Uudistaja 12.11.2014

 Uudistaja

 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

Eesti Looduses on vöötkakud ja võidufotod, aga ka Purtse saaste

Novembrikuu kaant ilmestab vöötkakk, kes on Eestis olnud üsna harv külaline, kuid viimastel aastatel on teda nähtud üha sagedamini. Uku Paal jagab selgitusi, miks põhjapoolse levikuga kakuline meile satub ja millised on olnud selle liigi vaatlusandmed läbi aegade. Kuna vöötkakku on kõige rohkem nähtud novembrikuus, on paras aeg minna linnuretkele Eesti lääne- või põhjarannikule, Vormsile või Saaremaale, sest just seal on tõenäolisem sügisrändel olevaid vöötkakke kohata.

Huvitavatest maailmakodanikest jänestest oleme tänavu juba kirjutanud (vt EL 2014/2), kuid nüüd võtab sõna folklorist Mall Hiiemäe, kes jagab jänestega seotud rahvapärimust ja jänesetarkusi. Hiiemäe tõdeb, et meie tänapäevased teadmised jänesest pole kiita ning „ennemuistne elajakene” on rahva mälust kadumas.

Rahva mälust pole aga kindlasti kadunud kunagise ühe parima lõhejõe Purtse reostusprobleemid. Esmapilgul võiks oletada, et jõe allakäik sai alguse nõukogude ajal hoolimatu suurtootmise käigus. Paraku lasti esimene kogus saastet allavoolu juba sõjaeelse Eesti vabariigi ajal, kui käivitus esimene õlitehas. Praegu tuleb tõdeda, et Purtse on pidanud jäätmeid taluma juba üheksakümmend aastat. Tegu on Eesti ühe reostatuima jõega, mille seisundit püütakse lähiaastatel parandada.

Intervjuu on sel korral meile ehk mõneti tavapäratu persooniga: poeedi, näitleja, kaitseliitlase, punkari ja seto Merle Jäägeri ehk Mercaga on vestelnud Rainer Kerge.

Lugejaid saame rõõmustada ka Eesti kõige kaunimate loodusfotodega, sest selgunud on Eesti Looduse 15. fotovõistluse võidutööd. Põnevust pakuvad veel lood Vesiloo maast, Pilistvere meteoriiditükkide sattumisest TÜ loodusmuuseumisse, kadunud Iidjärvest ja Tiit Kändleri essee maastike võimest aidata meil mäletada. Kõne all on ka aasta puu: Karl Pajusalu selgitab paakspuu ja türnpuu nime päritolu. Ennast saab proovile panna rubriigis „Mikroskoop” ja ristsõna lahendades. Selgunud on „Nõel heinakuhjas” aastaauhinnad. Toimetus tänab kõiki, kes võtsid vaevaks küsimustele vastuseid saata.

Lõpetuseks kõige olulisem: Eesti Looduse tellimine on väga lihtne, vt meie kodulehelt.

 


 

Ilmunud on hundiraamat

Ajakirja Loodusesõber toimetus on aasta jooksul kogunud lugusid matkajate kohtumistest huntidega, samuti fotograafide värskeid pilte ja teadlaste kirjutisi. Need kõik on koondatud äsja ilmunud „Looduse raamatukogu” uude raamatusse „Hunt”.

Trükisest leiab muu hulgas vastuse küsimusele, kas esivanemate teadmine hundi tähtsusest meie metsades on eestlaste mõtteviisis säilinud. Ühtlasi õpetatakse, kuidas kaitsta lambakarja võsavillemi eest ning selgitatakse hundijahi vajalikkust.

Värskelt ilmunud hundiraamatut tutvustas ulukiuurija Peep Männil ka selle nädala esmaspäeval ETV hommikusaates „Terevisioon”.

Raamatu „Hunt” said Loodusesõbra tellijad koos ajakirjaga tasuta, teistel on võimalik seda soetada raamatupoodidest või meie e-poe kaudu, saadaval on ka e-raamat.

