Uudistaja 10.02.2016

 Uudistaja

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

Veebruari Eesti Loodus käsitleb talvist und: kes, miks ja kuidas talve üle elab

Veebruarikuu avaloos keskendume neile liikidele, kes talve tavaliselt maha unelevad, ja uurime, miks nad seda teevad. Kirjutise autor Uudo Timm selgitab ka seda, mismoodi muutuvad talveuneks valmistuvate loomade elutalitlused ja käitumine.

Jätkame eelmises numbris alustatud vanade teede lugu: sel korral valgustab Valdo Praust oma uurimistulemusi. Ta järeldab, et esimesed maanteed olid taliteed: suvised kaugteed kasutasid ära taliteede kõval pinnasel kulgevaid lõike. Paljud iidsed talimaanteed olid üllatavalt sirged, mõned kulgesid ülimalt otse koguni üle saja kilomeetri. Mõistagi on iidsete teede kulg tekitanud palju küsimusi ja lahtisi otsi. Autor toob kirjutise lõpetuseks neist esile vaid mõned.

Veebruaris peatume ka hiljaaegu Eestis laineid löönud teemal: „imeravimˮ MMS. Juhan Javoiš uuris Johannes Kepleri ülikooli sotsiaalpsühholoogia professorilt Wolfgang Wagnerilt, kas on võimalusi ilmseid rumalusi ära hoida.

Intervjuus TÜ loodusmuuseumi direktori Urmas Kõljalaga saame teada, milliseid põnevaid eksponaate taas avatud muuseumis leidub. Samuti tuleb kõne alla maailmas ainulaadne veebi-tarkvarasüsteem PlutoF. Sellesse koondub sisuliselt kogu maailma elurikkuse andmestik: juba praegu on kasutajaid üle kahe tuhande rohkem kui neljakümnest riigist, kuigi reklaami ei ole tehtud. Tänavu kavatsetakse siiski minna laia maailma ja PlutoFi teenuseid teadlastele aktiivsemalt pakkuda.

Matkahuvilistele soovitame Jussi loodusrada Kõrvemaal, Põrgupõhja metsavennapunkrit Raplamaal ja Väike-Keema järve Võrumaal. Taavi Pae aitab aga välja selgitada Saaremaa kõrgeima koha: tegu on artikliga sarjast „Maakonna kõrgeim mägiˮ. Saaremaa kõrgeima koha määrang on võrreldes teiste Eesti piirkondadega üsna noor. Ühtlasi on kõrgeima paiga ümber olnud üksjagu segadust. Ent tänapäevased andmekogumisvõimalused aitavad kindlalt väita, et Eesti suurima saare kõrgeim koht on Rauna mägi, mis ulatub 59 meetrit üle merepinna. Innustame matkama ka Eestist kaugel: Tapio Vares on käinud Rhodosel ambrapuu metsi otsimas ning jagab ajakirja lugejale oma avastusi.

Looduspiltnikud ja eelkõige äsja alustanud fotograafiahuvilised leiavad häid nõuandeid kahest kirjutisest: Timo Palo annab riietumissoovitusi talvise fotomatka tarbeks ning Arne Ader ja Urmas Tartes juhivad tähelepanu trükiste fotode valikule. 

Eesti Loodus ilmub nii paber- kui ka e-väljaandena. PDF-vormingus digiajakirja saab soetada meie e-poest.

 


 

Loe Loodusajakirja e-ajakirju!

Loodusajakiri on juba mitu aastat pakkunud võimalust soetada värske Eesti Loodus, Horisont ja Eesti Mets e-ajakirjana. Ühtlasi leiab meie e-poest Loodusesõbra varasemad digitaalsed numbrid ja Gorizontõ Estonii e-väljaanded. Digiajakiri maksab e-poes 3 eurot.

 


 

Eesti Looduse lugejamäng saates „Osoonˮ

Tuletame meelde, et käimas on Eesti Looduse lugejamängu 5. voor. Vaata 18. jaanuari „Osooni” saadet ja kuula, millise küsimuse esitab Vladislav Koržets jaanuarinumbri kohta. Vastust küsimusele ootame hiljemalt 13. veebruaril e-posti teel osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga Eesti Loodus Veski 4 Tartu 51005. Eesti Looduse jaanuarinumbrit saab lugeda ka e-ajakirjana. Õigesti vastajate vahel loosime välja auhinnaraamatu!

 

 

 

 LOODUSAJAKIRJA TEATED


Horisondi peatoimetajad Feodor Feodorov (paremal), Indrek Rohtmets ja praegune peatoimetaja Ulvar Käärt (vasemal)

 

Pildiseeria Horisondi juubeliüritusest

Eesti teaduste akadeemias tähistati 29. jaanuaril Horisondi 50. ilmumisaastat. Vaata ürituse fotomeenutust loodusajakirja veebilehelt.

