Uudistaja 11.10.2017

 Uudistaja

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

Eesti Looduse oktoobrinumbris on fookuses seni vähe tähelepanu hõivanud keskkonnaprobleem: mürareostus

Uuringu järgi reageerivad loomad teatud mürale samamoodi, nagu põgeneks kiskja eest; on tehtud kindlaks, et lindudel võib mürareostus takistada normaalset omavahelist suhtlust ja mõjutada sigimisedukust. Värske Eesti Looduse avakirjutises vaatlemegi, mismoodi mürareostus mõjutab loomade elu ja tervist ning kuidas loomi müra eest säästa. Suures plaanis on mõistlikum püüda müratekitajaid vähendada, kuid kahjuks on teadlikkus müraprobleemist väga kesine, mistõttu ei tasu lähiajal oodata suurt pööret paremuse poole.

Teadlikkus Unesco saarte olemasolust Eestis on samuti pigem vähene. Ent just sellise tunnustuse väärilised on meie saared juba pikka aega olnud: Lääne-Eesti saared on üle veerandsaja aasta kuulunud üleilmse Unesco programmi võrgustikku. Sellesse võrku kuuluvad biosfäärialad, mis paistavad silma elurikkuse, kultuuripärandi ning traditsiooniliste ja loodushoidlike majandamisvõtete poolest.

Huvitavaid paiku on Eestimaal palju. Sel korral soovitame minna vaatama Allikukivi koopaid ja allikat Pärnumaal, otsida üles Võrumaal Rõuge ja Haanja vahel paikneva salapärase Jakapkerigu oru ning matkata Pühajärve preilide radadel mööda Murrumetsa matkateed.

Veel tutvustame seda, kuidas mõõdetakse sademeid, millist järvemuda leidub erisugustes Eesti järvenõgudes ja milline on Emajõe piirkonda kavandatava hiiglasliku puidurafineerimistehase keskkonnamõju. Mart Niklus meenutab kuulsa zooloogi ja antropoloogi Juhan Auli 120. sünniaastapäeva puhul tema elu keerdkäike 1950. aastatel. Bioloog ja Eesti lepidopteroloogia seltsi liige Aleksander Pototski otsib maailma võiliblikate võimaliku esivanema kunagist elupaika ja arutleb perekonna liikide levikumustri üle. Looduselamusi maailmast vahendab taas Hendrik Relve, kes on rännanud Austraalia põuasel sisemaal ja jagab muljeid võluvast tühermaast, mille loomad ja taimed on küll vähearvukad, ent omapäraselt kohastunud.

Sügisese marjahooaja jätkuks jagame juhiseid, kuidas kasutada väärtuslike omadustega astelpaju. Usutluses rõhutab aga botaanik Ülle Kukk: kasvatage rohkem kodumaiseid ilutaimi. Toomas Kukk on temaga ajanud juttu nii ilutaimedest kui ka looduskaitsealustest liikidest.

Eesti Loodus on nii paber- kui ka digikujul müügil meie e-poes!

 

 

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID


Homme kõneleb Kuku-raadio saates „Loodusajakiri“ Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt (foto: Uudistaja arhiiv)

 

Loodusajakiri Kukus: kokkuvõtted septembri-oktoobri Horisondist ja oktoobri Eesti Loodusest

Sel neljapäeval, 12. oktoobril vaatame koos peatoimetaja Ulvar Käärtiga üle ajakirja Horisont septembri-oktoobrinumbri kirjutised. Veidi pikemalt jõuame rääkida gravitatsioonilainetest, toidukäitluse kuldreeglitest, eestlaste väidetava loodusläheduse muutustest, koerte kodustamisest, aga ka sellest, miks on maakeral nii palju kulda.

Nädala pärast, 19. oktoobril, toome toimetaja Helen Külvikuga oktoobrikuu Eesti Loodust lehitsedes esile artiklid, milles on juttu Eesti looduse mitmekesisusest, mürareostuse mõjust elustikule, Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitsealast, looduslikest ilutaimedest haljastuses, matkast Pühajärve ääres, sadememõõturitest, astelpajust kulinaarias, antropoloog Juhan Auli keerulisest elusaatusest ja muust.