 

 

 

LOODUSAJAKIRJA TEATED


 

Eesti Looduse 15. fotovõistluse tulemused on selgunud ning võidutöid saab uudistada peagi ilmuvast Eesti Looduse novembrinumbrist.

Ootame kõiki huvilisi kadripäeval, 25. novembril kell 15 Tartu ülikooli raamatukogu saali (Struve 1). Vaatame võistlusele saadetud pilte ja õnnitleme esile tõstetud fotode autoreid. Õhtut juhib Urmas Tartes. Üritus on tasuta ja kestab umbes kaks tundi.

 


 

Vormista Eesti Looduse, Loodusesõbra, Horisondi või Eesti Metsa aastatellimus enne 30. novembrit kodulehe www.loodusajakiri.ee kaudu ja vali meie e-poest sarja „Looduse raamatukogu” üks e-raamat kingituseks tasuta!

Kui tellid kolm või neli ajakirja korraga, saad kingituseks e-raamatu „Lehed ja tähed 6”.

 


 

Tulekul on kolmas maailma metsade raamat

Sarjas „Looduse raamatukogu” ilmub peatselt raamat „Aafrika, Austraalia ja Okeaania metsad”. See on maailma metsi tutvustava sarja viimane osa, varem on avaldatud „Ameerika metsad” (2013) ja „Euroopa ja Aasia metsad” (2012).

Detsembris trükivalgust nägevas osas on vaatluse all Aafrika ning Austraalia ja Okeaania metsad ja metsandus, ühtlasi leiab muljeid retkedest sealsetesse metsadesse. Need, kes tellivad ajakirja Eesti Mets enne novembri lõppu, saavad raamatu koos ajakirja talvenumbriga tasuta.

Varem ilmunud metsaraamatuid ja teisi „Looduse raamatukogu” sarja väljaandeid saab soetada Loodusajakirja veebilehe kaudu.

 


Gunnel Koba (foto: erakogu)

 

Kuku räägib Loodusesõbrast

Kuku raadio eelmise neljapäeva saates „Loodusajakiri” rääkis Loodusesõbra peatoimetaja Helen Arusoo mõnest oktoobri-novembrinumbris ilmunud kirjutisest. Juttu oli konnade sügisrändest, Eesti vetes elavate viigrite ajaloolisest päritolust ja võimalikest Läänemerre jõudmise teedest, lagunevatest vaatetornidest Eesti maastikes ning matkavõimalustest Hiiumaa külje alla Hanikatsi laiul. Sel nädalal jätkub sama ajakirjanumbri tutvustus ja sõna saab sageli ilmuva rubriigi „Loodusesõber võtab asja käsile” autor Gunnel Koba. Seekord on Gunnel kirjutanud, milline peaks olema hea ahi ja kuidas on seda kõige tõhusam kütta. Sellest  ja veel muustki räägib Gunnel ka saates. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

 


Üksjagu pilte on juba HELP5 kataloogi üles laetud, sh foto kopra näritud puust Sõdalaane järve ääres Misso vallas (foto: Urmas Ott/vikipeedia)

 

Vikipeedia kogub pilte Eesti looduse kohta

Novembri algusest kuni kuu lõpuni korraldab eestikeelne Vikipeedia fotokogumisvõistluse HELP5 ehk head Eesti looduse pildid. Viiendat aastat toimuvale aktsioonile aitab ka tänavu kaasa ajakiri Eesti Loodus.

Võistluse siht on koguda ja lisada Vikipeediasse uusi häid ja huvitavaid pilte Eesti looduse kohta. Suur osa lisatud fotosid hakkab illustreerima Vikipeedia artikleid, ühtlasi võib pilte näha Eesti Looduse veergudel, samuti jõuavad need nädala piltidena Vikipeedia avalehele.

Rohkem teavet ja osalemisõpetuse leiab HELP5 veebilehelt.