 


Lauri Palumets (foto: erakogu/FB)

 

Eesti Looduse tutvustused Kukus

Iganeljapäevase Kuku raadio saate „Loodusajakiri“ järg on jõudnud tänavuse aasta esimese Eesti Looduse tutvustuseni. Läinud nädalal rääkis ornitoloog Leho Luigujõe rahvusvahelisest kesktalvisest veelinnuloendusest, mis toimus tänavu 50. korda (varasemaid saateid saab järelkuulata aadressil), sellel ja järgmisel neljapäeval räägib zooloog Lauri Palumets, kes on koos Juhan Javoišiga kirjutanud ajakirja avaloo „Miks mehed näevad pilti ja naised kuulevad sõnu?“.

 

 

 

EESTI SÕNUMID 


 

Eesti kalastajate selts tegi mullu parima keskkonnateo

Eelmise aasta parimaks keskkonnateoks valiti Eesti kalastajate seltsi korraldatud aktsioon, millega kaitsti kudevaid kalasid röövpüüdjate eest. Eesmärk oli parandada lõhelaste võimalusi kudeajal kudeda ning seeläbi suurendada kalade arvukust. Peaaegu poolsada vabatahtlikku valvas kalu kokku üle kahe tuhande tunni. Tabati mitu röövpüüdjat ja saadi kätte keelatud vahendeid. Eesti kalastajate seltsi korraldatud aktsioon võitis ülekaalukalt ka rahvahääletuse. Aasta keskkonnateo tiitliga kaasneb 4474 euro suurune preemia ning õigus kasutada keskkonnamärgist.

Tunnustati veel kaht ettevõtmist: kodanikualgatust „Sindi paisˮ, mille loomise idee autor, asutaja ja juht on Hans Soll, ning Eesti ornitoloogiaühingu loodud rakendust „Nutikas linnumäärajaˮ.

Keskkonnaministeeriumi korraldatud keskkonnateo võistlusele esitati kokku 21 projekti: see on kõigi aegade suurim osavõtt. Vaata lähemalt ministeeriumi portaalist.

KKM

 


 

2015. aasta parim näitus oli „Öised tiivulisedˮ

Kultuuriministeeriumi juures tegutsev muuseuminõukogu tunnistas 2015. aasta parimaks näituseks Eesti loodusmuuseumi ekspositsiooni „Öised tiivulisedˮ, mis pälvis Muuseumiroti auhinna. Näitus tutvustas imepärast ööelu ning tõestas, et öö pole sugugi hall ega sünge, vaid täis kirevat vilgast elu. Näituse kuraatorid olid zooloog Anne-Ly Nurmõtalo, entomoloog Aare Lindt ja ekspositsiooni kuraator Evelin Reimand. Näituse oli kujundanud osaühing Pult.

Parima püsiekspositsiooni auhinna sai Eesti tervishoiumuuseum näituse „Avameelselt sinu kehast“ eest. Tunnustusena sai Muuseumiroti veel hulk üritusi, loe kultuuriministeeriumi kodulehelt.

Kultuuriministeerium

 


Maailm puhtaks: teeme ära!

„Teeme ära!“ maailmakoristuse meeskond alustas rahvusvahelist kampaaniat, et koguda raha 2018. aasta 8. septembri üleilmse koristuspäeva heaks (anna hoogu siin). Siht on kahe kuu jooksul koguda 150 000 eurot, et selle toel leida 150 riigis võimekad projektijuhid ning neid koolitada.

Eestist alguse saanud „Teeme ära!“ liikumine on jõudnud juba 112 riiki ning koristustalgutel on kaasa löönud ligikaudu 14,5 miljonit inimest. Suured koristustalgud on peetud näiteks Lätis, Leedus, Sloveenias, Portugalis, Itaalias, Ukrainas, Albaanias, Rumeenias ja Kosovos. Eestlaste algatusest on indu saanud ka Brasiilia, Afganistan, Filipiinid ja India.

„Ühe päevaga 150 riiki koristustalguid pidama panna ei ole ühe, kümne ega isegi miljoni inimese tegemine,“ rääkis „Teeme ära!“ pikaaegne eestvedaja Eva Truuverk. „Me teeme väga palju vabatahtliku töö korras ja hästi odavalt, aga taolise üliambitsioonika projekti korraldamiseks on meil vaja rohkem tuge. Sellepärast käivitasimegi rahvusvahelise ühisrahastuskampaania, millega kutsume kõiki appi, et Eesti algatus veelgi jõudsamalt laia ilma jõuaks ning et kogu maailm prügist puhtaks saaks,“ lisas Truuverk.

Maailma koristuspäeva ettevalmistamiseks luuakse globaalne prügikaardistusrakendus ning korraldatakse ulatuslik üleilmne kampaania. Maailmakoristust toetavad Eesti välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest, Avatud Eesti Fond, Tallink, Skype, DHL Eesti, PricewaterhouseCoopers ja Sendsmaily. Eesti vabatahtlike tööd toetavad EuroPark, Radisson Blu Hotel Olümpia, Infovara, HansaRama, Meedius Eesti, Telia ja Papyrus. Lisateavet saab „Teeme ära!“ maailmakoristuse avalike suhete juhilt Meelika Hirmolt telefonil 5041 258 või e-posti teel meelika@letsdoitworld.org. Ühtlasi leiab infot teemakohaselt veebilehelt.

