Uudistaja 11.01.2013

 Uudistaja

UUDISTAJA

11. jaanuar 2013

 

JAANUAR 


Head alanud aastat loodusajakirjade seltsis!

Tänavu on lodjapuu, nurmkana ja hundi aasta. Küllap teab iga loodushuviline aasta lõpuks nende kohta palju enam kui praegu

Ajakiri Loodusesõber, Eesti terioloogia selts, looduskalender, Eesti looduskaitse selts, Looduse Omnibuss, Tallinna loomaaed, Eesti loodusmuuseum, Eestimaa looduse fond ja Eesti metsaselts valisid üheskoos tänavuse aasta loomaks hundi (foto: wikipedia)

Eesti Looduse toimetus tähistab lodjapuu aastat, seetõttu on aasta vältel oodata lugusid selle põõsa kohta. Aasta puud on valitud alates 1996. aastast (fotod: wikipedia)

Eesti ornitoloogiaühing on aasta linnuks nimetanud nurmkana. See lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses. Arvatakse, et meil pesitseb 4000–8000 nurmkanapaari, uuemate loendusandmete järgi on nende lindude arvukus tunduvalt vähenenud (foto: Remo Savisaar/EOÜ)
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


Loodusajakirjal on uus veebileht: www.loodusajakiri.ee. Ajakirjade vanadelt kodulehtedelt suunatakse teid nüüd automaatselt uuele lehele

 


    

Uuenenud kaanega Eesti Loodus tutvustab jaanuaris kakke 

Aasta pimedaimal kuul on sobilik mõelda loomadest, kes naudivad pimedas tegutsemist. Öökullid on sellistest ühed tuntumad, nad paistavad silma suurepärase nägemismeele, hääletu lennu, üliterava kuulmise ja küüniste poolest. Tuul Sepa artiklist saab kakkude kohta teada muudki põnevat. Näiteks mõnel kakuliigil on silmad kuni viis protsenti linnu kehamassist, mis 60-kilose inimese puhul tähendaks kolm kilo kaaluvaid silmi.

Kultuuripärandi aasta juhatab sisse ülevaade eluasemetest kui pärandkultuuri kandjatest. Paljud põlised talukohad on kantud pärandkultuuri nimistusse. Kui elanikud on lahkunud ja maja seisab tühjalt, võib talukoht väga kiiresti kaduda. Nii näitavadki kunagisi taluasemeid looduses sageli vaid kaevud, sirelipõõsad või vundamendid. Needki võivad olla olulised meie kultuuriloos, seetõttu tasub neid hoida. Kultuuripärandit mujal käsitleb reisikiri Tõvamaale: meie arheoloogid osalesid seal päästekaevamistel.

Jüri Kameniku pikemast artiklist saab teada, milline on tsüklonite olemus – tsüklonid on meie kliimale väga omased. Tõnu Viik ja Anto Veldre arutlevad võimalike tugevate päikesepursete mõju üle. Oma viimaseks jäänud kaastöös kirjeldab Urmas Kokassaar lagritsa kasulikke toimeid. Pikk intervjuu Toivo Maimetsaga selgitab tüvirakkude olemust ja annab ülevaate, kuidas neid kasutada vähivastases võitluses.

Nii mõnigi lühem kirjutis tutvustab vähem tuntud, kuid siiski olulisi loodusnähtusi: saaresurma mõju saarikutele, suurt seatigu, väikesi palle meenutavaid vetikaid, lehemesilaste tegevust, lumel elutsevat kärbseliiki ja muud huvitavat.

Jaanuarist alates on uuenenud Eesti Looduse kaanekujundus, uue autor on Mariana Hint. Ajakirja tellimisvõimalused on aga endised, vt www.loodusajakiri.ee/ajakirjade-tellimine.

Eesti Loodus   

EESTI UUDISED


Euroopa naaritsa arvukus on aastatega aina suurenenud

Looduskeskkonna seisund on meil hea

Keskkonnateabe keskuse koostatud keskkonnaseire ülevaade näitab, et Eesti keskkonda võib pidada stabiilselt heaks. Paranenud on näiteks välisõhu kvaliteet: kõigis linnaõhu seirejaamades on tunduvalt vähenenud inimese tervist mõjutavate peenosakeste kontsentratsioon, samuti on nende sisaldus üle piirväärtuse suurenenud üha vähem. Toetusprojektide abil on paranenud ka rannaniitude seisund: niitudel karjatatavad lambad ja veised on aidanud taastada nende koosluste ilmet.