 

 

 

EESTI SÕNUMEID 


Maa-ameti geoportaalis saab vaadelda väga täpseid ortofotosid Tallinna ja selle lähiümbruse kohta. Pildil on näha Vabaduse väljak, kus parasjagu toimub rahvaüritus

 

Tallinna kohta on saadaval veelgi täpsemad ortofotod

Maa-ametil on valminud pealinna ja selle lähiümbruses 2014. aasta kevadel tehtud madallennu fotod. Tegu on töödeldud aerofotodega, millelt on kõrvaldatud maapinna reljeefist, kaamera kaldest maapinna suhtes jms tekkinud moonutused. Pildid on nii täpsed, et hea tahtmise korral võib näiteks kokku lugeda pildistamise hetkel Vabaduse väljakul üritusel osalenud inimesed või lugeda üle staadionide jooksurajad.

Peale Tallinna on nõnda täpsete ortofotodega kaetud Viimsi poolsaar, Saue ja Maardu linn, Harku, Tabasalu, Peetri, Assaku, Luige, Jüri, Lagedi, Loo ja Kangru alevik. Sama ala kohta on failidena saadaval ka aerolaserskaneerimise kõrguspunktid ning RGB-, CIR- ja 3D-ortofotod.

Kõik maa-ameti kaarditooted on tasuta nähtavad ja kasutatavad geoportaali vaatamisteenuste vahendusel. Peale ortofotode leiab portaalist paljusid muid kaarte ning andmeid: Eesti põhikaart, haldusüksused, katastripiirid, maardlad, kohanimed, aadressiandmed, looduskaitse-, pärandkultuuri- ja muinsuskaitseobjektid, detailplaneeringud, ajaloolised kaardid jpm.

Maa-amet

 


 

Keemiatööstuse liidu kampaania eksitab avalikkust

Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) ja Eesti taastuvenergia koda (ETEK) leiavad, et Eesti keemiatööstuse liidu algatatud maavarade kampaania siht on eksitada üldsust ja mõjutada otsusetegijaid, et need taganeksid otsustest, mis toetaksid põlevkivi efektiivsemat kasutust ja põlevkivitööstuse negatiivse keskkonnamõju vähendamist, samuti keskkonnatasude suurendamist. 

Riigi plaan suurendada keskkonnatasusid on õigustatud, sest riik ei pea soosima ja toetama tegevust, mis suurendab keskkonnasaastet ja on vastuolus Euroopa Liidu ühiste sihtidega. Põlevkivitööstus annab vaid 4% sisemajanduse kogutoodangust, ent sellega kaasneb ligi 90% Eesti keskkonnasaastest.

Põlevkivienergeetikaga seotud tasusid pole seni tõstetud samavõrra kui teistes valdkondades kehtestatud tasumäärasid, ka ettepanekut suurendada saastetasumäärasid pole veel ellu viidud. Saastetasude laekumine on hoopis vähenenud, sest elektritootjad ei pea enam maksma CO2 saastetasu. Paraku ei arvesta saastetasumäärad kõiki keskkonnamõjusid, mistõttu ei maksa saastajad kogu nende tekitatud kahju eest. Madalad keskkonnatasud ei motiveeri ettevõtjaid investeerima enam lisandväärtust pakkuvatesse ja puhtamatesse põlevkivitöötlemise ja kaevandamise tehnoloogiatesse.

Riigikontrolli kontrollauditi andmetel piirdub keskkonnatasude osakaal põlevkiviõli müügihinnas ainult paari protsendiga ega ole märkimisväärne ka põlevkivielektri müügihinna puhul. Konkurentsiameti 2013. aasta analüüsist selgub, et põlevkivi kaevandusettevõtte kasumlikkus on 13%, elektritootmise eeldatav kasumlikkus avatud turul 33% ja õlitootmise kasumlikkus 83%.

