasteaia ja Lasnamäe Ümera lasteaia kahe- kuni seitsmeaastased lapsed ja nende pered. Näituse ühe eestvedaja, Kadaka lasteaia õpetaja Maili Vaarpu sõnul oli eesmärk tutvustada selle aasta lindu, ergutada peresid ja lasteaeda tegema rohkem koostööd ning lähendada omavahel eesti ja vene rahvusest lapsi. „Valminud tööd üllatasid oma mitmekesisuse poolest – lapsed, aga kindlasti ka vanemad, võtsid asja väga korralikult ette,“ kommenteeris Maili Vaarpu.

Väiksed loodusevaatlejad ei ole kaotanud huvi tihaste ja teiste lindude vastu: nad panevad lindudele süüa enda meisterdatud linnumajadesse ning märgivad vaatluspäevikusse üles, milliseid linde on lasteaia hoovis näinud.

RMK/Uudistaja

 


 

Tartu tänavatele tulevad järgmisel suvel sellise disainiga bussid (allikas: www.tartu.ee)

 

Uued bussid kujundatakse tartlaste lemmikkavandi järgi

Aasta pärast hakkavad Tartu tänavatel sõitma bussid, mille kujunduse hindasid tartlased ülekaalukalt parimaks.

Kuna kavandatava uue bussiliiniveo riigihanke tõttu on Tartu linnal plaanis uuendada ka busside väljanägemist, küsis linnavalitsus peale professionaalse žürii ka tartlaste arvamust. Linlastele esitati hindamiseks kuus Tartu kõrgema kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna tudengite tehtud bussikavandit. Hääletada sai nii linna kodulehel kui ka infokeskuses.

Ligi 4000 hääletajast valis üle 40 protsendi parimaks bussikavandi nr 1, kus punavalges värvitoonis bussil on kujutatud Tartu tuntud ehitiste piirjooned. Töö autor on Tartu kõrgema kunstikooli õppur Karilin Tõnisoja. Žürii valis parimaks triibuliste motiividega disainitud bussikavandi, mille autor on Siim Parisoo. Rahvalemmik kuulus žürii edetabelis keskmiste hulka.

„Kuna tartlastele meeldinud kavand võitis nii ülekaalukalt, siis otsustasime selle kavandiga jätkata. Edasises protsessis jätkame koostööd valitud kujunduse autoriga ja arendame kavandit nii tehniliselt kui esteetiliselt,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Praegune liiniveoleping aktsiaseltsiga Sebe lõpeb Tartu linnal 2017. aasta suvel. Lähiajal kuulutatakse välja uus liiniveohange. Uus leping sõlmitakse kümneks aastaks.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

 

 

TASUB OSALEDA


 

 

Koguteose „Setomaa“ looduse köite

esitlus on ülehomme, 4. märtsil kell 14 Obinitsa seto muuseumitares.

Plaanitava viieköitelise „Setomaa“ koguteose looduse köide lisandub 2009. aastal ilmunud vanema ajaloo köitele. Mahukas 544-leheküljelises raamatus leidub põhjalikke kirjeldusi, pilte ja skeeme Setomaa looduse kõikidest valdkondadest, nii siit- kui ka sealtpoolt Petserit. Raamatu põhitekst on eesti keeles, kuid lisatud on põhjalikud kokkuvõtted inglise, vene ja seto keeles. Neljas keeles on ka illustratsioonide allkirjad. Raamatu on välja andnud ERM, koostanud Mart Külvik, Katre Palo ja Ivar Puura, peatoimetaja on Mare Aun, artiklite autoreid on kokku 59.

Raamatu esimene esitlus oli Tartus Eesti looduseuurijate seltsis läinud reedel.

 


 

Mullu tõi Remo Savisaarele aasta fotograafi tiitli foto „Hügieen“

 

Alanud on fotovõistlus „Looduse aasta foto 2016“,

mille korraldavad ühiselt Looduse Omnibuss, Eesti looduskaitse selts ja Eesti Energia. Seekordne, kuueteistkümnes fotovõistlus on pühendatud Eesti looduskaitse seltsi 50. ja Soome loodusfoto grand old man’i Hannu Hautala 75. sünnipäevale.

Töid hindab fotograafidest, kunstnikest ja loodusteadlastest koosnev žürii Rein Marani juhatusel. Piltide esitamise tähtaeg on 22. märts. Viisteist Tantsivat Hunti jagatakse võitjatele 30. aprillil taas Estonia kontserdisaalis, kus kuulutatakse välja ka tänavuse aasta loodusfotograaf. Eelmisel aastal osales 1200 autorit 9000 tööga ning aasta loodusfotograafi tiitli pälvis Remo Savisaar. Parimatest piltidest antakse välja uus „Loodusfoto aastaraamat“.