Varem eetris olnud „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehe kaudu. „Loodusajakirja“ saated on teinud Toomas Jüriado.

 


Mulluse fotovõistluse seenefotode 1. auhind (foto: Kadi Soo) 

 

Ootame pilte Eesti Looduse fotovõistlusele!

Fotosid saab üles laadida kuni 1. novembri keskööni aadressil http://fotovoistlus.horisont.ee. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada novembris Eesti Looduse kodulehelt.

Fotol peavad olema jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad ainult noorte kategooriates „Koduloom“ ja „Aiataim“. Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning autoril võimalikult täpselt määratud. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (200–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil. Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Faili vorming peab olema kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. Iga foto saab esitada üksnes ühes kategoorias; kategooria peab olema määratud õigesti. Täpsemat teavet võistlusel osalemise kohta vaata fotovõistluse teemalehelt.

 

 

 

EESTI UUDISED


Asko Lõhmus võtmas sõna mullusel RMK teadusseminaril (allikas: RMK / Youtube.com)

 

Asko Lõhmust tunnustati Eesti eluteaduste hoidja auhinnaga

Septembri lõpus peetud teadlaste öö festivali metsateemalisel vestlusõhtul anti kätte tänavune Eesti eluteaduste hoidja auhind – Vive Tolli graafiline leht –, mille sai Asko Lõhmus Eesti metsade teaduse hoidmise eest. Tegu on auhinnaga, millega tunnustatakse eesti bioloogilise kultuuri loojaid ja hoidjaid. Auhinda on välja antud 1984. aastast, Asko Lõhmus on 19. Eesti eluteaduste hoidja.

Uudistaja

 


Allikas: Tallinna loomaaed

 

Tallinna loomaaias avati polaarium

Möödunud nädalavahetusel avati pidulikult Tallinna loomaaia uus osa: jääkarude pidamiseks hädavajalik polaarium. Projekti „Jääkaru uus kodu“ algatasid Veronika Padar ja Olivia Luggenberg. Nende mõlema südames oli mure loomaaia jääkarude kitsaste olude pärast: endised sõjaväeladudest ümber ehitatud puurid ei olnud karude pidamiseks sobivad.

Algul kaasati telefonioperaatorid ja viidi suurematesse kaubanduskeskustesse kogumiskastid. Koostöös Tallinna loomaaia ja Tallinna loomaaia sõprade seltsiga tutvustati jääkarude olukorda, muu hulgas korraldati jääkarupäev. Tänu annetustele sai 2013. aasta lõpus alustada eelprojekteerimist ja rajada puurkaev tulevase polaariumi veevarustuse tarbeks.

Annetuste kogumiseks tehti ajakirjanduse vahendusel ulatuslikku kampaaniat, korraldati kunstioksjon, osaleti mitmel üritusel; jääkarude uue kodu projekti käidi tutvustamas ka väljaspool pealinna. Suur pööre saabus 2015. aasta sügisel, kui lisandus Tallinna linnavalitsuse panus: 1,28 miljonit eurot polaariumi ehituse tarbeks.

Mullu juunis sõlmisid Tallinna kultuuriamet, Tallinna loomaaed ja osaühing Astlanda Ehitus raamlepingu jääkarude ekspositsiooni projekteerimis- ja ehitustööde kohta; ehitus algas aasta tagasi sügisel. Tänavu saadi linnalt veel 1,3 miljonit eurot. Projekt läks maksma üle 3 miljoni euro. Puudujäävat osa on aidanud koguda Tallinna loomaaia sõprade selts.

Selliste jõupingutustega sai jääkarude uue kodu valmimine teoks – tänavu oktoobrist on meie jääkarudel tunduvalt parem elukeskkond. Projekti raames on koostatud ka polaariumi veebileht.

