Uudistaja 10.12.2014

 Uudistaja

 

 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

Jõulukingiks soovitame Loodusajakirja raamatuid. Tänavu on ilmunud:

   

 

Peagi ilmub:

Neid ja ka varasematel aastatel ilmunud raamatuid, samuti CD-sid saab osta meie e-poe kaudu.

 


 

Eesti Loodus tutvustab vee-elukaid: hülged, tuurad ja ebapärlikarp

Detsembrinumbri mitmes kirjutises on tähelepanu all veelembesed loomad. Pealugu on aasta loomast hülgest: temaga seotud pärimusest, rahvatarkustest ja tõekspidamistest kirjutab folklorist Marju Kõivupuu. Kõne all on nii viigrid, hallhülged kui ka randalid.

Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja, ent kalade hulgas saab samaväärse aukoha endale tuur. Erinevalt hallhülgest, kes on meie vetes juba üsna arvukas, on tuurade olukord lausa masendav. Tema maitsev mari on olnud üks peapõhjus, miks tuur on meie veekogudes haruldaseks muutunud. Peaaegu viimasel hetkel asus olukorda päästma Eesti loodushoiukeskus: kadunud Jaak Tambetsi eestvõttel hakati 2011. aastal tegema ettevalmistusi tuurade asustamiseks Narva jõkke. Meelis Tambets, Mart Thalfeldt ja Einar Kärgenberg kirjutavad, kui keeruliseks ja vaevarohkeks tuurade teekond kujunes ning mis saab edasi.

Kolmandat vee-elukat, Eesti põlislooduse sümbolit ebapärlikarpi tutvustavad Tiina ja Tõnu Talvi. Nende artiklist saab ülevaate, kuivõrd ohustatud seisundis ta meil on ning milline on ebapärlikarbi igapäevaelu. Keskkonnaameti spetsialist Maili Lehtpuu lisab sellele plaani, kuidas seda haruldust lähiaastatel päästma hakatakse. Veekeskkonna elusorganisme käsitleb ka hüdrobioloog Marju Tamm, kes kirjutab looduses vajalikest ja asendamatutest, kuid samas teinekord toksilise toimega vetikatest.

Jõulukuunumbris võtame uuesti vaatluse alla Nabala, sest novembris kiitis valitsus kaitseala loomise eelnõu heaks. Nabala piirkonna loodusväärtusi selgitavad pikas kirjutises looduskaitsjad Uudo Timm ja Lauri Klein. Veel leiab kirjutisi puudest: aasta puust türnpuust-paakspuust ja idaplaatanist, kelle kasvualasid on käinud Bulgaarias uudistamas Tapio Vares. Kaks artiklit käsitleb liivakivipaljandeid: ühes soovitame vaatama minna Hinni kanjonit Rõuge lähedal ning teises juhime tähelepanu paljanditele aastakümnete jooksul uuristatud tekstidele – see on inetu ja kahjulik! Intervjuust noore mullateadlase Alar Astoveriga saame aimu, mis muudab mullateaduse huvitavaks ja millega mullateadlased tegelevad. Tuntud geograafide abiga piilume aga põlevkivi avastuslukku Eestis ning toome esile mitu eksitust, mis on kummalisel kombel aja jooksul ühest allikast teise liikunud.

Nagu ikka, on aasta viimases numbris aineregister ja aasta vältel kirjutisi avaldanud autorite loend.

 


„Lehed ja tähed 7. Rännakud ajas, looduses ja teaduses”

Trükivalgust on näinud Loodusajakirja seitsmes raamat sarjast „Lehed ja tähed”. Tegu on 2003. aastal ilmumist alustanud sarjaga, kus Eesti teadlased võtavad sõna ja arutlevad päevakajalistel teemadel.

Seitsmes raamat on keskendunud rännakutele ajas, looduses ja teaduses. Näiteks saab lugeda sellest, kas kosmoses on peale meie veel elu või kuidas sai alguse Eesti kosmoseajastu; kui kütkestav on maailmamere elurikkus või miks minna palverännakule. Samuti vaadeldakse, kas loomade tundeid peab austama, kuidas avastada viskeoda või kunstniku mõtteid, mis õlimaali alla jäänud.