Fotosid saab üles laadida aadressil laf.looduseomnibuss.ee, samast leiab võistluse kohta lisainfot.

 


 

Valdur Mikita (foto: Ave Maria Mõistlik / Wikimedia)

 

Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemias

räägib homme, 3. märtsil kell 18 kirjanik ja semiootik Valdur Mikita eestlaste jätkusuutlikkusest. Öökulli akadeemia järgmisteks esinejateks on planeeritud 10. märtsil botaanik Tõnu Ploompuu („Taimede pulmad: üksi ja abilistega“), 17. märtsil loodusmees Vahur Sepp (pulmakommetest loomariigis) ja 31. märtsil bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes (pulmakommetest putukariigis). Sisse pääseb muuseumipiletiga.

 


 

Cymbidium (foto: Erge Sonn / tallinnbotanicgarden.org)

 

Orhideenäitused

on nii Tartu ülikooli kui ka Tallinna botaanikaaias 4.–13. märtsil, sest märts on paljude eksootiliste orhideede õitsemise hiilgeaeg. TÜ botaanikaaias eelneb näitusele neljas orhideevõistlus, kuhu täna saab viimast päeva tuua kodus kasvava-õitseva huvitava või iseäraliku orhidee, mida tahetakse ka teistele näidata. Võistluse esikolmiku valivad rahvahääletusel orhideenäitusel käijad. Esikolmikusse jõudnud taimede omanikele paneb TÜ botaanikaaed välja auhinnad: orhideetaimed ja aasta kehtiva priipileti TÜ botaanikaaia kasvuhoonetesse.

Tallinna botaanikaaia orhideenäituse ajal saab peale õite imetleda ka Mariliin Kindsiko-Singhi akrüülmaale ja Udeya Vir Singhi akvarelle.

 


 

Foto: http://lennusadam.eu/

 

Perepühapäev Eesti meremuuseumi Lennusadamas

on 13. märtsil, sisse pääseb muuseumipiletiga. Kell 12 ja 14 korraldatakse avatud ekskursioonid näitusel „Võidujooks maailma lõppu“: avastatakse üheskoos Antarktikat ja uuritakse, kuidas vallutati lõunapoolus. Linastub animafilm „Pingviinipoeg Lolo seiklused“, lastealal saab meisterdada pingviine ja muud toredat. Ekskursioonidele registreeritakse kohapeal Lennusadama kassas, rühmas on kuni 24 inimest.

 


 

Vapramäe loodusmaja (foto: Toomas Jüriado)

 

Vapramäe loodusmaja loodusõhtu

„Aasta loom – mäger“ on homme 3. märtsil kell 18.30. Lugusid vestab ja pilte näitab Remo Savisaar. Kindlasti tuleb registreeruda aadressil sihtasutus@vvvs.ee või telefonitsi 5088 359 (Gea); loodusõhtul saab osaleda tasuta.

Ühtlasi kutsub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus koole ja lasteaedu võtma osa VVV talvisest matkamängust. Selles saab õpilaste rühm osaleda matkates kasvõi kooli omal matkarajal, üksiti võib korraldada ka õuesõppe tunni. Oluline on aga koostada matkast kokkuvõtte, milleks võib kasutada matkal tehtud fotosid, joonistusi, kirjutisi jms. Valminud matkamängu kokkuvõte (matkapäevik) palutakse panna üles VVV matkamängu kodulehele.

Valminud kokkuvõtetest valib sihtasutus välja 14 parimat, kes saavad auhinnaks õppeprogrammi või matka VVV retkejuhiga VVV matkaradadel (transpordi maksumus kompenseeritakse). Kõigile rühmadele antakse mängus osalemise eest auhinnaks üks loodusraamat. Lisainfo ja registreerumine matkamängu kodulehel www.vvvs.ee/90/; matkapäevikuid saab sisestada kuni 31. märtsini.

 


 

MTÜ Tipu Looduskooli loodusõhtul

9. märtsil Kõpu külastuskeskuses Viljandimaal räägib Tiit Hunt aasta loomast mägrast, levikust Eestis ja mägra-aasta tegemistest. Näidatakse pilte ja lühifilmi. Osavõtt on vaba, ent kohvilaua heaks palutakse looduskooli toetada vähemalt ühe euroga.

Lisainfo: Dagmar Hoder (5353 6961 või dagmar@tipulooduskool.ee).