Tallinna loomaaia sõprade selts

 


Eestis kolmanda kaitsekategooria liik valgepõsk-lagle on väljaspool kaitsealasid jahiuluk (foto: Aleksander Kaasik / Wikimedia Commons)

 

Eesti õigusaktid soosivad veelindude tapatalguid

Tuhanded jahituristid suunduvad sügiseti Eestisse, kuna siin, rändeteede ristumise kohas, saab osa võtta nii seaduslikest kui ka ebaseaduslikest veelindude tapatalgutest. Seda soosib paraku Eesti seadustik, mis annab võimaluse eirata Eesti jahinduse head tava ja küttida arutul hulgal linde. Maaomanikele on jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osa neist kasutab seda õigust jahiturismi pakkujana täiel määral.

Eesti ornitoloogiaühing on juba kolm aastat osalenud läbirääkimistes ja aruteludes, mille siht on muuta seadust, kuid paraku ei ole seda õnnestunud saavutada. Keskkonnaõiguse keskuse koostatud analüüsis veelinnujahi kohta on toodud selgelt esile, et Eesti õigusaktid ei ole piisavad, et tagada jätkusuutlik ja üldsusele vastuvõetav veelindude jaht. Lahendus on luua jahilindude jaoks eraldi ulukikategooria ja seada hooajaline piirang jahilinnuliikidele, ühtlasi piirata kütitavate lindude hulka ühe jahipidaja kohta.

Eesti ornitoloogiaühing soovitab tungivalt teavitada keskkonnainspektsiooni, kui märkate, et on kasutatud elektroonilisi peibutusvahendeid (linnuhäälte esitamine kõlaritest) ja pliilaskemoona või on kütitud mõistetamatult suur hulk linde. Keskkonnainspektsiooni lühinumber on 1313, teave palutakse edastada ka ornitoloogiaühingule (e-post eoy@eoy.ee). Võimaluse korral tasuks eeldatavad rikkumised jäädvustada põhjalikult nii fotodel kui ka heli- ja videosalvestistena.

EOÜ

 


Ravimid (foto: StockSnap/Pixabay)

 

Iga kolmas tablett jõuab merre

Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni ehk Helcomi eestvõttel analüüsiti selle aasta alguses ravimitega seotud andmestikku, et kirjeldada ravimijääkidest tingitud ohte Läänemerele. Andmed on saadud Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa kohta; Läti ja Leedu ei ole andmeid edastanud.

Selle uuringu järgi jõuab igal aastal Läänemerre hinnanguliselt kuni 2200 tonni ravimijääke, mis on peaaegu 30% müüdud ravimitest. Kõige enam leidub Läänemeres südame-veresoonkonna, kesknärvisüsteemi haiguste ja põletike ravimeid. Kõige rohkem on Läänemere veeproovides tehtud kindlaks epilepsiaravimi toimeainet primidooni.

Aegunud ja kasutuskõlbmatud ravimid on ohtlikud jäätmed, mis tuleb viia tagasi apteeki või jäätmejaama. Paraku viskab suur osa inimesi need endiselt kas olmejäätmete hulka või lasevad kanalisatsiooni kaudu keskkonda; ent sealt jõuavad need edasi merre. Merekeskkonnas on ravimijäägid otsene oht kaladele ja loomadele, mõjutades nende käitumist ja pärssides paljunemisvõimet. 

Täismahus ingliskeelse aruandega saab tutvuda Helcomi veebilehel.

Keskkonnaministeerium

 


Sander on üks lindudest, kelle külge on kinnitatud saatja, mis linnu rändeteekonda registreerib. DNA uuringu põhjal osutus Sander suur- ja väike-konnakotka hübriidiks (foto: Ülo Väli)

 

Eesti teadlased lähevad appi kaitsma Valgevene suur-konnakotkaid

Sel suvel alustas Eesti maaülikool projekti „Globaalselt ohustatud suur-konnakotka teadmispõhine kaitse Valgevenes“. Selle siht on rakendada Eestis kotkaste uurimisel omandatud teadmisi ja kogemusi selleks, et selgitada välja Valgevene suur-konnakotka asurkonna seisund ja kaitsta seda.