Praegu ei kasutata üle 90% põlevkiviõlist Eestis kohapeal, vaid eksporditakse, jättes riiki keskkonnasaaste, ühtlasi pole põlevkivielektri ekspordil piiranguid. Selline olukord on vastuolus kehtiva põlevkivi arengukavaga, kus on selgelt kirjas: „põlevkivi prioriteetseks kasutamissuunaks on elektri ja põlevkiviõli tootmine Eesti riigisisese tarbimise katmiseks. Põlevkivi kasutamine elektri ja põlevkiviõli tootmiseks Eestist väljaveoks on lubatud vaid piiratud mahus, lähtudes riigi huvist”.

EKO nõustub põlevkivisektori ettevõtjatega, et sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on vaja teavet regulatsioonide kohta pikemas perspektiivis, et seda arengus arvestada. Ent see ei saa tähendada keskkonnatasude külmutamist, nagu ettevõtjad soovivad.

Kuna põlevkivi on taastumatu ressurss, siis on oluline üle minna jätkusuutlikule ja puhtamale energiale, mis põhineb taastuvallikatel ja -kütustel. See aitab tulevikus tagada kindluse energia vallas, konkurentsivõimelisema majanduse, uued töökohad ja ka puhtama elukeskkonna.

EKO

 


 

Matsalu rahvuspark on saanud interaktiivse teejuhi

Keskkonnaameti eestvõttel on valminud omanäoline e-teejuht, mille rohke pildi- ja teabematerjal tutvustab Matsalu rahvusparki ning annab võimaluse liikuda kaitsealal ka virtuaalselt. Kaardirakendus võimaldab saada ülevaate rahvuspargi maastikest ning taime- ja loomariigist, meeleoluprogramm juhatab aga rännakule läbi Matsalu linnukevade. Ühtlasi viib e-teejuht nendesse kohtadesse rahvuspargis, kuhu muidu ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab lugeda ja vaadata intervjuusid rahvuspargiga seotud inimestega. Koostatud on ka viktoriin, et huvilised saaksid oma teadmised proovile panna.

Nutiseadmeomanikel on kaitsealal liikudes võimalik GPS-iga teha kindlaks oma asukoht, vaadata, mis objektid lähedusse jäävad ning soovi korral lugeda teavet leitud objektide kohta.

Interaktiivne teejuht on valminud koostöös osaühinguga Naturewalk keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel.

Teejuhi leiab siit.

Keskkonnaamet

 


 

Digitaalne õppekomplekt õpetab bioloogiat 

Tartu ülikooli teadlaste eestvõttel on loodud digitaalne õppekomplekt, mis võimaldab mugavalt ja ajakohaselt bioloogiat õppida. Materjal hõlmab gümnaasiumiastmele mõeldud organismide energiavajadust ja arengut ning inimese talitlust käsitlevat kursust. Komplektis on teste, simulatsioone/imitatsioone, 3D-mudeleid, Eestis valminud video- ja audiomaterjale ja palju muud. Seda on mugav kasutada nii õpetajal kui ka õpilastel ning see sobib hästi ka iseseisvateks õpinguteks, vt http://biodigi.edu.ee.

Õppekomplekti meeskonda juhtinud Tartu ülikooli tehnoloogiahariduse professor Margus Pedaste toob esile, et kuigi bioloogias on juba olemas päris palju digimaterjale, ei olnud riikliku õppekava järgivat terviklikku õppevahendit.

Õppekomplekt lisandub juba varem ilmunud üheksale Eesti teadusagentuuri TeaMe programmi raames valminud kursuse õppekomplektile. Teavet kõigi nende kohta leiab programmi veebilehelt.

 


 

Kalakaamera

Kui seni on looduskalendri veebiportaalis olnud võimalik uudistada elu metsas, mererannal ja puu otsas, siis alates novembri algusest saame kalakaamera kaudu jälgida seda, mis toimub vee all ja kuidas kulgevad lõheliste aasta tähtsaimad tegemised, vaata kaamera pilti siit.