Raamat on kõvas köites ja 256 lk. Selle on toimetanud Ulvar Käärt ja Indrek Rohtmets ning kujundanud Kersti Tormis. Trükist saab osta suurematest raamatukauplustest, Loodusajakirja toimetustest või meie veebipoe kaudu. 

 

 

 

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Foto: ut.ee

 

Kukus räägib Toomas Tiivel

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri” räägib 11. detsembril Loodusajakirja venekeelse almanahhi „Горизонты Эстонии” peatoimetaja Toomas Tiivel.

2003. aastast ebakorrapäraselt ilmuv „Горизонты Эстонии” jagab objektiivset teavet Eesti kohta meie venekeelsetele kaasmaalastele. Enamasti on almanahhid olnud temaatilised ning koostatud Loodusajakirja eestikeelsetes ajakirjades ilmunud artiklite põhjal. 2008. aasta väljaanne kirjutas näiteks Ida-Virumaast ja 2009. aasta oma Setumaast, 2011 oli fookuses Eesti looduskaitse 100 aasta juubel. Sel korral on „Горизонты Эстонии” teemaks Eesti saared.

 


 

Ootame õpetajate arvamust 

MTÜ Loodusajakiri küsib õpetajatelt arvamust Eesti Looduse, Horisondi, Loodusesõbra ja Eesti Metsa loetavuse ning tarvituse kohta õppetöös, olümpiaadide ettevalmistuses ja teabeallikana. Küsimustikku saab täita siin.

Vastanute vahel loosime välja Saaremaa SPA kinkekaardi 150 euro väärtuses ja kaks meie ajakirjade poole aasta tellimust omal valikul. Küsimustikule saab vastata 31. detsembrini 2014, auhinnasaajad selguvad 6. jaanuaril 2015.

 


 

Loodusesõber kogub aasta looma pärimust

Tuletame meelde, et Loodusesõbra toimetus ootab tõestisündinud lugusid aasta looma ehk viigri ja ka hallhülge kohta. Oodatud on mis tahes lood, näiteks jutud nendega kohtumisest, vaarvanematelt kuuldud pärimus, tähelepanekud viigri või hallhülge tegevusjälgede kohta, hülgekividest või ka hülgest kalavõrkudes. Aasta lõpul ootavad parimaid kirjutajaid auhinnad. Lood ja pildid tuleb saata aadressil toimetus@loodusesober.ee või posti teel: Endla 3, 10122 Tallinn, märksõna „ajakiri Loodusesõber”.

Vaata saadetud kirjutisi Loodusesõbra veebilehel.

 


Loomafoto peaauhinna sai Sven Začek kuuse otsa roninud nastikupildi eest
Eesti Looduse tänavuse fotovõistluse võidutöid on võimalik vaadata meie kodulehel.

 

 

 

EESTI SÕNUMEID 


Tänavu Eesti Looduse fotovõistlusele saadetud ja 1. auhinnaga (noorte arvestuses) tunnustatud pilt vananemisjärgus hiidmunast (foto: Grete Johanna Korb)

 

Seente liigirikkus on arvatust väiksem

Tartu ülikooli teadlased jõudsid järelduseni, et seeneliikide arv maailmas on mitu korda üle hinnatud: kindlasti ei pea paika hinnang, et meie planeedil võib olla 1,5–5,1 miljonit seeneliiki. Ühtlasi leidis töörühm, et kõige liigirikkamad seenekooslused asuvad troopilise vihmametsa aladel.

Tartu ülikooli loodusmuuseumi vanemteadur ja projekti juht Leho Tedersoo selgitas, et kolmekümne viie teadusasutuse ühistööna koguti maailma eri paigust ligi 15 000 mullaproovi. DNA-analüüsi abil tehti neis kindlaks üle 45 000 seeneliigi. Siiani avaldatud elurikkuse töödest on see teadaolevalt suurima andmestikuga uurimus.