Ühtlasi näitavad seireandmed, et Hiiumaale asustatud euroopa naaritsatel läheb endiselt hästi. Meil haruldaste lendoravate arvukus ei ole aga paraku edenenud. Üha rohkem elab meie metsades põtru ja punahirvi, kuid vähenenud on metskitsede arvukus. Metskitsedele on halvasti mõjunud viimaste aastate karmid talved. Kuna kitsed on ilveste peamine saakloom, siis on ka ilveseid jäänud mõnevõrra vähemaks. Huntide ning karude arvukus on Eestis viimaste aastate jooksul seevastu olnud muutumatu.

Negatiivse suundumusena on nitraaditundlikel aladel suurenenud nitraatide sisalduspõhjavees: pärast 2009. ja 2010. aasta madalseisu on nende sisaldus taas suuurenenud. Seda võib seostada põllumeeste paranenud majandusliku kindlustatusega, mille tõttu on põldusid rohkem väetatud.

Ülevaade on kõigile kättesaadav keskkonnateabe keskuse veebilehelt www.keskkonnainfo.ee/failid/Keskkonnaseire2011_02_01_13.pdf.

Keskkonnateabe keskus

   


Metsseakahjustus taluhoovis: uue jahiseaduse järgi oleks maaomanikul lootust hüvitisele (foto: Katre Palo)

Uus jahiseadus lähendab maaomanikke ja jahimehi

Riigikogus on arutlusringi ootamas valitsuse heakskiidu saanud uus jahiseadus, mis loob varasemast paremad eeldused tihedaks koostööks maaomanike ja jahimeeste vahel.

Juba kolm aastat keskkonnaministeeriumis ette valmistatud seaduses kirjeldatakse jahinduse korraldust ning täpsustatakse nii jahimeeste kui ka maaomanike vastutust; ühtlasi näeb seadus ette, et oleks tagatud jahiloomade selline kaitse ja arvukus, mille puhul säilib nende soodne seisund ning elupaikade ja liikide vaheline looduslik tasakaal. Praegused jahipiirkonnad ja nende senised kasutajad jäävad alles, kuigi on kaalutud neid ka muuta. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala peab olema vähemalt 5000 hektarit.

Et vältida väikeulukite tehtud kahju, on maaomanikul uue seaduse järgi õigus korraldada oma maal väikeulukijahti, olenemata kinnistu suurusest. Jaht ei ole lubatud aga tiheasustusaladel. Kui maaomanikul ja jahipiirkonna kasutajal ei õnnestu sõlmida kokkulepet uluksõraliste tekitatud kahju (nt kahjustatud metsanoorendik) hüvitamise kohta, näeb seadus ette meetmed, mil moel kahjud osaliselt hüvitada. Siinjuures tekib maaomanikul nõude õigus vaid juhul, kui ta on jahipiirkonna kasutajat enne teavitanud võimalikest kahjustuskohtadest ja lubanud oma maal jahti korraldada. See asjaolu suunab maaomanikku ja jahipiirkonna kasutajat omavahel lepingut sõlmima. Üldjuhul pannakse lepingus üksikasjalikult kirja, mismoodi hüvitatakse jahilooma tehtud kahju. Riik määrab edaspidi suurkiskjate ja hallhüljeste küttimisarvu ning koostab igal aastal seirearuande kõikide jahiuluki kohta, andes seejuures ka soovituse, kus ja kui palju võiks küttida.

EJS

 


Metsa ja raiealade muster Ida-Virumaal (allikas: maa-ameti geoportaal)

Eesti, Läti ja Leedu keskkonnakaitsjad koondavad jõu metsade kaitseks

Eestimaa looduse fond, Läti looduse fond ja Leedu looduse fond pöördusid ühiskirjaga Balti riikide põllumajandus- ja keskkonnaministrite poole, et juhtida tähelepanu metsade kaitse vajadusele ja riiklike maaelu arengukavadega seotud probleemidele.

Keskkonnakaitsjad on arvamusel, et maaelu arengukavast tulenevad tegevused ja sihid ei aita tagada metsade elurikkuse säilimist Eestis, Lätis ega Leedus. Ministritele saadetud kirjas rõhutasid keskkonnakaitsjad kolme olulist metsade elurikkuse kaitsega seotud teemat, mida tuleks käsitleda kõigi meie riikide maaelu arengukavades.