Looduskalender.ee

 


Sookurg Ahja 4 (allikas: http://birdmap.5dvision.ee)

 

Kuulus sookurg jõudis talvituspaika

Eesti kuulsaim sookurg Ahja 4 jõudis 1. novembril oma talvituspaika Sulultas, mis jääb ligikaudu 20 kilomeetrit Etioopa pealinnast Addis Abebast põhja poole. See on täpselt sama koht, kus ta veetis kogu oma eelmise talve.

Eestist, täpsemalt Rääbiselt Jõgevamaal, lahkus ta 24. septembri hommikul ja jõudis samal õhtul Põhja-Valgevenes Miorõ linna lähedal asuvasse sookurgede rändepeatuspaika. Seal veetis Ahja 4 umbes kolm nädalat, kogudes varurasva eelseisvaks pikaks rändeks Etioopiasse. Peatuspaigast lendas ta kuue päevaga Hurghada linna lähedale Punase mere looderannikul Egiptuses, seega läbis ta selle ajaga ligikaudu 3500 kilomeetrit. Keskmine rändekiirus oli Valgevenest Hurghadani ligikaudu 580 km ööpäevas, esimesel kolmel päeval aga koguni 833 km päevas. Edasi kulges sookure teekond lühikeste ööbimispeatustega kuni Sulultasse. Ahja 4 rändetee oli tänavu märksa otsem ja kiirem ning ta jõudis talvituspaika ligi kolm nädalat varem kui eelmisel sügisel. Kokku läbis Ahja 4 oma teisel sügisrändel ligikaudu 5800 kilomeetrit.

Aivar Leito

 


 

Kalender Eesti lindudega

Eesti ornitoloogiaühing ja kirjastus Grenader on välja andud 2015. aasta seinakalendri „Eestimaa linnud” (A4-formaat). Linnupildid pärinevad loodusfotograaf Mati Koselt. Tavapäraste pühade, tähtpäevade jm kõrvalt leiab kalendrist ka linnuvaatluspäevade ja muude lindudega seotud sündmuste toimumisajad ning tavalisemate linnuliikide keskmised saabumisajad.

Kalendrit on võimalik osta suurematest raamatupoodidest ja soodushinnaga (2,70 eurot) ornitoloogiaühingu kontorist (Veski 4 Tartu) tööpäevadel kella 9–17. Samuti saab kalendrit tellida postiga koju: lisateave selle kohta riho.kinks@eoy.ee või telefonil 742 2195.

EOÜ

 

TASUB OSALEDA


 

Geograafia teabepäeval räägitakse GIS-ist

Nädala pärast, 19. novembril kell 10–17 on Eesti rahvusraamatukogus geograafia- ja geoinfosüsteemide teemaline teabepäev „Geograafia paneb paika”. Tegu on 17.–23. novembrini vältava geograafianädala keskseima üritusega. Nii GIS-päevale kui ka teemanädala üritustele on oodatud õpilased ja õpetajad, samuti kõik teised huvilised. Teabepäeval tutvustatakse GIS-i kasutust koolis õppetöö tõhustamisel, ühtlasi võtavad sõna eri valdkondade spetsialistid, kelle igapäevatöö on seotud geoinfosüsteemidega.

GIS-päeva osavõtusoovist palutakse teatada hiljemalt 17. novembril ürituse internetilehel. Päevakavaga on võimalik tutvuda siin ning geograafia teemanädala ürituste kohta leiab teavet kalendri alt.

Teabepäeva korraldavad Eesti geoinformaatika selts, Eesti rahvusraamatukogu, statistikaamet, maa-amet, Tartu ülikooli geograafiaosakond, Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituut, keskkonnaagentuur, Tallinna linnaplaneerimise amet, Tallinna geograafiaõpetajate ainesektsioon, AlphaGIS, Affecto ja Regio.