 


Lendorava kaitseks on hiljaaegu loodud ka Facebooki lehekülg

 

Nüüdsest lähtub lendorava kaitse tegevuskavast

Lendorava kaitse tegevuskava on saanud keskkonnaminister Marko Pomerantsi allkirja, mistõttu saab nüüd võtta ette konkreetseid samme hääbumisohus liigi hoiuks Eestis. Kaitsekavas on kirjas sihid aastateks 2016–2020 ning pikaajalised sihid aastani 2030.

Lendorava asurkonna säilimist mõjutavatest ohuteguritest on kõige olulisem kaduvad elupaigad, samuti asurkonna väiksus. Liiki ohustavad ka kisklus, pesapuude raie, häirimine ja kliimamuutused. Kaitse tegevuskava järgi tuleb esmajärjekorras luua lendorava püsielupaigad ning teha kindlaks kõik elupaigad. Senisesse populatsiooni tuleb viia uusi isendeid (nn tugiasustamine), taastada elupaiku, rajada ja hooldada tehispesi, vähendada kisklusohtu, uurida liigi taasasustamist ja seda, kuivõrd on lendorava asurkond isoleeritud; samuti tuleb nõustada maaomanikke.

Lähiaja, aastate 2016‒2020, sihid on järgmised: lendorav on Eestis vabalt looduses elav liik, kalendriaastas saab registreerida vähemalt 60 asustatud lendorava elupaika, olemas on liikumiskoridorid Alutaguse piirkonna lendorava elupaikade vahel, liigi arvukuse vähenemine on peatunud, kaitstakse lendorava levialal temale sobivaid, kuid praegu asustamata elupaiku. Tutvu tegevuskavaga lähemalt ministeeriumi internetilehel.

KKM

 


Baltic Fibrese tuntuimad tooted on padjad ja tekid (allikas: balticfibres.ee)

 

Vooditarvete tootja Baltic Fibres sai kõige keskkonnahoidlikuma ettevõtte tiitli

Keskkonnaministeeriumi korraldatud võistlusel pälvis aasta kõige keskkonnahoidlikuma ettevõtte auhinna osaühing Baltic Fibres. Peale üldvõidu tunnistati see firma parimaks ka keskkonnajuhtimise alamkategoorias. Aasta keskkonnahoidlikuma ettevõtte tiitel annab võimaluse keskkonnainvesteeringute keskuse toel arendada firma keskkonnahoidlikkust 35 000 euro eest.

Baltic Fibres on järjekindlalt ning läbimõeldult juurutanud oma keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi. See on loonud hea aluse, kuidas Haljalas asuvat tehast tõhusalt juhtida ja kontrollida kogu tootmisprotsessi ideest tarnimiseni. Alates 2015. aasta veebruarist on ettevõttel Öko-Tex ® Standard 100 tähist, mis tõendab, et toode ei sisalda ohtlikke kemikaale ja on valmistatud materjalidest, mille päritolu on teada.

Keskkonnajuhtimise kategoorias tunnustati veel aktsiaseltsi Ensto Ensek, kes valmistab metallitooteid ja elektritarvikuid. Keskkonnahoidliku tootmisprotsessi kategoorias võitis aktsiaselts Kunda Nordic Tsement, kes püüdleb oma tegevuses võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje poole.

Keskkonnahoidliku toote või teenuse alamkategooria võitis osaühing AU Energiateenus, kelle siht on vähendada äri-, tootmis-, riigi- ning kohalike omavalitsuste hoonete CO2 heidet ning kulutusi energiale.

Toote ja teenuse kategoorias tunnustati mittetulundusühingut Uuskasutus, kes seisab selle eest, et tarvituskõlblikud asjad leiaksid uue kasutuse. Samas kategoorias tunnustati ka osaühingut ArborEst, kes aitab puutomograafiaga luua puhtamat ja turvalisemat keskkonda.

Keskkonnaministeerium

 


Tahkete peenosakeste sisaldus välisõhus 2013. aasta andmetel. Tumeroheline täpp märgib alla 10 µg/m3 ja tumepunane täpp üle 30 µg/m3 sisaldust välisõhus (allikas: Euroopa keskkonnaagentuur)

 

Õhk on Eestis üldjuhul hea, muret teevad vaid peenosakesed linnaõhus

Ilmunud on Euroopa keskkonnaagentuuri uus aruanne õhukvaliteedi kohta Euroopas. Aruandes on vaatluse all eurooplaste kokkupuuted õhusaasteainetega ja antud lühiülevaade õhukvaliteedist, tuginedes Euroopa riiklikes seirejaamades kogutud andmetele.