Esiteks peavad olema omavahel tasakaalus metsade majanduslikku elujõulisust suurendavad ning metsade elurikkuse hoidu tagavad meetmed. Kui toetatakse näiteks metsade istutamist, hooldusraieid ja kuivendussüsteemide rajamist, siis tuleb ellu viia ka metsade elurikkust suurendavaid tegevusi.

Teiseks ohustavad kõige tundlikumat osa metsadega seotud elurikkusest erisugused metsamajandustööd, mistõttu saaks metsaliike ja -kooslusi kõige paremini kaitsta, kui neid metsi ei majandata. Seepärast peavad riiklikud maaelu arengukavad toetama elurikkust hoidvate loodusalade või -objektide säilitamist metsamaastikus. Näiteks võiks raielankidele jätta seaduses nõutust palju enam surnud puid ja säilikpuid, jätta majandamata suure looduskaitseväärtusega metsaosad jne.

Kolmandaks juhivad keskkonnakaitsjad oma kirjas tähelepanu kuivendussüsteemidele ja teedeehitusele. Möödunud sajandi intensiivne kuivendamine hävitas hulganisti väärtuslikke kooslusi ning teedeehitus tükeldas metsamaastikke. Nüüdisaegsed riiklikud maaelu arengukavad ei tohiks toetada uute kuivendussüsteemide ja teede rajamist: see suurendaks negatiivset keskkonnamõju veelgi.

Eesti, Läti ja Leedu keskkonnakaitsjad nendivad üheskoos, et elurikkuse vähenemine metsades on oluline probleem, millele liikmesriigid peavad oma maaelu arengukavade koostamisel tingimata tähelepanu pöörama.

ELF

 


 

Eesti terviserajad on pälvinud rahvusvahelise olümpiakomitee auhinna

Möödunud detsembris toimunud spordiaasta galaõhtul anti sihtasutusele Eesti Terviserajad üle rahvusvahelise olümpiakomitee auhind kategoorias „Sport ja keskkond”.

SA Eesti Terviserajad on aastaid edendanud sportimis- ja liikumisvõimalusi looduskeskkonnas. Sihtasutuse juhi Jaak Teppani sõnul on nende tegevus koostöös Eesti ettevõtetega olnud väga sihipärane: tänaseks on üle Eesti peaaegu kolm korda rohkem terviseradasid, kui tegevuse algusaastal radu kokku. Looduses spordiharrastajaid ootab üle Eesti umbes üheksakümmend rada, mis kokku hõlmavad ligikaudu 750 kilomeetrit. Terviserajad on hästi hooldatud ja valdavalt ka valgustatud, iga nädal käiakse nendel keskmiselt 75 000 korral, seega aastas ligi neli miljonit korda.

Eesti terviseradade arendusprojekt on ettevõtete Merko Ehitus, Eesti Energia ja Swedbank algatus, et luua ja uuendada Eesti terviseradu ja looduslikke sportimiskeskusi. Aastatel 2004 kuni 2012 on terviseradade arengusse investeeritud üle 23 miljoni euro, sealhulgas on oma panuse andnud SA Eesti Terviserajad, kohalikud omavalitsused, kultuuriministeerium ning Euroopa Liit.

Tutvu terviseradadega lähemalt: www.terviserajad.ee.

SA Eesti Terviserajad

 


Eesti keskkonnaühenduste kojal on uus eesistujaorganisatsioon

Möödunud aastal sai läbi Eestimaa looduse fondi kahe aasta pikkune eesistumisperiood Eesti keskkonnaühenduste kojas (EKO). Uueks eesistujaks valiti aastalõpu koosolekul Eesti üliõpilaste keskkonnakaitseühing Sorex, kes täidab seda ametit järgmised kaks aastat. EKO tegevust hakkab koordineerima Sorexi juhatuse liige Daniel Juhhov.

EKO     


Ilmunud on linnuhuviliste ajakirja uus number

Tiirutaja kahekümnendas numbris on juttu aasta linnust: teada saab, miks nurmkana ei ole enam põldpüü ja kuidas linnud üldse endale eestikeelsed nimed saavad. Teabelehes tutvustatakse ka siisikest ning kirjutatakse vigadest, mida leidub kevadel ilmunud uues linnumäärajas.

Lehes on avaldatud Eesti Looduse 2012. aasta fotovõistluse parimad linnupildid, ühtlasi leiab ülevaate olnud ja tulevate sündmuste kohta, trükiste tutvustused, nuputamisnurga jm. Loe Tiirutajat: www.eoy.ee/Tiirutaja.