Eesti maaülikooli vanemteaduri Ülo Väli sõnul on suur-konnakotkas ohustatud lind, kelle arvukus on oma kunagisel levikualal Euroopas suuresti kahanenud või on ta muutunud üliharuldaseks. Eestis elab kõnealune kotkas vaid kümmekonnas paigas ja nendestki üle pooltes kohtades segapaaridena väike-konnakotkaga. Väljaspool Venemaad leidub suur-konnakotkaid arvukamalt veel vaid Valgevenes, kus pesitseb hinnanguliselt 120–160 paari. Sealse asurkonna kaitse on Euroopas võtmetähtsusega, seetõttu tuleb Valgevenes senisest enam tegelda suur-konnakotka uurimise ja looduskaitsega.

Tänavu märgistati Valgevenes GPS-saatjatega kuus suur-konnakotkast, et uurida nende elupaigavalikut pesitsus- ja talvitusalal ning selgitada välja olulisemad rändeteed. Samuti koguti lindudelt 50 DNA-proovi, et määrata väike-konnakotkaga hübridiseeruvate paaride osatähtsus Valgevenes.

Kaheaastase projekti partnerid on mittetulundusühingud Kotkaklubi Eestist ja Achova ptušak Baćkaŭščyny (BirdLife Belarus) Valgevenest; rahastab arengukoostöö programmi raames Eesti välisministeerium.

Eestist asus tänavu sügisrändele kaks GPS-saatjaga suur-konnakotkast, viis väike-konnakotkast ja üks kahe liigi hübriid, sh Sander (fotol). Nii meie lindude kui ka Valgevene kotkaste rännet saab jälgida internetis aadressil http://birdmap.5DVision.ee.

EMÜ

 


Vääriselupaik (foto: Katre Palo)

 

Keskkonnaministeerium on uuendanud vääriselupaiku puudutavaid põhimõtteid

Keskkonnaministeerium on uuendanud vääriselupaikade määramise ja kaitse põhimõtteid. Ühe olulise muudatusena on nüüdsest kohustus võtta kaitse alla ka vääriselupaigad, mis asuvad avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele kuuluvas metsas, sh munitsipaalmaadel. Seega tuleb vääriselupaikade kaitse tagada peale riigimetsade ka kohalike omavalitsuste metsades.

Metsaseaduse muudatusega on tühistatud varem kehtinud seitsme hektari suurune piirang ehk nüüd peetakse vääriselupaigaks ka üle seitsme hektari suurusi alasid. Samuti võivad need asuda kaitstavatel loodusobjektidel, sealhulgas nii piirangu- kui ka sihtkaitsevööndis.

Aastatel 1999–2002 tehti vääriselupaikade kaardistus, mis lähtus samadest, nüüd taastatud põhimõtetest. Tol korral kogunenud andmete ülevaatuse järel Eesti vääriselupaikade pindala kahekordistus: nüüd on Eestis 8586 vääriselupaika kogupindalaga 21 176 ha. Üle kahe kolmandiku vääriselupaikade kaitse on tagatud, kuna need asuvad avalik-õiguslikel maadel. Eramaal on vääriselupaikade kaitse vabatahtlik.

Ühe olulise muudatusena peab alates 18. oktoobrist eramaal määratud uute vääriselupaikade keskkonnaregistrisse kandmiseks küsima maaomaniku nõusolekut. Nõnda välditakse olukorda, et metsaomanik ei pruugi oma maal asuvast vääriselupaigast enne teada, kui ei ole esitatud metsateatist. Muudatus ei puuduta eramaal asuvaid vääriselupaiku, mis on juba kantud keskkonnaregistrisse. 

Ekspertide ettepanekute järgi on määruses muudetud ka juhiseid, mille alusel vääriselupaika määrata. Näiteks ei ole edaspidi enam nõuet leida vähemalt üks vääriselupaiga tunnusliik, kuna teatud vääriselupaigatüüpides on see keeruline.

Vääriselupaik on ala, kus suure tõenäosusega leidub kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualteid või haruldasi liike. Selliste paikade kaitse aitab ühtlasi hoida elurikkust.