Peamiste tulemustena toodi esile, et seente elurikkuse mustrid järgivad üldiselt taimede ja loomade omi, teisisõnu: liigirikkus on suurim troopilistes vihmametsades ja seal kehtivad üldised biogeograafia seaduspärad. Ühtlasi avastati, et ka seente hulgas on väga palju endemismi ehk nähtust, kus teatud liigid on levinud vaid üsna piiratud alal. Hea uudis Eesti seenehuvilistele mükoriisaseente kohta, kuhu kuuluvad peaaegu kõik söögi- ja mürgiseened, on Tedersoo sõnul aga see, et meie kliimavöötme metsad on liigirikkaimad ja rekordit hoiab ürgvana Abruka pärnik.

Teadusuuringut kajastav artikkel on ilmunud 27. novembril ajakirjas Science.

 


Pärivere pais tänavu juulis, mil alustati lammutustöödega (foto: KIK)

Are jõel lammutati pais

Pärnumaal lammutati Are jõelt Pärivere pais, mis seni takistas kalade rännet kudealadele. Eemaldatud pais loob haugile ja ahvenale, samuti karpkalalastele ja siirdekaladele võimaluse liikuda ülesvoolu. Ühtlasi aitab selline muutus suurendada kalade arvukust ja parandada jõe ökoloogilist seisundit.

Pärivere pais oli seni ainuke kalade rändetõke Are jões. See ehitati 1979. aastal niisutusrajatisena, kuid ei leidnudki sel eesmärgil kasutust ning kuni kinnikasvamiseni käisid kohalikud elanikud paisjärves suplemas. Paisulammutust toetas keskkonnainvesteeringute keskus 75 000 euroga.

KIK

 


Noored looduskaitsjad koos uue keskkonnaministri Mati Raidmaga (foto: KKM)

 

Keskkonnaministeerium tunnustas noori looduskaitsjaid

Vastne keskkonnaminister Mati Raidma õnnitles eelmisel reedel kahtekümmend kolme noort looduskaitsjat. Valgevasest tammelehekujulise noore looduskaitsja märgi said tänavu Aivar Kamal Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasiumi 9. klassist, Andrea Jõesaar Kadrioru saksa gümnaasiumi 10. klassist, Angelina Vinogradova, Vesta Nalimova ja Anton Bašinski Narva keeltelütseumi 9. klassist, Tartu üliõpilaste looduskaitseringi liige Birgit Purga, Linda Puusalu ja Robin Gielen, Tapa gümnaasiumi õpilane Brigitta-Maria Vakaljuk, Tartu ülikooli bioloogiaüliõpilane Britta Kalgan, keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Pärnumaal Cätrin Valm, Georg Rudolf Sarap Toila gümnaasiumi 7. klassist, Grete Glaase Kadrioru saksa gümnaasiumi 10. klassist, Tapa gümnaasiumi õpilased Helger-Hans Külmallik ja Heli Kukk, Jaan Grosberg Sillaotsa koolist, Kaisa Rooba Kadrina keskkoolist, Tartu ülikooli arheoloogiaüliõpilane Mana Kaasik, Tallinna ülikooli geoökoloogia magistrant Mariliis Eensalu, Tallinna tehnikaülikooli üliõpilane Martin Talvik, Martin Tikk Hugo Treffneri gümnaasiumist, Eesti maaülikooli üliõpilane Mirjam Grosberg ja Stella Brothwick Tallinna inglise kolledži 10. klassist.

Täpsemalt saab auhinnatud noorte tegevuse kohta lugeda ministeeriumi veebiportaalist.

Keskkonnaministeerium

 


Polaarklubi president Andres Tarand kannab ette juubeliürituse avasõnad

 

Polaarklubi tähistas 30. sünnipäeva

1. detsembril 1984. aastal asutati Eesti meremuuseumi juurde polaarklubi. Kuupäev valiti rahvusvahelise Antarktika asustamise lepingu allakirjutamise päeva järgi (1.12.1959). Leping peatas vaidlused Antarktise kuuluvuse üle ning kuulutas selle kogu inimkonnale avatud rahu- ja teadusekontinendiks. 

Polaarklubi loomisele andis tõuke 1980. aastatel meremuuseumis korraldatud näitusesari, mis tutvustas ookeane. Antarktika näituse ettevalmistamise raames koostati nimekiri kõikidest Eesti inimestest, kes on osalenud ekspeditsioonides sel kaugel ja külmal mandril. Nõnda tuli ettepanek luua huvilisi koondav klubi, hiljem liitusid sellega ka Arktika-uuringutes osalenud teadlased.