Olulisemate saasteainete poolest on Eesti välisõhu kvaliteet teiste Euroopa riikidega võrreldes hea. Euroopa Liidus peetakse esmatähtsaks järgmiste ainete seiret: vääveldioksiid, lämmastikdioksiid ja lämmastiku oksiidid, peened (alla 10 µm) ja eriti peened osakesed (alla 2,5 µm), raskmetallid, osoon, benseen, süsinikoksiid ehk vingugaas ning polüaromaatsed süsivesinikud (BaP).

Õhukvaliteedi paranemisele Eestis on kaasa aidanud karmimad saastenormid ettevõtluses ja liikluses. ELi direktiivide raames mõõdetavatest saasteainetest ületavad Eestis piirväärtusi eelkõige peened osakesed (PM10). Peamiselt pärinevad need liiklusest: peened osakesed satuvad õhku autode heitgaasidest, kuid need tekivad ka teekatte ja rehvide kulumisel. Samuti on üks allikas kütmine, eeskätt ahiküte, millest põhjustatud saaste on oluline terviserisk. Peenosakesi paiskavad õhku ka suured keskküttekatlamajad ja tööstusettevõtted. Maapiirkondade õhukvaliteeti mõjutab teistest piirkondadest ja riikidest tuulega edasi kanduv õhusaaste. Aruande eestikeelse infograafikaga saab tutvuda keskkonnaagentuuri veebilehel.

Kogu Euroopas on õhusaaste mõju inimtervisele endiselt suure tähelepanu all, seetõttu on antud valdkonna seire väga tähtis. Aruande järgi puutub enamik linnaelanikke kokku sellise koguse õhusaasteainetega, mida maailma terviseorganisatsioon peab inimtervisele ohtlikuks. Saasteainetest ohustavad tervist kõige enam tahked peenosakesed, maapinnalähedane osoon ja lämmastikdioksiid. On hinnatud peente osakeste (PM2,5) pikaajalise kokkupuute mõju tervisele: need tingisid Euroopas 2012. aastal 432 000 enneaegset surma. Osooni põhjustatud enneaegsete surmade arv on hinnanguliselt umbes 75 000 ja lämmastikdioksiidi puhul umbes 17 000 ühe aasta jooksul. Tartu ülikooli arstiteaduskonna 2011. aastal tehtud uuringu järgi põhjustavad ülipeened osakesed välisõhus Eestis keskmiselt 600 varajast surma aastas (loe uuringut siit).

Peale selle, et õhusaaste kahjustab inimtervist, on sel märkimisväärsed majanduslikud mõjud: suurenevad kulutused tervishoiule ja väheneb töötulemuslikkus kogu majanduses. Eespool viidatud rahvatervise uuringu kohaselt ulatuvad Eestis sotsiaalmajanduslikud väliskulud varajase suremuse ja haiglapäevade tõttu mõnesaja miljoni euroni aastas. Samuti kahjustab saastunud õhk taimi ja ökosüsteeme. Need probleemid on laialt levinud kogu Euroopas.

Keskkonnaagentuur

 

 


 

Viies Eesti ettevõte on pälvinud Euroopa Liidu ökomärgise

Pesuvahendeid tootev ettevõte aktsiaselts Mayeri Industries pälvis Euroopa Liidu ökomärgise. Nüüdsest võib Euroopa Liidu ökomärgist oma toodetel kasutada viis Eesti ettevõtet: Mayeri Industries, Estko, Kroonpress, Eskaro ning Akzo Nobel Baltics.

1993. aastal riigiaktsiaseltsi Flora erastamisel asutatud ning täielikult Eesti kapitalil põhinev Mayeri Industries on suurim pesemisvahendite tootja lähiregioonis. Ettevõtte põhitoodang on pulbrilised ning vedelad pesu- ja puhastusvahendid.

2015. aastal viis ettevõte kõik toodetavad pesupulbrid ja -geelid vastavusse Euroopa Liidu ökomärgise nõuetega ning omandas vastava sertifikaadi. Selleks vahetati ohtlikumad toorained vähem ohtlike vastu ja vähendati pakendite kaalu. Euroopa Liidu ökomärgisega pesuvahendid sisaldavad tavalisest ohutumaid tooraineid ning vähem lõhnaaineid, mis võivad põhjustada allergiaid. Peale selle on nendel toodete toime tõhus ka väiksemate koguste korral.

KKM

 


Üks keeleteo kandidaat on Mari Kalkuni, Tuulikki Bartosiki, Ramo Tederi ja Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne lastelaulude plaat. Selle saavad kingituseks kõik Lõuna-Eesti haiglas sündinud lapsed ja nende vanemad, et julgustada neid laulma oma põlises kodukeeles

 

Mis võiks olla aasta keeletegu?

Alanud on 2015. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamine: hääletus kestab 9. märtsi keskööni. Pärast emakeele seltsi juhatuse sõela on jäänud teo tiitlile kandideerima 27 mullust keeletegu. Nende põhjalikumad kirjeldused leiab haridus- ja teadusministeeriumi internetilehelt. Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii ministeeriumi veebilehel kui ka e-posti teel keeletegu@hm.ee.