 


 

Foto: Toomas Jüriado

 

Linnuhuvilistel on alanud aasta põnevaim aeg

Veebruari viimastel päevadel ilmusid linnuhuviliste arvutilisti esimesed teated saabuvate rändlindude kohta. Ent 1. märtsil sai alguse ka kaks linnuprojekti, üks neist juba tuntud ja pikaajaline, teine uus, seotud aasta linnu projektiga.

Nimelt algas esiteks suvise aialinnupäeviku uus hooaeg, vt www.eoy.ee/aed. Aialinnupäeviku veebirakendusse saab luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu võib kirja panna kõik aias märgatud linnud ja muud loomad, samuti fenoloogilisi tähelepanekuid oma kodukandi kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad.

Teiseks kutsub aasta linnu projekti meeskond „Minu loodusheli“ nutirakendusega rasvatihase häälitsusi koguma. Osalejate vahel, kes kuni 1. juunini saadavad „Minu loodusheliga“ tehtud rasvatihase helivaatlusi, loositakse välja auhindu: heliplaate ja EOÜ aasta linnu meeneid.

„Minu loodusheli“ nutirakenduse, mille on koostöös loonud TÜ loodusmuuseum ja Eesti loodusmuuseum, saab Androidi seadmetele (alates versioonist 4.0) alla laadida võrgupaigast https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.loodusheli.mobile.helivaatlus&hl=ee ja iPhone’ile (alates iOS 7) https://itunes.apple.com/ee/app/minu-loodusheli/id1005229128?mt=8.

Ühtlasi tuletab aasta linnu projekti meeskond meelde, et käimas on rasvatihase aasta 10-vooruline linnumääramise võistlus: www.eoy.ee/rasvatihane/linnumaaramisvoistlus/.

Iga kalendrikuu 1. või 2. kuupäeval ilmub aasta linnu veebilehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Määramisvõistlusel tuleb linde ära tunda nii fotodelt kui ka hääle järgi helisalvestistelt.

 

 

  MAAILMAST


 

Põhjalikud uuringud on andnud kindla veendumuse, et seni nastiku alamliigiks peetud Natrix natrix astreptophora on tegelikult omaette liik Natrix astreptophora (foto: Wolfgang Böhme / Wikimedia)

 

Euroopas on üks maoliik seni arvatust rohkem

Ajakirjas Biological Journal of the Linnean Society avaldatud uuring kinnitab, et seni nastiku alamliigiks peetud Natrix natrix astreptophora on tegelikult omaette liik Natrix astreptophora.

Rahvusvaheline töörühm, keda juhtis Dresdeni Senckenbergi loodusmuuseumi direktor professor Uwe Fritz, uuris mitut meetodit kasutades ja saadud tulemusi geneetikaandmetega kombineerides üle 300 selle seni alamliigiks peetud mao isendit ning võrdles neid 85 nastikuisendi andmetega. Lõpuks ei jäänud mingit kahtlust, et tegemist on eri liikidega. Nastik on üle Euraasia laialdaselt levinud kahjutu roomaja, kes on neil aladel kõige sagedamini kohatav madu. Uwe Fritz ütleb, et küllap just nastiku rohkearvulisuse tõttu on tema taksonoomia kohta nii palju seisukohti:  eri autorid on märkinud nastiku alamliikide arvuks neli kuni neliteist.

Geeniuuringute põhjal ilmnes, et vast avastatud liik ei jaga elupaika hariliku nastikuga. Ta elab ainult Põhja-Aafrika Maghrebi piirkonnas, Pürenee poolsaarel ja Lõuna-Prantsusmaal. Töödes osalenud doktorandi Carolin Kindleri kinnitusel on kahe liigi levilatel vaid väike ühisosa Lõuna-Prantsusmaal Püreneede jalamil, aga nad ei hübridiseeru. Seegi on selge kinnitus, et tegu on kahe liigiga.