Nüüdseks on klubi tegutsenud juba kolmkümmend aastat, liites inimesi, kelle ühine huvi on Arktika ja Antarktika ning kes on ühel või teisel viisil osalenud polaaruuringutes või sellega seotud tegevustes.

Tänavu on klubi korraldanud tavalisest rohkem üldsusele mõeldud üritusi. Toimunud on eraldi Antarktika- ning Arktika-õhtuid, klubi liikmed on teinud näitusi ja avaldanud raamatuid. Kõige värskemat trükist, Enn Kaubi raamatut „Armulugu Antarktikaga. 9 ekspeditsiooni Lõunamandrile” esitletaksegi tuleval esmaspäeval, 15. detsembril kell 18 Tallinnas Paksus Margareetas. Kõik on oodatud, kohapeal saab raamatut soetada esitlushinnaga.

Meremuuseum/Uudistaja

 


 

Annetuskaardiga saab toetada liblika kaitset

Eestimaa looduse fondi ja lepidopteroloogide koostööna on valminud annetuskaart, mille soetamise ja kinkimise kaudu saab toetada haruldase liblika Scythris penicillata uurimist ja tema elupaikade kaitset. Eesti pisiliblikate uurija Urmas Jürivete sõnul on tegu väga väikse, pronksjaspruuni liblikaga, kelle tiibade siruulatus on umbes 9 mm. Harulduse ainus teadaolev elupaik maailmas asub Saaremaal Kogulas. 

Annetuskaart on loodud vabatahtlike abiga, selle illustratsioonide autor ja kujundaja on Maria Karolin. Trükkimisega toetas Kroonpress, kus kaardid trükiti taimsetel õlidel põhinevate trükivärvidega ja väga väikese süsinikujalajäljega paberile, kasutati vihmavett ning ainult taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit.

Annetuskaarte saab osta Tartu loodusmajast ja ELFi kontorist või tellida posti teel, vt siit. Samadest kohtadest saab soetada ka varem valminud annetuskaarti niidurüdi kui ohustatud linnu toetuseks. Valida saab viie-, kümne- ja kahekümneeurose kaardi vahel.

Scythris penicillata avastasid Saaremaal Kogulas Soome liblikateadlased 1994. aastal. Liiki oli keeruline määrata, kuid lõpuks õnnestus see Rootsi lepidopteroloogi Bengt Bengtssoni abiga. Bengtsson on selle sugukonna üks parimaid tundjaid maailmas.

ELF

 


Üks Tartu aasta teo kandidaate on Tartu ülikooli siirdemeditsiinikeskus (foto: Toomas Jüriado)

 

Mis võiks olla Tartu 2014. aasta tegu?

Ajaleht Postimees ja Tartu linnavalitsus kutsuvad tartlasi ning Tartu sõpru jälle valima lõppeva aasta väärikaimat tegu. Oma hääle 2014. aasta teo poolt saab anda kuni 17. detsembrini Tartu linna kodulehel, Tartu Postimehe veebilehel või Tartu Postimehes ilmunud talongiga. Tartu aasta tegu kuulutatakse välja 29. detsembril Tartu raekoja saalis.

Postimees ja Tartu linnavalitsus valivad aasta tegu juba 17. korda. Senised valitud teod on olnud Vanemuise kontserdimaja (1998), Jaani kiriku tornikiivri taastamine ning kirikukellad Peetrus ja Paulus (1999), korvpallimeeskonna TÜ/Delta Eesti meistritiitel ja karikavõit (2000), Aura keskuse avamine (2001), Treffneri kooli renoveerimine (2002), Turusilla ehitamine (2003), tunnelkollektori Kesklinna-2 ehitamine (2004), Jaani kiriku taastamine (2005), hansalodja Jõmmu ehitamine (2006), Athena konverentsi- ja kultuurikeskuse ning Volga restorani taastamine (2007), TÜ kliinikumi uued ravihooned (2008), rahvusvahelise lennuliikluse taastamine Tartus (2009), kopsu siirdamine TÜ kliinikumis (2010), Ahhaa keskus (2011), Tartu vaksalihoone ootesaali valmimine (2012) ja lääne- ja idaringtee esimese etapi valmimine (2013).