 


 

Keskkonnahariduskonverents jõuab Tartusse

Keskkonnaameti tänavune viimane keskkonnahariduskonverents peetakse 20. novembril Tartus Tartumaa kutsehariduskeskuses (Kopli 1): varem on need toimunud Pärnus, Haapsalus, Tallinnas, Väimelas ja Jõhvis.

Üritus keskendub energiakasutuse teemadele: milleks ja kui palju me energiat kulutame, kuidas loomad energiat säästavad ja mida on inimesel neilt õppida, kas prügi on kütus, tooraine või kasutu rämps, mis on toiduenergia. Tartus peavad ettekandeid Erik Puura Tartu ülikoolist, Lauri Tammiste keskkonnainvesteeringute keskusest ja Ando Leppiman majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. Peale nende on töötoad, kus antakse praktilisi soovitusi, mil moel kodus, kontoris ja koolis energiat kokku hoida või kuidas arvutada, kui palju kulub põlevkivi näiteks ühe liitri vee keetmiseks. Huvilised saavad kätt proovida lihtsamate energiateemaliste katsete tegemisel. Ühtlasi tutvustatakse töötubades internetipõhiseid energiateemalisi õppematerjale ja muud huvitavat.

Konverentsile oodatakse osalema keskkonnahariduse valdkonnaga seotud inimesi: kooli- ja lasteaiaõpetajaid, koolide ja koolieelsete lasteasutuste juhte, keskkonnahariduskeskuste ja muuseumide töötajaid, haridusametnikke ja kõiki huvilisi, kes soovivad end paremini kurssi viia energia säästmise võimalustega. Osaleda saab tasuta, kuid selleks tuleb registreeruda (kohtade arv on piiratud) konverentsi veebilehel.

Väljastpoolt Tartumaad osalejatele pakutakse tasuta bussisõitu Põltsamaa–Jõgeva–Tartu. Selle soovist saab anda teada registreerimisvormi kaudu. Rohkem teavet ürituse kohta vaata siit

Keskkonnaamet

 


Loodusõhtu Kuressaares

Uue nädala neljapäeval, 20. novembril kell 18–20 saab Kuressaare keskkonnaameti kontori saalis (Tallinna 22) teada, mis kasvas vanaema aias. Sellest tulevad rääkima inimesed mittetulundusühingust Maavillane. Loodusõhtul tuleb juttu maitse- ja ravimtaimedest, köögiviljadest ja ilutaimedest, nende päritolust ja jõudmisest vanaema aeda.

Üritus on tasuta, kuid palutakse eelregistreeruda hiljemalt 19. novembril e-posti teel maris.sepp@keskkonnaamet.ee või helistada 5304 7882.

Keskkonnaamet

 


 

Näitus iluaianduse sortidest

Tartu ülikooli botaanikaaias on kuni järgmise nädala lõpuni, 23. novembrini, näitus „Eesti sordid iluaianduses”. Tutvuda saab nii sordiaretuse ajaloo kui ka taimesortidega. Näitusel on välja pandud Eestis aretatud taimekultuuride sortide pildid, kirjeldused ja sordinimekirjad. Näitus on lahti iga päev 10–17 (Lai 38). Sisse pääseb botaanikaaia piletiga.

TÜ botaanikaaed

 


 

Otsitakse keskkonnahoidlikku tegu ja ettevõtteid

Taas saab esitada parima keskkonnateo ja aasta keskkonnahoidliku ettevõtte kandidaate: ettepanekud keskkonnateo kohta tuleb saata hiljemalt 4. detsembril ja keskkonnasõbraliku ettevõtta kohta järgmise aasta 7. jaanuaril.

Võistluse kaudu soovitakse tunnustada neid, kes on oma tegutsemisega viimase tosina kuu jooksul kõige enam panustanud keskkonna heaks, leidnud uudse lahenduse mõnele keskkonnaprobleemile, osanud siduda majanduse arendamise ja keskkonnahoiu.