Kuni pooleteist meetri pikkuseks kasvav nastik jahib kahepaikseid ja teisi väikeloomi ning on tihedalt seotud märgade elupaikadega. Seepärast ohustab teda märgalade kuivendus, jõgede veehulga reguleerimine ja üha intensiivistuv kalakasvatus. Vast avastatud liik seevastu sõltub veest märksa vähem. Palju nastikuid hukkub maanteedel autorataste all; suurte järvede ümbruses ohustab neid turism. „Kui on täpselt teada, mis liigiga on tegemist,“ resümeerib Carolin Kindler, „saab täpsemalt hinnata ohutegureid ja kavandada sobivamaid kaitsemeetmeid. Näiteks Natrix astreptophora puhul on see väga tähtis, sest ta eelistab hoopis teistsuguseid biotoope kui harilik nastik.“

Senckenbergi loodusmuuseum / AlphaGalileo / Uudistaja

 


 

Peter Ekmani Linköpingi ülikooli riiklikus superarvutikeskuses tehtud mudel (allikas: Linköpingi ülikool / AlphaGalileo)

 

Rootslased ehitavad tulevikuautode mudeleid

Seniste veoautodega võrreldes voolujoonelisemad transpordivahendid aitavad suuresti vähendada transpordisektorist pärit saaste hulka. Vedukifirma omanik Erik Alfredsson on Linköpingi ülikoolis koostatud arvutusmudelite põhjal ehitanud tulevase veoauto esimese variandi.

Üha enam kaupu veetakse maanteid pidi. Ent ambitsioonikatest keskkonnasihtidest hoolimata on Rootsi teedel vuravate kergveoautode hulk viimase 15 aastaga kolmandiku võrra suurenenud ja nende heitkogused kasvanud lausa üle kahe korra.

Siiski paistab tunneli lõpus ka valgus. Norrköpingis tegutseva firma Alfredssons Transport AB omanikul Erik Alfredssonil on kokku 55 veokit, mis on juba kaks kuud töötanud fossiilkütuseid kasutamata: nende kütuseks on jäätmetest toodetav biodiisel HVO 100.

Mõni aasta tagasi alustas Alfredsson koostööd Linköpingi ülikooli inseneriteaduskonna professori Matts Karlssoni ja doktorandi Petter Ekmaniga, et uurida võimalusi vähendada veokite kütusekulu, muutes autod aerodünaamilisemaks. Sama ülikooli juures tegutseva riikliku superarvutikeskuse raalidel õnnestus koostada kergveoki kerekuju, mille õhutakistus on kandejõudu vähendamata hoopis väiksem.

Erik Alfredsson ehitas nende põhjal tavapärasest Mercedese veokist auto, mille nurgeline kast on asendatud ümarate vormidega, kõik nurgad on kadunud, rattad osaliselt kaetud ning katus moodustab sujuvalt tahapoole kõrgenedes midagi tiivalaadset. Kasutatud on senistest kergemaid materjale. Nüüd on see veok läbinud esimesed 90 000 kilomeetrit ja tema kütusekulu on tavapärase kujuga sama marki veokitest vähemalt 12% väiksem. Keskmiselt kulub 950-kilost koormat vedades 100 km kohta 9,1 liitrit biodiislikütust.

Nüüd on Alfredssonil kavas rakendada samu võtteid ka vedukite puhul. Tema sõnul on probleem põhiliselt selles, et kellelgi pole lõpptulemuse eest täielikku vastutust: ühed tehased toodavad autosid, teised treilereid, kolmandad tarvikuid. Kui Volvo, Scania ja teised autotootjad püüavadki auto kütusekulu kahandada, muudavad nurgelised treilerid nende pingutused mõttetuks. Seetõttu on emasjoones vaja kõikide tootjate ladusat koostööd ühise eesmärgi nimel. Unustada ei tohi ka juhtide koolitust: nende oskustest oleneb suuresti nii kütuse- kui ka kummide kulu.

Kõik see on kliimaeesmärke silmas pidades ülimalt aktuaalne, sest õhutakistus neelab raskeveokite puhul umbes kolmandiku kogu kütusekulust. Professor Karlssoni sõnul on kõik nii Rootsis kui ka Euroopa Liidus ühel meelel, kui kõneldakse vajadusest loobuda fossiilkütustest, väiksemast CO2-heitest ja keskkonnahoiust, samas ei tehta veonduse alal peaaegu mingeid teadusuuringuid ning selleks ei taha keegi raha eraldada.

Linköpingi ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

 


 

Väljasurnud paradiisipapagoi (Psephotellus pulcherrimus). See isasisend on hoiul Liverpooli muuseumis ja on üks esimesi, kelle loodusuurija John Gilbert 1844. aastal kollektsiooni jaoks maha laskis. Viimati nähti seda liiki 1928. aastal (foto: Edward Parnell / BirdLife)

 

Papagoid on ohustatuim linnurühm

Ajakirja Biodiversity Conservation veebruarinumbris avaldatud artikkel võtab kokku Austraalia riikliku ülikooli ja BirdLife Internationali ekspertide ühisuurimuse, mille järgi on papagoid (Psittaciformes) kõige enam ohustatud linnurühm: 398 veel säilinud liigist 111 ehk 28% on kantud IUCN punasesse nimestikku kui kogu maailmas ohustatud.