Tartu linnavalitsus

 


Vana suitsusaun Võrumaal (foto: Katre Palo)

 

UNESCO kultuuripärandi nimistu täienes suitsusaunaga

UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee otsustas kanda Võromaa suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Taotluse selleks esitas Eesti riik mullu märtsis (sellest kirjutasime toona ka Uudistajas).

Suitsusaunad koos saunakombestikuga on osa võrokeste põlisest elulaadist ja kultuuripärandist, mille hoidmine ja noortele edasiandmine on kogukonnale tähtis. Seetõttu on pääs pärandinimistusse väga suur tunnustus.

UNESCO vaimse pärandi esindusnimestiku siht on tutvustada põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi ja tavasid, mida kogukonnad tänapäeval tähtsaks peavad ja mille püsimajäämise eest nad hea seisavad. Eestist on senini esindusnimekirja kantud Kihnu kultuuriruum, seto leelo ning koos Läti ja Leeduga laulu- ja tantsupeotraditsioon.

Vana-Võromaa suitsusaunakombestikku ja ettevõtmisi tutvustab koduleht www.savvusann.ee.

Vana-Võromaa suitsusauna koostöökogu

 

 


 

Geograafid üllitasid kõrgkoolide üldmaateaduse õpiku

Tartu ülikooli geograafiaosakond tähistas 6. detsembril 95. aastapäeva. Sel puhul peeti teaduskonverents ja esitleti uut kõrgkoolide üldmaateaduse õpikut. 

Õpiku on kirjutanud Eesti juhtteadlased ja erialaspetsialistid, kellest enamik töötab Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudis. Raamat on mõeldud eeskätt loodusteadusi õppivatele bakalaureusetaseme üliõpilastele, kuid sellest leiavad vajalikke teemakäsitlusi ka magistriõppe ja erikursuste tudengid, samuti loodushuvilised. Kindlasti pakub raamat tarvilikku teavet ning abi gümnaasiumi geograafiaõpetajatele.

Õpikut saab osta raamatukauplustest. Lisateavet väljaande kohta võib küsida TÜ inimgeograafia lektorilt Ülle Liiberilt, tel 5814 4058, ulle.liiber@ut.ee.

 


 

Kalastajaid abistavad teabetahvlid

Lõuna-Eesti kalastajate klubi eestvõttel pandi Peipsi järve ja Emajõe kallastele kümme kalastusinfo tahvlit. Nendelt saab teavet näiteks mobiilimakse, püügikeeluaegade ja alammõõtude kohta nii eesti kui ka vene keeles. Teabetahvlid asuvad Kasepääl, Kallastel, Nina külas, Varnjas, Laaksaares, Mehikoormas, Tartus Jõe paadisadamas, Käreveres, Kavastus ning Kantsis RMK Emajõe-Suursoo külastuskeskuses. Kaalutakse, kas panna samasugused tahvlid ka Peipsi põhja- ja lõunaossa ning Emajõe ülemjooksule, samuti Kuremaa järve ja Saadjärve äärde.

Kalastusinfo.ee 

 


Jäälinnuskulptuur oli 1. detsembril tihedalt münte täis pikitud, tänaseks on need välja sulanud ja jääst lind ise üksjagu kõhnemas muutunud (foto: Toomas Jüriado)

 

Jäälinnu jääskulptuur Tartus

Alates novembri viimasest päevast kaunistab Tartu raekoja platsi aasta linnu ehk jäälinnu jääskulptuur. Selle on loonud noor kunstnik, Tartu kõrgema kunstikooli skulptuuriosakonna õppur Mari Hiiemäe. Eesti ornitoloogiaühing tänab sellega kõiki, kes on neid jäälinnuaastal aidanud ja toetanud.

EOÜ

 

 

 

TASUB OSALEDA


 

Huvipäeval räägitakse putukate eluringist

Laupäeval, 13. detsembril kell 11–14 ootab Tartu ülikooli loodusmuuseum peresid TÜ loodusteaduste majja (Vanemuine 46) talve huvipäevale „Putukate eluring”. Muuseumipedagoog Aivo Tamm tutvustab Eesti looduses elavaid putukaid ja nende eluviisi. Huvilised saavad osaleda õpitubades, kus mikroskoobiga uuritakse putukaid ja valmistatakse värvitrükis kinkekotte. Osavõtt huvipäevast on tasuta. Lisateave: tel 737 6076, loodusmuuseum@ut.ee.