Keskkonnaministeerium

 


Mait Klaassen (paremal) saab tugeva käepigistuse EMÜ professorilt Hardi Tulluselt (foto: EMÜ)

 

 Eesti maaülikooli rektorina jätkab Mait Klaassen

Praegune Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen valiti taas rektoriks. Ainsana üles seatud rektorikandidaadi poolt hääletas 129 valimiskogu liiget. Valimiskogusse kuulus 229 liiget, kellest valimistele tuli kohale 169 liiget. Et saada valituks, oli vaja vähemalt 115 poolthäält.  

Sissejuhatavas kõnes ütles Mait Klaassen, et peale teaduse ja õppetöö arendamise peab ta oluliseks hoida kultuuri ja keelt. „Pean ülioluliseks, et säiliksid just eestikeelne õpe ja teadus. Tahame olla juhtiv jõud biomajanduse valdkonnas, iga õppetool võiks olla oma valdkonna arvamusliider nii vabariigis sees kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Klaassen.

Rektori uus ametiaeg algab 1. jaanuaril ja kestab viis aastat. Inauguratsioon on 2018. a jaanuaris.

EMÜ

 


Foto: Diego Toores / Pixabay

 

September oli tähelepanuväärselt sajune

September on meelde jäänud äärmiselt vihmarohke kuuna. Seda kinnitavad ka riigi ilmateenistuse andmed: septembri kahel esimesel kolmandikul ei tulnud sademeid vaid mõnel üksikul päeval ning alles alates 23. septembrist kuu lõpuni püsis ilm sademeteta. Mõnel pool Eestis tuli kuu jooksul vihmavett rohkem kui kahe kuu sajunorm, üksnes Loode-Eestis jäid kuu sajusummad alla normi või normi lähedale.

Eesti keskmine sajuhulk oli tänavu septembris 88 mm, mis on 137% normist (norm 64 mm). Alates 1961. aastast on see sadude rohkuselt 14. tulemus. Kõige sajusem oli 1978. aasta september, mil Eesti keskmine sajuhulk oli 135 mm. Peaaegu sama sajune oli 1994. aasta septembrikuu: 89 mm.

Tänavu septembris sadas kõige enam Kihnus 136,4 mm, mis on 220% normist (norm 62 mm). Pikas vaatlusreas, alates 1931. aastast, on tänavune tulemus kolmas. Kõige sajusem on september Kihnus olnud 1987. aastal, kui kuu jooksul tuli vihmavett 166,6 mm.

Ruhnus jäi uuest septembrikuu sajurekordist puudu vaid 8 mm. Seal tuli tänavu septembris 124,8 mm sademeid, s.o 212% normist (norm 59 mm). Pikas vaatlusreas, alates 1906. aastast, on tänavune september neljas. Kõige sajusem oli Ruhnus 1978. aastal september, mil sademeid oli 132,7 mm. Muude vaatluskohtade septembri sajusummad leiab ilmateenistuse veebilehelt

Ilmateenistus

 


Allikas: Eesti Posti veebileht

 

Ilmunud on tavavaheliku postmark

Eesti Post andis 21. septembril Eesti seente sarjas välja järjekordse postmargi, millel on kujutatud mürgist tavavahelikku. Margi on kujundanud Ülle Marks ja Jüri Kass; selle postimaksevahendi nominaalväärtus on 0,65 eurot.

Tavavahelik (Paxillus involutus) on Eestis väga sagedane seen juunist novembrini. Teda võib kohata nii metsades kui ka inimmõjuga kohtades, näiteks aias ja pargis. Eriti palju leidub tavavahelikku kuival suvel ja sügisel. Kõnealune seen on inimesele mürgine: Euroopas on selle söömine põhjustanud ka mitu surmajuhtumit. Tavavaheliku mürk moodustab inimese veres antikehi, mis hävitavad punaliblesid. See immuunhemolüütiline aneemia on võrreldav allergiaga. Tavavaheliku mürgistuse peiteaeg on tunnist kuni paari aastani. Seene muudab ohtlikuks asjaolu, et mürgid ei eraldu väljaheidetena, vaid need kogunevad organismi. Kupatamine ei muuda tavavahelikku ohutuks.