Keskkonnateo kategoorias saavad kandidaate esitada kõik: teo autor ise, koostööpartnerid või lihtsalt tähelepanelikud Eesti inimesed, kellele on oluline keskkonnategu silma jäänud.

Ettevõtete hulgast selgitatakse võitjad välja kolmes alamkategoorias: keskkonnajuhtimine, keskkonnahoidlik toode ja/või teenus ning keskkonnahoidliku tehnoloogilise protsessi juurutamine. Ent antakse välja ka üldvõitja preemia.

Kõik võitjad saavad peale tunnustuse õiguse kasutada keskkonnamärgist oma teabematerjalidel ja teenuseid või tooteid reklaamides. Üldvõitja rahaline preemia on 35 000 eurot, mis antakse selleks, et ettevõte saaks tegutseda veelgi keskkonnahoidlikumalt.

Tänavuse keskkonnateo väljaselgitamisel saavad panuse anda kõik huvilised, sest esitatud kandidaadid lähevad avalikule hääletusele Delfi portaalis. Teavet võistluse, sh ülevaadet varasemate aastate parimate kohta leiab uuelt keskkonnatunnustuste veebilehelt. Portaalis saab täita ka osalemisankeeti.

Keskkonnaministeerium 

 


 

Oodatakse metsameeste mälestusi

Lembitu Twerdianski (varem Tarang) kutsub kõiki metsanduses töötavaid või töötanud inimesi kirja panema oma mälestusi, et nende põhjal koostada väärikas mälestusteraamat.

Twerdianski väitel ei saa metsameeste mälestusraamatute rohkuse üle kiidelda, kuigi mõned on siiski ilmunud. Ent kindlasti on suur hulk väärtulikke meenutusi veel kirja panemata. Küllap on metskondades, metsamajandites või hilisemal ajal metsaametites, metsa- või keskkonnainspektsioonis, riigi metsamajanduse organisatsioonis, ka RMK-s juhtunud mõndagi huvitavat.

Kõige tänuväärsemad on Twerdianski sõnul vanemate, ammu pensionil olevate metsameeste mälestused, sest need võivad varsti igavesti kustuda. Seepärast on palve ka noorematele: kui teie tutvusringkonnas on vanu metsamehi, kes ise ei saa kirjutada või ei tea sellest üleskutsest, siis küsitlege neid ja saatke ülestähendused ära. Oodatud on nii pikemad jutud kui ka mõnelauselised meenutused või mõttekillud mõnest meeldejäänud naljakast, omapärasest või muul moel tähelepanu äratanud sündmusest.

Ülestähendused palutakse saata talvekuude jooksul e-posti aadressile letarang@gmail.com või tavapostiga: Lembitu Twerdianski, Ungru tee 2, Haapsalu 90403.

Huvilised saavad metsameeste (näidis)lugusid lugeda Lembitu Twerdianski blogist.

RMK

 

 

 

 MAAILMAST


Õõnepääsuke (Tachycineta bicolor) pesakastis (foto: Wknight94/Wikimedia)

 

Mürarohke ümbrus eksitab linnupoegi

Oktoobri lõpus USA-s Indianapolises peetud Ameerika akustikaühingu ASA 168. kongressil tegid huvitava ettekande Halifaxi Dalhousie ülikooli teadlased: nende uurimus heidab valgust küsimusele, kuidas mõjub ka mürarohkuse mõttes aina muutuv keskkond linnupoegade turvalisusele.

Lennuvõimetud linnupojad sõltuvad teadagi täielikult vanematest, kes toovad neile toitu ja hoiatavad ohtude eest. Tähtis roll on häälesignaalidel: nende kaudu saavad sulekerad teada, millal hakata toiduga vanalinnu lähenemisel tungivamalt ussikest manguma, millal aga tuleb vakka jääda ja võimalikult pesaserva varju kükitada, et jääda pesaröövlile märkamatuks. Kui olla kärme toitvale nokale vastu sirutuma ja häälekalt palukest paluda, on lootust olla õdedest-vendadest kiirem ja saada toit endale: liigne ettevaatlikkus võib nokatäiest ilma jätta. Samas on esile tükkides ja kõva lärmi lüües oht äratada linnulihahuvilise pesarüüstaja tähelepanu.