Keeleteo võistlusel tunnustatakse tegusid, mis suurendavad eesti keele tuntust ja parandavad mainet, väärtustavad eesti keele õpet, õppimist ja oskust, soodustavad selle kasutust ja aitavad tagada eesti keele staatust ning edendavad meie riigikeele uurimist. Aasta keeleteo võistlusel antakse välja kaks auhinda: pea- ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Tänavused laureaadid tehakse teatavaks 18. märtsil.

HKM

 

 

 

TASUB OSALEDA


 

Hundiõhtu Soomaal

Täna, 10. veebruaril kell 18 saab Soomaal Tipu looduskoolis kuulata sõnavõtte hundist meie looduses. Keskkonnaagentuuri elusloodusosakonna kiskjate seire peaspetsialist Marko Kübarsepp räägib hundist üldiselt, tema levikust Eestis ja maailmas ning hundi rollist ökosüsteemis. Tutvustatakse Eestis kasutatavaid seire- ja uurimismeetodeid ning esialgseid uurimistulemusi.

Loodusõhtu kestab umbes kaks tundi. Kohvilaua heaks palutakse looduskooli toetada vähemalt ühe euroga. Osavõtusoovist anna teada e-posti teel dagmar@tipulooduskool.ee või telefonitsi 5353 6961.

Tipu looduskool

 


 

Astronoomiahuvilised on oodatud Tõraverre

Astrofotoklubi korraldab igal kuul avatud ürituse kõigile astronoomiahuvilistele. Täna, 10. veebruaril kell 18 kogunetakse Tõraveres Tartu observatooriumi külastuskeskuses. Õhtu jooksul tutvustab Martin Mark fotonäitust „Meie kodukoha tavaline eriline loodus”, Taavi Tuvikene räägib loo võltsitud astronoomia päevapildist ning Tõnis Eenmäe tutvustab Thierry Legault’ raamatut „Astrophotographyˮ. Kui ilm on selge, vaadatakse tubase koosviibimise järel teleskoobiga tähistaevast ja pildistatakse seda.
Osalustasu on 2 eurot, loe ka klubi veebilehte.

Astrofotoklubi

 


Tihaseõhtu Tartu loodusmajas

Täna, 10. veebruaril kell 18 räägib rasvatihaseaasta eestvedaja Margus Ots tihastest. Loodusõhtu on kõigile tasuta, üritus toimub Tartus Lille 10.

Tartu loodusmaja

 


 

Lahemaa rahvuspargi looduskeskus (foto: keskkonnaamet)

 

Palmse loodusõhtu fookuses on märgalade päev

Lahemaa rahvuspargi looduskeskuses Palmses algab homme, 11. veebruaril kell 18 loodusõhtu, mis keskendub märgalade päevale. Vaadatakse Remek Meele filmi „Eesti loodus: Alam-Pedja“. Peale selle jagab oma värskeid reisimuljeid mussoonimaadest Kambodžast, Vietnamist ja Laosest kohalik loodusgiid Kauri Kivipõld.

 

 


IMG_6910-m 

 

 

 

Foto: Eesti loodusmuuseum

 

PARANDATUD: Öökulli akadeemias räägib ravitaimedest Elle Roosaluste

Neljapäeval, 11. veebruaril kell 18 tuleb loodusmuuseumi Öökulli akadeemiasse TÜ botaanik Elle Roosaluste, kes räägib ravimtaimede erisugustest kasvukohtadest. Saab ka teada, millal ja kuidas ravimtaimi õigesti koguda. Sisse pääseb muuseumipiletiga. Alates 1. jaanuarist maksab muuseumipilet 5 eurot, soodushind 3 eurot kehtib õpilastele ning pensionäridele.

Eesti loodusmuuseum

 


Tuntuim probleemliik on Sosnovski karuputk (foto: Hugo/Wikipedia)

 

Veebruaris korraldatakse probleemliikide teabepäevad

Keskkonnaamet kutsub osalema probleem- ja võõrliikide infopäevadel, kus räägitakse inimese ja looduse üha muutuvatest suhetest. Arutletakse selle üle, kuidas oma looduslike naabritega kõrvuti elada; kas, millal ja millisel määral vajab loom inimese abi ning kui selge või nähtamatu peaks olema piir meie ja nende vahel. Tutvustatakse Eesti linnalindudega seotud probleeme ja võimalikke lahendusi. Kõneldakse invasiivsetest võõrliikidest Eestis ja Euroopas, nende levikust, tõrjevajadusest ja meetoditest ning võõrliikidega seotud keelatud ja lubatud tegevustest. Selgitatakse, miks on võõrliigid ohtlikud ning millistel tingimustel on neid lubatud Eestis pidada ja kasvatada. Tutvustatakse õigusakte, mis käsitlevad Eesti ja Euroopa Liidu võõrliike, sealhulgas õigusaktide kokkupuutekohti ja erisusi. Teemakohased ettekanded peavad Tõnu Talvi, Marko Mägi, Merike Linnamägi ja Madli Linder.