Eesti Post

 

 

 

TASUB OSALEDA


 

Tallinna botaanikaaias on sügisandide näitus,

kus igaüks saab veenduda, et porgandid ei ole alati oranžid ega piklikud ning punapeet ei pea tingimata olema punane. Ka mõni kurgisort võib pigem sarnaneda sidruniga kui sellega, mida oleme harjunud kurgiks pidama.

Näitus on lahti kuni pühapäevani, 15. oktoobrini iga päev 11–16. Osaleda saab ka teemakohasel ekskursioonil: laupäeval, 14. oktoobril algab eestikeelne ringkäik kell 11 ja venekeelne ekskursioon kell 13. Pühapäeval on samuti ekskursioonid: kell 11 venekeelne ja 13 eestikeelne. Näituse viimasel päeva peetakse kaks loengut: põllumajandusteadlane Viive Rosenberg räägib kell 12 kartulist kui ilusast, heast ja kasulikust taimest ning kell 14 sellest, mida huvitavat leidub köögiviljapeenras.

Näitust saab vaadata botaanikaaia tavapileti hinnaga.

Tallinn botaanikaaed

 


 

Juhani Püttsepp räägib Vapramäel rahvusmaastikest

Homme, 12. oktoobril kell 18.30 saab Vapramäe loodusmajas kuulata Juhani Püttsepa lugusid ja vaadata loodusfotograaf Ingmar Muusikuse pilte rahvusmaastikest. Osalemisest palutakse kindlasti tänase jooksul  teada anda e-posti teel sihtasutus@vvvs.ee või telefonitsi 5088 359 (Gea). Loodusõhtu on osalejatele tasuta. Vapramäe loodusmaja asub Tartumaal Nõo vallas Vissi külas.

VVVS

 


Pilt kerasparvest M2. Pildistamiseks on kasutatud Austraalias paiknevat 70-sentimeetrist teleskoopi. Sama teleskoopi on plaanis kasutada ka hobiastronoomia sügispäevadel (pilt: astronoomia FB leht)

 

Reedel algavad Haanjamaal harrastusastronoomide sügispäevad

Eesti astronoomiaselts korraldab 13.–15. oktoobril tähistaeva vaatlemisele ja pildistamisele keskendunud sügispäevad, kuhu on oodatud kõik huvilised. Üritus toimub eemal segavatest linnatuledest: Haanjamaal Vaskna turismitalus. Sügispäevade raames saab muu hulgas osaleda kaugvaatluste töötoas: pildistame süvataevast Austraalias paiknevate iTelescope.net teleskoopidega.

Osaleda võib nii kõikidel päevadel kui ka ühel päeval. Programmi ja info osavõtutasu kohta leiab astronoomiaseltsi veebileheltKorraldajad soovitavad võtta kaasa oma teleskoop, binokkel ja/või fotoaparaat. Kui sul on eemaldatava objektiiviga fotoaparaat, saad selle ühendada mõne teleskoobi fookusesse ja proovida teha astrofotosid.

 


 

Loodusõhtul arutletakse kliimamuutuste üle

Tuleval laupäeval, 14. oktoobril, saab Karula rahvuspargi külastuskeskuses Ähijärvel osa muutuva kliima loodusõhtust. Polaaruurija Timo Palo räägib oma kogemustest ning kliimamuutuse võimalikest tagajärgedest inimesele ja loodusele. Tasuta üritus algab kell 16. Lisateavet saab telefonitsi 782 8350 või e-posti teel info.karula@rmk.ee.

RMK

 


 

Tartus saab botaanikaaias uurida kaitsealuseid taimi

Tartu ülikooli botaanikaaias on kuni 29. oktoobrini näitus, mis tutvustab Eestis kaitse all olevaid taimi.