Dalhousie uurijatel oli tekkinud kahtlus, et ülemäära häälekas näljakisa võib olla pigem tingitud soovist teha ennast kuuldavaks tugevate taustahelidega oludes kui liialdatud tähelepanuvajadusest. Ühe uurija Andy Horni sõnul on see asjaolu seni jäänud tähelepanuta, kuna vanalinnud ja pesapojad on suheldes niivõrd lähestikku, et vead võiksid olla välistatud.

Et seda arvamust kontrollida, tehti lihtne teravmeelne katse: õõnepääsukese (Tachycineta bicolor) pesapoegadele mängiti ette helisalvestisi vanalindude hoiatushäältest ja toiduga lähenemisest ning võrreldi poegade reageeringut vaikuses ja lisatud taustmüraga. Selgus, et taustmüra vähendas poegade vastuvõtuvõimet mõlema vanalindudelt lähtuva häälitsustüübi puhul: sageli ei osatud reageerida kutsele sööma rutata ega jääda vait ja pugeda pesa põhja, kuuldes hoiatushüüdu.

Muidugi ei tulene kogu taustmüra inimestelt, aga näiteks ehitustegevusest või liiklusest tulenev müra on püsivam kui enamjaolt katkendlikud loodushääled, nagu vihm või tuul. Horni sõnul tahetakse nüüd täpsemalt uurida, millised helid häirivad kõige rohkem poegade ja vanalindude akustilist kommunikatsiooni. Enamasti oleme asurkondade vähenemist seostanud elupaikade füüsilise rikkumisega, ent nüüd on selgunud, et eirata ei tasu ka mürasaaste olulisust.

American Institute of Physics / AlphaGalileo / Uudistaja

 


Uurimiskeskuse IK4-IKERLAN katseseade (foto: UPV-EHU)

 

Baskimaal tehakse jäätmetest mootorikütust

Baskimaa ülikooli (UPV/EHU) keemiainseneri teaduskonna teadlane Martín Olazar uurib võimalusi toota kestlikult jäätmetest kütust. Tema meetodi kindel eeldus on ohutus: toota tuleb nii, et see ei kahjustaks keskkonda. Selleks on ta välja töötanud erilise kiirpürolüüsi meetodi. Leiutisi on kaks: ühega saab töödelda biomassi, s.o põllumajandus- ja metsandusjäätmeid, teisega plastjäätmeid, vanu kumme jmt. Olazari kinnitusel võib tonnist biomassist saada 700 liitrit bioõli.

Leiutatud seade põhineb väga kiire, 20 millisekundit vältava pürolüüsiga protsessil võrdlemisi madalal temperatuuril: 500 kraadi. Niiviisi on energiatarve üsna väike. Protsess eeldab, et tekkinud saadused tuleb võimalikult kiiresti eraldada, et nad ei jõuaks omavahel reageerida. Saadav kütus on siiski kehvema kvaliteediga kui bensiin ja vajab lisatöötlust. Kõrvalsaadusena saab nagu tavapärases kütusetehases toota vesinikku, alifaatseid ja tsüklilisi süsivesinikke jmt.

Olazar rõhutab, et kui biodiisli tootmisel tuleb esmalt kasvatada spetsiifilisi taimi, millest saab kütuse tootmiseks kasutada vaid väikest osa, umbes kümnendikku kogu massist, siis tema seadmes lähevad jäätmed tervenisti käiku. Reaktor on patenditud ning koos uurimiskeskusega IK4-IKERLAN on ehitatud töötav katseseade. Rahastajad peavad plaani panna peagi tööle suurem seade.

UPV/EHU/AlphaGalileo/Uudistaja
  

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud Katre Palo.

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/