Pärnus keskraamatukogu suures saalis (Akadeemia 3) toimub teabepäev homme, 11. veebruaril kell 13–17. Nädala pärast, 18. veebruaril on samal kellaajal üritus Tallinnas keskkonnaministeeriumi 1. korruse suures saalis (Narva mnt 7a). Tartus räägitakse võõrliikidest 25. veebruaril kell 13‒17 keskkonnaameti kontoris Aleksandri 14. Jõhvis saavad huvilised end neil teemadel harida 26. veebruaril kell 10‒15 Ida-Viru maavalitsuse konverentsisaalis (Keskväljak 1). Osavõtt tuleb varem registreerida internetis.

Keskkonnaamet

 


Foto: Eesti loodusmuuseum

 

Loodusmuuseumis alustas tegevust seenioride loodusklubi

Möödunud nädala reedel alustas Eesti loodusmuuseumis tegevust seenioride loodusklubi. See koondab eakaid loodushuvilisi ja nende sõpru: vanusepiirangut ei ole, samuti pole eelduseks looduse hea tundmine. Koos käiakse kord nädalas reedeti kell 15‒16.30, sisse pääseb muuseumipiletiga, mis maksab pensionäridele 3 eurot. Varem registreeruda ei ole vaja.

Loodusmuuseumi loodushariduse osakonna juhataja Tiiu Liimets selgitab, et tegu on ürituste sarjaga, kus saab värskendada oma teadmisi keskkonna ja Eestimaa looduse kohta. Igal kohtumisel on võimalus jagada teistega oma mõtteid ja tähelepanekuid. Programmi kuuluvad ka käigud loodusmuuseumi uutele näitustele, soovi korral väliretked ja teiste muuseumide külastused. Klubi juhendab Tallinna reaalkooli pikaaegne bioloogiaõpetaja Andres Raa.

Veebruarikuu loodusklubi ajakava: 12. veebruaril on kõne all talvised külalised meie linnumajas, 26. veebruaril on teemaks Eestimaa kiskjad. Täpsema programmi leiab loodusmuuseumi kodulehelt. Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.

Eesti loodusmuuseum

 


Linnahall, õhuvaade mere poolt, taamal kesklinna hoonestus. Arhitektid Raine Karp, Riina Altmäe, sisearhitekt Ülo Sirp (foto: EAM Fk 5065, Eesti Arhitektuurimuuseum)

 

Merefoorumis räägitakse 1980. aasta olümpiamängude köögipoolest

Teisipäeval, 16. veebruaril kell 18‒20 toimub selle aasta esimene merefoorum, sedapuhku vene keeles. Ettekande teeb arhitekt ja arhitektuuriteoreetik,  aastatel 1960‒1980 Tallinna peaarhitekti ametis olnud Dmitri Bruns. Ta võtab vaatluse alla 1980. aasta Moskva suveolümpiamängude ettevalmistused Tallinnas ning eelkõige räägib kaadri taha jäänud seikadest. Ettevalmistusi purjeregatiks tehti Tallinnas mitu aastat; ürituseks valminud ehitised muutsid tunduvalt linna ilmet. Merefoorumid on kõigile tasuta, kogunetakse lennusadama kassa juures. 

Meremuuseum

 


Algajate taseme esimeses voorus küsitakse, mis linnuliigid on fotodel (allikas: EOÜ)    

 

Veebruaris algas linnumääramisvõistlus

Veebruarist kuni novembrini korraldab Eesti ornitoloogiaühing 10-voorulise linnumääramise võistluse. Iga kalendrikuu 1. või 2. kuupäeval ilmub aasta linnu veebilehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta. Määramisvõistlusel tuleb linde ära tunda nii fotodelt kui ka hääle järgi helisalvestistelt.

Osalejatele ei ole vanusepiirangut, kuid võisteldakse kahel tasemel: algajad ja edasijõudnud. Mõlemas korraga osaleda ei saa: valida tuleb neist üks tase. Algajate sekka võiksid arvata ennast pigem need, kes tunnevad kõige tavalisemaid linde, näiteks rasvatihast, valge-toonekurge ja harakat. Edasijõudnute küsimused on sobivad neile, kes tunnevad suuremat osa Eesti lindudest. Siiski, Eesti parimatele linnutundjatele küsimused kindlasti väljakutset ei paku.

Mõlema raskusastme parimatele on ette nähtud auhinnad, võitjatele on Photopoint (Nordic Digital AS) pannud auhinnaks välja Pentaxi binokli. Ka iga vooru parimate vahel loositakse välja auhindu. Küsimuste korral pöörduda e-posti teel margusson@gmail.com.

EOÜ

 


 

Üliõpilastelt oodatakse ideid Negavati võistlusele

Keskkonnainvesteeringute keskus korraldab kolmandat korda üliõpilaste energia- ja ressursisäästu võistlust Negavatt. Esitada tasub kõik nutikad ideed, mis aitavad ülikoolis või selle linnakus säästa energiat ja ressursse. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks. Tänavu on soositud ka kõrgkoolidevaheline koostöö: meeskonda võib vabalt kaasata sõpru, kes õpivad teistes ülikoolides.