Näituse koostaja Kersti Tambetsi sõnul on näitus eriline selle poolest, et botaanikaaias kasvab üle poole looduskaitsealustest soontaimeliikidest, nimelt 211 taimeliigist 120, ja viiendik sammaldest, s.o 45-st samblaliigist 9. Näituse taimed pärinevad botaanikaaia kollektsioonidest.

Näitusel saab lähemat teavet nii ohustatud taimede nimestiku, liigikaitse õigusaktide kui ka teiste taimharuldustega seotud teemade kohta. Kaitsealuseid taimi saab uudistada iga päev 10–17. Sisse pääseb botaanikaaia piletiga.

TÜ botaanikaaed

 


Jäneda mõisahoones hakatakse rääkima keskkonnaharidusest (foto: Ivar Leidus / Wikimedia Commons)

 

Keskkonnahariduse konverents Jänedal

Keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium korraldavad ka tänavu keskkonnahariduskonverentsi „Keskkonnahariduse väljakutsed muutuvas maailmas“. Konverents toimub 25.–26. oktoobril Jäneda mõisas.

Esimesel päeval keskendutakse kliimamuutustele, teisel päeval antakse ülevaade keskkonnahariduse valdkonnas toimuvast. Ühtlasi peetakse keskkonnahariduse ühingu asutamiskoosolek. Ühingu liikmeks on oodatud nii loodus- ja keskkonnahariduskeskuste töötajad kui ka õpetajad, kes peavad keskkonnaharidust tähtsaks.

Konverentsi osalustasu on 10 eurot. Registreeruda saab 18. oktoobrini või kuni kohti jätkub. Osalema mahub 200 huvilist. Konverentsi päevakava ja muu info leiab keskkonnaameti teemalehelt. Lisateavet jagab keskkonnaameti keskkonnahariduse peaspetsialist Piret Eensoo telefonitsi 5306 5044 või e-posti teel piret.eensoo@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet

 


 

Hõimupäeva puhul on nädala jagu üritusi

Eestis tähistatakse hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval (tänavu 21.10) riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Järgmise nädala jooksul korraldatakse selle raames mitmel pool Eestis teemakohaseid  üritusi. Põhiüritused on pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblite etteasteid saab jälgida koolides ja rahvamajades üle kogu Eesti.

Soome-ugri rahvaid tutvustavaid näitusi, filmipäevi, konverentse ja muid kultuuriüritusi korraldab hõimupäevade ajal ka eesti rahva muuseum, Eesti rahvusraamatukogu, Eesti kunstiakadeemia, loomeliidud ning kultuuri- ja õppeasutused. Hõimupäevade programm ileiab Fenno-Ugria veebilehelt.

Tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva riikliku tähtpäevana. Läbi aegade on hõimupäevade siht olnud toetada kultuuri- ja hariduskoostööd Eesti, Soome ja Ungari vahel, tutvustada teisi sugulasrahvaid, tugevdades seeläbi ka oma rahvuslikku eneseteadvust. Viimaste aastate hõimupäevadel on ennekõike keskendutud Venemaa soome-ugri väikerahvaste moraalsele toetamisele, et nende keeled ja kultuur venestamise ja üleilmastumise tõttu liiga kiirelt ei hääbuks.

Fenno-Ugria asutus

 

 

 

MAAILMAST


Ishinomaki linn on saanud kannatada nii maavärinas kui ka selle tõttu tekkinud hiidlaine käes (foto: Ethan Johnson / USA merevägi)

 

Tsunamid aitavad võõrliikidel levida

2011. aastal Jaapanit laastanud maavärin põhjustas võimsa tsunami. Hiidlaine tekitatud praht triivib siiani meres. Ajakirjas Science ilmunud uurimuse järgi on see aidanud ligemale 300 liigil levida Jaapanist USA läänerannikule.

11. märts 2011 on Jaapani ajaloos must päev. Pärastlõunal raputas riigi idaosa maavärin, mille magnituud oli 9. Maavärinas hukkus ligi 16 000 inimest ja kokku varises tohutu hulk hooneid.