TÜ loodusmuuseum

 


Üleilmne ahvipäev loomaaias

Pühapäeval, 14. detsembril tähistatakse Tallinna loomaaias rahvusvahelist ahvipäeva. Hommikul kell 10 algab keskkonnahariduskeskuses õpituba „Ahvist inimeseks”. Sellele järgneb kääbusmarmosettide hommikusöök, šimpansite jõululõuna koos vaderi Viasatiga ja inimahvide maalitund. Šimpansite kohapeal tehtud T-särgid pannakse seejärel oksjonile. Neljatunnise programmi juurde kuuluvad ka spetsialistide Imbi Tanieli ja Aleksei Turovski ahvijutud.

Ahvipäevale pääseb loomaaia piletiga. Kassad on lahti nii lääne- kui ka põhjaväravas kell 9–15, loomaaed suletakse kell 17.

Tallinna loomaaed

 


 

Ilmateenistus kutsub ennustama jõuluilma

Kuni 14. detsembri südaööni saab osaleda ilmateenistuse korraldataval ennustusvõistlusel. Ennusta, kas jõululaupäeval, 24. detsembril, on lumi maas või mitte ning mitu sooja- või külmakraadi näitab termomeeter südapäeval kell 12 Tartu külje all Tõraveres. Oma oletused tuleb sisestada ilmateenistuse kodulehel olevasse vormi. Kõige täpsemaid ennustajaid premeeritakse auhindadega. Tulemused koos võitja(te)ga selguvad 25. detsembri varahommikul.

Ilmateenistus

 


Noore looduskaitsja auhind

Eestimaa looduse fond (ELF) otsib tänavuse noore looduskaitsja auhinna kandidaate; auhinnaga kaasneb 700-eurone stipendium. Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni esmaspäevani, 22. detsembrini aadressil elf@elfond.ee.

Auhind on mõeldud noorele, passi või enesetunde järgi kuni 35-aastasele inimesele, kes on andnud märkimisväärse panuse Eestimaa looduse kaitsesse. Kandidaadid võivad töötada või õppida nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Esitada on lubatud nii iseennast kui ka kedagi teist. Auhinna laureaat kuulutatakse välja 2015. aasta veebruari alguses ELFi sünnipäeval.

Rohkem teavet leiab ELFi internetilehelt.

ELF

 


Vereta jahi meistriteos: Merje Aru pilt ennast kohendavatest kuldnokkadest

 

Vereta jahi fotonäitus

Tänavuse vereta jahi parimaid palu saab vaadata tööpäevadel RMK Tallinna peakontori aatriumis (Toompuiestee 24). Fotonäitus on avatud kuni jaanuari lõpuni.

Vereta jahti peeti 16.–18. mail Hiiumaal, Tahkuna jahiseltsi maadel, mistõttu annab näitus hea ülevaate Hiiumaa kevadisest loodusest. Fotovõistluse meistriks tunnistati Merje Aru, kes tegi foto seitsmest märjast kudnokast. Võitja sai auhinnaks õiguse hoida aasta jooksul enda käes rändkarikat ehk sarvilist viikingimütsi ning kingi Overallilt. Vereta jahi 18. korraldusaasta jooksul on Merje Aru esimene naine, kes on tulnud võitjaks.

RMK

 


Mullu valiti üheks kauneimaks lasteraamatuks Leelo Tungla raamat „Porgand töötab porgandina”. Silma paistis trükis omapärase formaadi ja julge värvikasutuse poolest

 

Algas kaunite raamatute võistlus

Eesti kirjastajate välja antud raamatute iludusvõistluse raames valitakse välja 25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut. Esitada võib 2014. aastal Eesti kirjastajate publitseeritud ning Eesti kunstnike kujundatud ja illustreeritud väljaandeid. Hinnatakse raamatute terviklikkust, disaini, küljendust, tüpograafiat, illustratsioone ja kogu teostust.