EOÜ

SÕNUMID MAAILMAST


Kesk-Aafrika metsad hakkasid hõrenema 2500 aastat tagasi (Foto: IRD / Y. Boulvert)  

IRD: Kesk-Aafrika metsade kadu polnud bantude süü

Prantsusmaa arengu-uuringute instituudi teadlased on koos oma koostööpartneritega avaldanud ajakirjas Science kaks artiklit, milles kinnitavad, et laialt levinud arvamus, nagu oleksid Kesk-Aafrika metsad hakanud 2000–2500 aastat tagasi fragmenteeruma ning asenduma salude ja savannidega bantudest põlluharijate tõttu, ei vasta tõele.

Arheoloogilistele, geoloogilistele, paleobotaanilistele ja palünoloogilistele andmetele toetudes väidavad autorid, et esmatõuke metsade hävingule andsid hoopis järsud kliimamuutused. Näiteks on kindlaks tehtud, et metsad hakkasid suurel määral fragmenteeruma juba 2500 aastat tagasi. Ehkki bantud tõesti tegelesid sel ajal juba vähesel määral ka alepõllundusega, õppisid nad toona alles rauda kasutama ja seetõttu ei saanud nende mõju olla kuigi suur. Vastupidi: 1600–1900 aastat tagasi, mil bantude asustus Kongo jõe ümbruses saavutas oma haripunkti, hakkasid metsad pigem taas laienema.

4000–11 000 aasta eest tagasid selle kandi metsade rikkalikkuse ohtrad mussoonid, mis tõid aasta ringi parajalt jaotunud rohkeid sademeid. Geoloogide ja õietolmuanalüüsijate kogutud andmed tõendavad, et umbes 4000 aastat tagasi hakkasid metsaalad olulisel määral kokku kuivama, tehes ruumi savannidele. Põhjuseks peetakse mussoonvihmade hulga järsku vähenemist; selle tingis omakorda Guinea lahe pinnavee temperatuuri langus. Metsade keskosa jäi sadude vähenemisest siiski puutumata.

2500 aastat tagasi tuli uus, veel suurem taimestiku muutus. Seda näitab taganevale metsale ja pealetungivale savannile omaste pioneerliikide sagenemine palünoloogilistes proovides. Samal ajal aset leidnud tugev erosioon viitab, et kõnealust ajajärku iseloomustasid vihmatormid, aga samas hoopis lühemad sajuperioodid. Tugevad vihmahood põhjustasid Kongo jõe veerohkuse, mis pesi mullast välja hulga mineraale ning seetõttu sisaldab jõe suudmeala merepõhi nüüd palju alumiiniumi ja kaaliumi.

Kui tänapäeva inimtegevus mõjutab keskkonda sageli tõeliselt hävitavalt, siis ei maksa sama arvata 2000 aastat tagasi üsna tillukestes asulates elanud bantude kohta.

AlphaGalileo

TASUB OSALEDA


Rahvusvahelise kesktalvise veelinnuloenduse vaatlusvõrgustik 2012. aasta jaanuaris,punasega on tähistatud seirepunktid, sinisega vaatluspunktid väljaspool seirealasid (allikas: www.eoy.ee)

Veelinnuloendus sel nädalavahetusel

Rahvusvahelise kesktalvise veelinnuloenduse kesksed kuupäevad on 12.–13. jaanuar. Selle raames toimub ka rahvusvaheline kormoranide loendus, mida tehakse Kesk-Euroopas kormoranide ööbimiskohtades. Kuna Eestis kormoranide ööbimiskohad enamasti kattuvad toitumispaikadega ning talvitavaid isendeid meil kuigi palju ei ole (100–200 isendit), siis eraldi vaatlusankeeti ning juhiseid loenduseks ei koostata. Andmed kormoranide kohta tuleb saata koos veelinnuloenduse aruandega. Küll aga palutakse võimaluse korral eristada noorlinde vanalindudest: seda on lihtne teha, kuna noorlindude alapool on hele.

Loenduseks vajalik teave ning ankeedi leiab veebilehelt www.eoy.ee/node/109.

EOÜ   


Läänemere-teemaline seminar

Teisipäeval, 15. jaanuaril kell 13–17 peetakse Tallinna teletornis projekti BalticSeaNow.info lõpuseminar. Tegu on rahvusvahelise Läänemere-teemalise projektiga, mille siht on edendada Läänemere ääres elavate rahvaste mereteadlikkust. Peamised sihtriigid on Soome, Rootsi, Eesti ja Läti. Projekti raames kutsuti kõiki mereseisundit jälgima: selleks said huvilised vee läbipaisvust mõõtva riistapuu, nn Secchi ketta. Samuti korraldati õppereise Tallinna tehnikaülikooli uurimislaeval Salme, toimus fotovõistlus „Läänemeri minu silmade läbi”, Eestimaa looduse fond korraldas talguid Eesti väikesaartel jne.