Nende tükid ja kõikvõimalik muu prügi on levinud Jaapanist palju kaugemale, aga koos prahiga on prii sõitu teinud mitut liiki loomad. Tuhandete kilomeetrite taha triivinud loomade seas on nii koorikloomi, limuseid kui ka kalu. Artikli autorite hinnangul ei ole hiidlainetel kunagi varem tehtud kindlaks nii pikaajalist mõju.

Uurimise all oli üle 600 meres triivinud tüki, mis olid kaldale uhutud Hawaiil, USA läänerannikul ja Kanadas. Suur osa neist koosnes looduses lagunematust klaaskiust ja vahtpolüstüreenist. Prahist leiti 289 Jaapanist pärit mereliiki kokku 16 hõimkonnast. Paljudel juhtudel oli loomad oma pikal teekonnal edukalt siginud. Bioloogide arvates on põhjuseks prahi aeglane triivimine, mis lubas loomadel oma teekonnal muutuva soolsuse ja temperatuuriga kohaneda. Paraku kinnitab see hirmu, et tsunamid aitavad levida ka ohtlikel võõrliikidel. 

 

 


Värske füsioloogianobelist Michael Rosbash oma laboris (foto: Scott Eisen / HHMI)

 

Nobeli auhinnad taas jagatud

Möödunud nädalal andis Nobeli auhindade komitee välja auhinnad reaalteaduste eest, rahupreemia ja kirjandusauhinna.

Tavakohaselt tehti esimesena teatavaks füsioloogia- ja meditsiiniauhinna saajad. Laureaadid selgusid 2. oktoobril. Seekordsed võitjad on Jeffrey C. Hall, Michael Rosbash ja Michael W. Young, kes on teinud kindlaks elusorganismides tiksuva bioloogilise kella geneetilise mehhanismi.

Järgmisel päeval teatas Nobeli komitee füüsikaauhinna võitjad. Nagu oodati, tunnustati gravitatsioonilaine tabanud USA laserinterferomeetri-gravitatsioonilainete observatooriumi (LIGO) meeskonda: Rainer Weissi, Barry C. Barishit ja Kip S. Thorne’i. LIGO füüsikutele ennustati auhinda juba möödunud aastal, kuid siis jäid nad sellest ilma. Põhjus võib olla selles, et gravitatsioonilainete tabamist kinnitav uurimus on ilmunud mullu veebruaris, kuid Nobeli-ettepanekud korjatakse kokku iga aasta alguses.

Kolmapäeval, 4. oktoobril anti teada keemiaauhindade saajad. Seekord hindas auhinnakomisjon Nobeli preemia vääriliseks krüoelektronmikroskoopia välja töötanud kolmiku: Jacques Dubochet, Joachim Frank ja Richard Henderson. Uudse meetodi järgi külmutatakse elusorganismidest pärit proovid kiiresti: nõnda säilib valkude ja teiste molekulide keerukas kolmemõõtmeline struktuur ja neid saab seejärel uurida nende loomulikus olekus. Seda kasutavad raku valgutootmismasinat ehk ribosoomi uurivad teadlased, aga ka viroloogid ja biokeemikud, kes tegelevad keeruliste valgukomplekside ja rakkude ioonkanalitega.

Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia on pälvinud Jaapanis sündinud, kuid lapsena Suurbritanniasse kolinud Kazuo Ishiguro, kes kirjutab inglise keeles. Tema teostest on eesti keeles ilmunud „Päeva riismed“, „Ära lase mul minna“, „Maetud hiiglane“, „Mägede kahvatu terendus“, „Hõljuva maailma kunstnik“ ning „Nokturnid: viis lugu muusikast ja hämarusest“.

Nobeli-nädala lõpetuseks tehti 6. oktoobril teatavaks rahupreemia võitja. Selle pälvis ICAN ehk rahvusvaheline kampaania tuumarelvade kaotamiseks. 2007. aastal loodud ICANi peakorter on Genfis. Ühendusse kuulub üle 300 vabaühenduse.

 

 

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud Katre Palo

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com