Osalemiseks tuleb viia üks raamatu eksemplar 3. jaanuariks 2015 Eesti rahvusraamatukogu inforuumi (E–R 10–20, L 12–19). Rahvusraamatukogu on kinni 20.–28. detsembril 2014 ja 1. jaanuaril 2015. Reglemendid, ankeedid ja täpsem teave on olemas rahvusraamatukogu veebilehel.

Võidutööd tehakse teatavaks 5. veebruaril 2015 Eesti rahvusraamatukogus; kauneimatest raamatutest koostatakse näitus.

Eesti rahvusraamatukogu

 

 

 

 MAAILMAST


Foto: SPEA

 

Linnu koht pole puuris ega praetaldrikul

Umbes nii võiks tõlkida Portugali linnukaitseühingu SPEA kampaania nime (vt ka ühingu veebilehte) .

Oleme varem mõnigi kord kirjutanud linnuküttide kirest ja nendega võitlevate looduskaitsjate tegevusest esmajoones Maltal ja Küprosel. Nüüd tuleb välja, et sama harrastus pole võõras ka portugallastele. Päris sageli võivat sealsetest ostuveebidest leida teateid, mille järgi müüakse peale jalgrataste või kingapaaride ka laululinde, rähne või koguni röövlinde, kusjuures valdavalt on tegu seadusvastaselt omandatud lindudega.

Küsimus pole ainult puurilindudes. Ehkki peale jahilindude on keelatud süüa mis tahes teisi liike, pole sugugi haruldane, et näiteks punarindu või musträstaid püütakse just selleks, et kas nendega ise maiustada või müüa restoranidele edasi.

Hiljutisest SPEA uuringust selgus, et tavalisemad püütud liigid on punarind, mustpea-põõsalind, ohakalind ja metsvint ning aktiivseimad püügipiirkonnad on kaks suuremat linna, Lissabon ja Porto, ning lõunaranniku Algarve piirkond. Just viimases püütakse laululinde esmajoones toiduks, Lissabonis ja Portos aga eelkõige puurilindudeks, nii et OLX või CustoJusto veebikeskkonnas pakutakse iga päev küll sini- või rasvatihast või punarinda. Ehkki linnupüük on illegaalne, pole mingit probleemi osta avalikult lõkse, võrke või liimpüüniseid. Vaid üksikjuhtudel on SPEA ettekannetele järgnenud mõni edukas politseiuurimine. Peamised põhjused, miks see kõik juhtuda saab, öeldakse olevat puudulikud seadused ja inimeste halb teadlikkus.

SPEA/Uudistaja

 


Mulluse võidufoto autor oli soomlane Markus Varesvuo

 

Veel üks suur loodusfotovõistlus

Aasta viimase päevani saab osaleda rahvusvahelisel loodusfotovõistlusel „Oasis Photocontest 2014”, mida korraldab Itaalia suurim reisi- ja loodusajakiri Oasis. Oodatud on kogu maailma fotograafid. Mullu käis pärast võistlust korraldatud näitusel suurtes Itaalia linnades üle 350 000 inimese.

Välja jagatakse üle saja tunnustuse, auhinnafond on 30 000 eurot, millest üldvõitja saab 2500, Oasise auhinna saaja 1000 ja üksikkategooriate võitjad 600 eurot. Üldvõitjale kuulub veel Itaalia kunstniku Michele Vitaloni pronksskulptuur. Suur tunnustus on ka osaleja foto avaldamine võistluse ametlikus kataloogis, kus peale 103 tunnustatud foto jäädvustatakse 1000 finaali jõudnud võistlustööd.

Kategooriaid on kokku üheksa: maastikud, imetajad, linnud, muud loomad, allveefotod, fotojutustused, inimesed, taimed ja lemmikloomad; omaette võistlevad alla 18-aastased noored.

Vt lähemalt siit. Mulluse võistluse kataloogi saab lehitseda eraldi võrgupaigas.

Oasis/Uudistaja

 

 

 

 JÕULU- JA LUMEOOTEL


Uudistaja soovib oma arvukale lugejaskonnale palju lahkeid päkapikke ja rahulikke jõulupühi!

 

 

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/