Lõpuseminaril jagavad ülikoolide teadlased Eestist ja Soomest teavet selle kohta, kuidas nad Läänemerd uurivad. Tutvustatakse ka võimalusi, mismoodi mereteemasid kooliõpilastele huvitavalt esitada, õppeotstarbeks on valminud ka kalanduse arvutimäng.

Lõpuseminari peetakse inglise keeles, osavõtt on tasuta ning oodatud on kõik huvilised.

Üritusele palutakse registreeruda. Seda saab teha veebilehe kaudu http://goo.gl/vE4GZ hiljemalt 14. jaanuarini või kuni kohti jätkub.

ELF/BalticSeaNow.info

 


Vestlusõhtu taimede väest

Rapla kultuurikeskuse kammersaalis (Tallinna mnt 17) toimub teisipäeval, 15. jaanuaril kell 19 pärimusõhtu, kus Mercedes Merimaa kõneleb teemal „Tee taimede väeni”.

Pilet maksab viis eurot.

 


 

Kaader kotkakaamerast, mida saab jälgida veebilehel www.looduskalender.ee

Jaanuar on Tartu keskkonnahariduskeskuses linnukuu

Alanud aasta esimesel kuul on Tartu keskkonnahariduskeskuses vaatluse all tiivulised ja sulelised: toimuvad loodusõhtud lindudest.

16. jaanuaril kell 18 algab loodusõhtu teemal „Kotkad ja internet”. Meie suurimatest ja uhkeimatest lindudest ning nende jälgimisest veebikaamerate ja saatjate abil kõneleb kotkauurija Urmas Sellis.

23. jaanuaril kell 18 tutvustab ornitoloog ja kirglik linnuvaatleja Margus Ots uusi linnuliike Eestis. Juttu tuleb viimase aasta uutest liikidest Eestis, nende leidmislugudest ning sellest, kuidas haruldased eksikülalised üldse siia satuvad.

Loodusõhtutel saab osaleda tasuta.

Tartu keskkonnahairudskeskus

 

 


Fotol 2012. aasta mälumängusarja võitjameeskonna kapten Indrek Sell auhindadega ning sarja korraldaja Urmas Abel (foto: EOÜ)

Algab ornitoloogiaühingu mälumängusari

Sel aastal korraldatakse üritus koostöös Tartu keskkonnahariduskeskusega. Esimene mäng on 17. jaanuaril, teine 14. veebruaril algusega kell 18. Kogunetakse Tartu keskkonnahariduskeskuse saali (Kompanii 10).

EOÜ 


Rahvusvaheline metsandusviktoriin

Juba saab ennast registreerida osavõtuks viktoriinist „Noored Euroopa metsades”, mille siht on täiendada õpilaste teadmisi Euroopa metsade, metsanduse ja looduskaitse kohta.

Kõnealust võistlust korraldatakse kolmandat korda. Tavapäraselt koosneb viktoriin kahest voorust: riiklik ja rahvusvaheline voor. Sel aastal toimub viktoriin taas üheteistkümnes Euroopa riigis.

Osalema oodatakse 13–19-aastasi õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes võistkondades. Eesti voorust võivad osa võtta kõik koolid, kes teatavad oma võistkonnad hiljemalt 25. veebruariks veebilehel www.metsainfo.ee. Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud.

Viiekümnest küsimusest koosnev viktoriin toimub 6. märstil ning Eesti finaal viktoriini ja õpilaste ettekannetega on 25. märtsil. Eesti voorus parima tulemuse saanud võistkond pääseb rahvusvahelisele võistlusele, kus osalevad kõigi üheteistkümne riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel. Rahvusvaheline finaal toimub 25.–26. septembril Portugalis Peneda-Gerêsi rahvuspargis.

Teavet, õppematerjale, registreerimislehe ja reeglid leiab Eesti metsaseltsi kodulehelt www.metsainfo.ee, õppematerjalid riikide kaupa ka lehelt ypef.weebly.com.

Lisainfot saab Kristi Teppolt: kristi.teppo@metsaselts.ee, 5646 6479.

Eesti metsaselts

Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com