Papagoidest on omakorda enim ohustatud need, kellel on väike levila (näiteks mõni saar), suuremad kehamõõdud ja pikk sigimisaeg ning kes elavad metsades. Suurematel liikidel on enamasti hõre asustustihedus ning suurem oht jääda püssi ette, metsapapagoid on aga üldjuhul suluspesitsejad ja vajavad õõnsusi, nii et vanade metsade kadu kahandab nende pesitsusvõimalusi ja sigimisedukust.

Uurimuse põhjal väheneb üle poole, täpsemalt 56% papagoiliikide arvukus. Ohutegurite seas on ikka esikohal elupaikade, esmajoones metsade kadu, põllumajanduse pealetung, aga ka püük ja jaht: on ju papagoid linnukaubanduses kõige sagedasemad liigid.

Ühtlasi on artiklis kirjas, mida tuleks teha, et ohtusid leevendada. Kümme riiki, kus papagoikaitse on kõige hädavajalikum, on Indoneesia, Brasiilia, Austraalia, Colombia, Boliivia, Ecuador, Peruu, Paapua Uus-Guinea, Venezuela ja Mehhiko. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on esmajoones vaja kanda hoolt elupaikade eest, Aafrikas tuleb parandada seadusi ja tegelda liikide ex situ kaitsega ning Kagu-Aasias ja Okeaanias harida esmalt inimesi, teha selgitustööd kaitsevajaduse kohta ja kaitsta elupaiku. Selgelt on linnud suuremas ohus parema elujärjega riikides, kus on rängem linnastumisest tulenev surve elupaikadele.

Ühtlasi selgus, et väiksemas väljasuremisohus on liigid, kelle isendeid peetakse lemmikloomana puuris. Ilmselt on see tingitud sellest, et esmajoones püütakse liike, keda on lihtsam kätte saada. Aga muidugi tingib illegaalne kaubandus liikide kiire sattumise hukuohu servale.

16st välja surnud liigist 14 on elanud saarel ja surnud valdavalt välja seetõttu, et alates 17. sajandi keskpaigast on nende elupaiku hõivanud eurooplased. Kaks erandit selles kurvas nimistus on lammipapagoi (Conuropsis carolinensis), Põhja-Ameerika liik, kelle hukutas inimese liigne huvi ja metsade häving ning kelle viimane teadaolev isend suri 1918. aastal Cincinnati loomaaias, ning Austraalias Kagu-Queenslandi rohumaade termiidikuhilail pesitsenud paradiisipapagoi (Psephotellus pulcherrimus), keda viimati nähti 1928. aastal.

BirdLife International / Uudistaja

 

 LÕPUPILDID:  LUMETA JA  LUMEGA  VEEBRUAR


 

3.02: Emajõel on veel jääd, aga lumi on peaaegu kadunud …

… ja haljasalad vaata et rohetavad

11.02 Ka jääst pole enam jälgegi

Ilmateenistuse lumekaardi ainus valgest erinev laik on küll tumesinine, aga arv selle kõrval vaid 0,1 cm

13.02 Loode-Eestis on juba mõni sentimeeter lund, mitte aga Tartus

15.02 Meilegi on tulnud üsna paks valge vaip, aga juba on teada, et suusatajate laulupeoks kutsutud Tartu maraton jääb lumepuuduse tõttu ära

19.02 Veel üks (sula)lumesajuhommik: autojuhtide hommikvõimlemine

Ilmateenistuse kaardi kinnitusel on suurima saagi kogunud Kirde-Eesti, aga natuke on jätkunud ka Tartule

20.02 Järjekordne sadu, Emajõel ujub jääklimpe

Selle veebruari kunstimood; ehk võiks seda nimetada lumegrafitiks??

23.02 Jälle sajab, …

… kuid ikka vesist lund

25.02 Märke tasapisi tõusva õhurõhu ja külmemate ööde kohta: taevas on paiguti veidi sinist

27.02 Ilus, paari külmakraadiga talvepäev: …

… lastel pole külm möllata

… ega linnukestel selvesöökla järjekorras passida

Ning põhjamaine pagulanegi ei tiku veel sulama

 

28.02 Ilmateenistuse lumekaart näitab ikka karjuvat ebaõiglust: hiidlased ja saarlased peavad peaaegu lumeta läbi ajama

(fotod Erika ja Toomas Jüriado)

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


  Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/