Ideed tuleb esitada hiljemalt 21. veebruaril. Nende hulgast valitakse välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi teise etappi. Negavati auhinnafond on 45 000 eurot.

Kahe eelneva võistluse ideedest on nüüdseks viidud ellu kuus. Näiteks Tartus tõid üliõpilased maaülikooli kohviku lõunamenüüsse mahetoidu ja Tartu ülikooli hoonetesse paigaldati pudelite täitmiseks sobivad joogiveekraanid. Tallinnas rajati tehnikaülikooli köökidesse maailmas ainulaadne seadeldis, mis puhastab räpast õhku rasvast ning taaskasutab jääksoojust. Negavati tutvustusvideod leiab Youtube’i keskkonnast eesti ja vene keeles. Küsimuste korral pöörduda projektijuhi Helin Söödi poole e-posti aadressil helin.soot@kik.ee

KIK

 


Foto: HTM

 

Õpilaste keskkonnauurimuste võistlus

Haridus- ja teadusministeerium ning Globe Eesti kutsuvad 5.‒12. klassi õpilasi osalema keskkonnateemaliste uurimistööde üleriigilisel võistlusel. Oodatud on looduskeskkonna probleeme käsitlevad õpilasuurimused, põhikooli loovtööd ning Globe’i programmi tegevust kajastavad tööd. Esitada võib nii individuaalseid kui ka meeskonnatöid. Uurimused tuleb saata hiljemalt 16. mail, vaata täpsemalt nõuete kohta ministeeriumi veebilehelt.

Varasemate aastate võidutööd on käsitlenud näiteks eri meediakanalite ilmaennustuste täpsust, äikese sagedust saartel ja Mandri-Eestis, ohtusid lindude sügisrändel, Aegna saare rannajoone muutusi ja kodulinna valgusreostust. Õpilased on uurinud maavarade kaevandamise mõju keskkonnale, teinud hüdroloogilisi vaatlusi, mõõtnud tahma sisaldust õhus jpm.

Eestis tähistatakse tänavu Globe’i programmi 20. tegutsemisaastat. Meil 1996. aastal alanud programmi siht on olnud suurendada õpilaste keskkonnateadlikkust, toetada uurimuslikku tegevust ning õpilaste, õpetajate ja teadlaste vahelist koostööd. Globe on üleilmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 116 riigist, sh õpilased 79 Eesti koolist.

HTM

 

 

 

 MAAILMAST


Tasmaania rohupapagoi (Neophema chrysogaster) on Austraalia kõige haruldasem lind

 

Kriitiliselt ohustatud liigi taastustöö on saanud raske tagasilöögi

Tasmaania rohupapagoid (Neophema chrysogaster) peetakse Austraalia kõige haruldasemaks liigiks: looduses arvatakse elavat veel umbes 50 isendit. Lootusrikkalt on asutud liiki vangistuses sigitama, et sel moel loodusasurkonda suurendada. Paraku tabas Taroona kasvanduse puuriasurkonda raske tagasilöök: rotid tapsid neliteist lindu.

Hukkunud linnud olid põhiparvest eraldi, kuna viibisid noka- ja sulesündroomi tõttu karantiinis. Paar aastat tagasi oli kaks rohupapagoid samas kasvanduses tapnud kuidagi puuri pääsenud kass.

Muidugi on need juhtumid kriitiliselt ohustatud liigi isenditega tekitanud pahameelt. Lohakuses süüdistatakse nii konkreetseid töötajaid kui ka saare valitsust. Linnukaitseühingu BirdLife Austraalia tegevjuht Paul Sullivan rõhutas aga, kui ohtlik on olukord, kus liigi looduslikul asurkonnal on lastud peaaegu kaduda, lootes seda taastada puurilindude abiga.

Looduses on praegu teada vaid üks tasmaania rohupapagoi pesitsuspaik: saare edelaosas Melaleucas. Talvitamas käib lind Austraalia mandril Victorias ja Lõuna-Austraalias. 2005. aastal tehti kindlaks veel umbes 150 isendit, edaspidi on aga järgnenud kiire allakäik. Nõnda suudeti 2010. aastal leida vaid eespool mainitud 50 lindu Melaleucas ja mitte ühtegi teistes kunagistes pesitsuspaikades.

Asurkonna allakäigu põhilised põhjused on killustunud, vähenenud ja kadunud talvistusalad: need on hõivatud karjapidamise, põllunduse ja ehitustegevuse tõttu. Imepisike asurkond võib rängalt kannatada ka haiguste tõttu. Mullu tehti 26 uuritud pesitsevast linnust papagoi noka- ja sulesündroom kindlaks lausa 19 isendil. Muude ohtudena on toodud esile kiskjad, esmajoones rebased ja kassid, konkurents sissetoodud linnuliikide, näiteks kuldnokaga, ning lõpuks ka pesitsusalade kehvenev olukord Tasmaanias.

Päästeaktsioonina kasvatatakse Tasmaania eri paigus ja mandril 2012. aastast alates 200 lindu, kelle arvu loodetakse 2016.–2017. aastaks kasvatada 350ni. Hea uudis on see, et oktoobris pesitsusaladele tagasi saabunud 21 linnu seas oli kaks 2014. aastal pojana rõngastatud isendit: esimene tõestus, et ohtlik rändetee on õnnestunud läbida.

BirdLife/Uudistaja

 


Liustike sulamisel tekkinud järved Stordalenis Põhja-Rootsis (foto: Jo Uhlbäck / Alphagalileo)

 

Niigi suur metaani heide Põhjala järvedest on kasvu teel

Kui kõneldakse kasvuhoonegaaside rollist kliimamuutustes, tuuakse kõige enam esile süsinikdioksiidi. Ent on teada, et metaan talletab atmosfääris soojust 23 korda tõhusamalt kui süsihappegaas. Sama hästi on selge, et ka metaani kogus atmosfääris üha suureneb. Paraku on ettekujutus mõnestki metaani allikast üsna ebaselge.

Suurtel põhjalaiustel paiknevad järved on üks selliseid vähe uuritud metaaniallikaid. Jaanuaris on ajakirjas Nature Geoscience avaldatud uurimus, mis heidab sellele rohkem valgust. Uurimuses on võetud kokku varem avaldatud andmed 733 põhjamaise veekogu kohta alates väikestest kopratiikidest kuni suurte järvedeni, mis on tekkinud igikeltsa või liustike sulamisel.

Uurimuse põhiautori, Stockholmi ülikooli doktorandi Martin Wiki sõnul tuleb neisse veekogudesse tõsiselt suhtuda, kuna nende all on suur tükk Põhjalat. Pealegi tundub olevat ilmne, et neist eraldub üha rohkem metaani. Sellele lisab hoogu muutuv kliima, mis soojeneb eriti kiiresti just suurtel põhjalaiustel. Nõnda tuleb ette pikemaid jäävabu perioode ja igikelts sulab hoogsamalt. Ennustuste järgi suureneb sajandi lõpuks eralduva metaanihulga kogus 20–50%. See omakorda annab kliima soojenemisele veelgi hoogu juurde.

Seetõttu juhib Linköpingi ülikooli professor David Bastviken tähelepanu, et üha hädavajalikum on nõue piirata inimtekkelist kliimasoojenemist. Ainult nõnda saab veidigi pidurdada loodusest pärit kasvuhoonegaaside juurdetulekut.

Stockholmi ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

 


Rombophryne ornata on saanud sellise nime oma värvika nahamustri tõttu (foto: Miguel Vences / AlphaGalileo)

 

Madagaskaril avastati kaks uut konnaliiki

Tsaratanana on Madagaskari kõrgeim mägi, ühtlasi saare kõige kaugem ja üksildasem paik. Seal elab hulk endeemseid liike. Kuna Tsaratanana metsadesse ei vii õieti ühtegi rada, teedest rääkimata, ei ole selle elurikkust kuigivõrd uuritud. Seepärast pole üllatav, et piirkonna vihmametsadesse tehtud Saksamaa ja Hispaania uurijate ühisretk tõi ilmsiks hulga uusi liike, sealhulgas kaks konnaliiki. Avastusi on kajastatud ajakirjas Herpetelogica.

Mõlemat liiki konnad elavad metsas maapinnal, mahalangenud lehtede vahel, ja neid pole sugugi hõlbus märgata. Üks neist, Rombophryne ornata, on saanud nime mustrilise naha ja ennekõike selle silmatorkava punaka värvi tõttu, mida sama perekonna teistel liikidel ei ole täheldatud. Liigi tunnused on ka must laik silmade vahel ja kummalgi küljel ning silmakoobaste kohal asuvad ogad.

Teise liigi Rombophryne tany liiginimetus tany tähendab kohalikus keeles maad või pinnast. Nimevalikul ei ole lähtutud üksnes looma pruunikast värvusest, vaid ka sellest, et konn veedab oma elu põhiliselt maapinnal. Sellelgi liigil on ogad silmade kohal, aga üldiselt on tema tunnuseid teiste sama perekonna liikide välimusest üsna raske eristada. Sestap tehti uus liik kindlaks alles pärast molekulaaruuringuid.

Artikli autori, Madridi loodusmuuseumi uurija David Vieitesi sõnul kinnitab uute liikide leid veel kord Madagaskari elurikkust. Üksiti on see hoiatus saare metsade kadumise eest: koos nendega häviks hulk ainulaadseid liike. Õnneks on nende kahe looma elukoht rahvuspargina kaitse all, nii et ehk jääb vähemalt seal vihmamets puutumatuna alles.

Plataforma SINC / AlphaGalileo / Uudistaja

 

 

 


 

 

 

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/