Uudistaja 13.02.2013

 Uudistaja

 LOODUSAJAKIRJA VÄRSKED VÄLJAANDED


Veebruari Eesti Loodus viib maratonile

Eesti suurim talispordiüritus Tartu maraton toimub sel aastal 42. korda. Eesti Looduse maratoniküljed pole tavapärane käsitlus: tutvustame stardi ja finiši vahele jäävaid loodus- ja kultuuriloo vaatamisväärsusi. Uurime, kumba pidi sõites on rohkem tõuse või langusi ning millised on olnud ilmaolud maratonil läbi aegade. Anname nõu, kuidas saada jagu külmakahjustustest. Esimest maratoni meenutavad Heino Mardiste ning pikemas intervjuus 1958. aastal ilmuma hakanud Eesti Looduse esimene toimetaja Leo Uuspõld.

Kuigi nahkhiiri seostatakse eeskätt koobaste ja inimasustusega, on aprillist oktoobrini nende tähtsaim elupaik mets. Suuremad õõnsused sobivad poegimiseks ja varjeks. Pikemas artiklis tutvustatakse viimaste aastate metsanahkhiirte uurimistulemusi.

Aasta loom hunt tekitab probleeme ka teistes Balti riikides. Viimase kümne aasta muutusi huntide arvukuses, toitumuses ja suhtumises huntidesse vaeb Peep Männil. Kõne all on ka Saaremaa hundisõda, kus üks osalistest on kahju kannatavad lambakasvatajad. Remo Savisaar heidab fotopilgu aasta linnu nurmkana tegevustesse.

„Pärandkultuuri” rubriigis saab ülevaate mälestuskividest: neid on Eestis püstitatud sajandeid, kuna kivi paistab meile jääva ja igipüsivana. Ülevaateartiklis pilliroost saab aimu selle kõrrelise kodumaistest varudest ja tarvitusvõimalustest.

Veebruarinumbrist leiame ka Vikipeedia mullu kolmandat korda toimunud fotovõistluse kokkuvõte koos paremate või huvitavamate piltidega. Numbri lõpetavad aga meenutused varalahkunud Urmas Kokassaarest.

Eesti Loodus

 


 

Loodusesõber uurib talveöös sulelisi: kas nad saavad hakkama?

Kindlasti on paljud lapsena mõelnud, et küll on kahju lindudest, kes talvel pimeda ja külmaga peavad kusagil põõsaoksal kükitama, samal ajal kui inimesed magusasti sooja teki all tuduvad. Suur inimene muidugi teab, et lindude pärast ei pea muretsema, nende kiire seedimine aitab sooja hoida. „Sooja hoida” kõlab lihtsalt, samas lähemalt asja uurides selgub, et tegu on erakordse looduseimega. Linnud jäävad külmas talveöös ellu, kuna kasutavad kogu söödud toidu energiana ära. Mõelgem, et inimene külmuks, rasvakiht kintsul: meil ei ole nii ratsionaalset ainevahetust kui linnul. Samas pakasega võib asi seista noatera peal. Et elu sees hoida, tuleb linnul teha tõhusat „söömistööd”. Kui palju on vaja toitu ja mis saab sulelistest, kes inimeste ant ud lisaportsu vastu võtavad, seda vaatleb lähemalt ornitoloog Jaanus Aua.

Värske Loodusesõber teeb juttu ka tuulegeneraatorite rajamisega kaasnevatest muredest. Kas suured seadmed tekitavad infraheli? Mida see tervisele kaasa toob? Kui lähedal elumajadele tohiks tuuletööstusrajatis paikneda? Austraalia kogenud meediku Sarah Laurie vastused teevad murelikuks.

Praktilise poole pealt tahab Loodusesõber tarbijale abi anda pannivalikul, kuna enamiku müügil olevate küpsetusaluste vastupidavus jätab soovida. Mille poolest erineb nendest tavaline raudpann?

Matkamise leheküljed kutsuvad lugejat kevadtalvel suuski alla panema rabaserval: on saabunud aasta parim aeg uurida meie lagedate maastike ilu. Külmunud ilust kõneleb ka loodusfotograaf Sven Zacek, kes õpetab ära tundma eriti head jäämustrite tekkimise aega – lumeta külma. Tänavune talv on olnud teistsugune, ent parimad külmaajad on alles ees!

Helen Arusoo

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 


Veebruaris möödub Eesti Looduse esimese numbri ilmumisest 80 aastat. Veebruar on teadagi ka sõbrakuu. Sel puhul on Loodusajakiri välja kuulutanud juubelipakkumise. Vt lähemalt www.loodusajakiri.ee/ajakirjade-tellimine/. Info telefonil 610 4105.

80-aastasest Eesti Loodusest on lubanud kõnelda ka ETV: järgmise esmaspäeva „Osoonis”.

 


 

Lodjapuu (Viburnum opulus) (foto: Wouter Hagens / Wikimedia)

Hendrik Relve räägib Tartus aasta puust

Tartu keskkonnahariduskeskuse teemakuude sarja viimaste üritustena on veebruaris kavas loodusõhtud aasta looma ja aasta puu kohta.

Aasta puud on Eesti Looduse toimetus valinud juba aastast 1996 ning tänavu on selleks harilik lodjapuu. 27. veebruaril kell 18 räägib lodjapuust ja teistest kodumaistest puudest-põõsastest puudeuurija, ajakirja Eesti Mets peatoimetaja Hendrik Relve. Näha saab videolõike ja slaide, loomulikult tuleb juttu ka põlispuudest.

Nädal varem, 20. veebruaril kell 18 esineb loodusõhtul zooloog, keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil. Tema jutu peategelane on hunt, kelle Eesti loodusorganisatsioonid valisid tänavuseks aasta loomaks.

Kuna keskkonnahariduskeskuse saal on väike, tuleks loodusõhtutele enne registreeruda telefonil 736 6120 või info@teec.ee. Osaleda saab tasuta, õhtuid toetab KIK.

 


 

Foto: suusahullud.ee

Loodusajakiri Tartu maratoni võistluskeskuses …

Veebruar on maratonikuu, seda ka ajakirjas Eesti Loodus. Sestap oleme 15.–16. veebruaril kell 9–19 Tartu suusamaratoni võistluskeskuses Eesti maaülikooli spordihoones (Kreutzwaldi 3). Võistluskeskuses pakume uut veebruarinumbrit eriti soodsalt, samuti teisi meie väljaandeid: ajakirju, raamatuid, loodushäältega CD-plaate.

Aastaid on maratoni võistluskeskuses peale stardimaterjalide ning registreerimisvõimaluse pakutud ka muud vajalikku: müüakse spordi- ja vabaajavarustust, talukaupa, kontrollitakse tervist jne. Tänavu on kaubandusalale oodata varasemast märksa rohkem osalejaid.

 


 

… ja Tourestil

Loodusajakiri on oma väljaannetega kohal ka 15.–17. veebruaril juba 22. korda Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses peetaval rahvusvahelisel turismimessil Tourest.

Reedel on mess lahti 14–18, laupäeval 10–18 ja pühapäeval 10–16. Vt ka www.tourest.eu/.

 


 

Selles ajaloolises kliinikuhoones Tartus Puusepa tänaval on töötanud Ludvig Puusepp ja siin on ka Ain-Elmar Kaasiku tööruum. Maja ees seisab 1982. aastast Ludvig Puusepa mälestussammas, mille autor on Endel Taniloo

Loodusajakiri Kukus

Igal neljapäeval Kuku raadio kavas olevas saates „Loodusajakiri” räägib sel ja järgmisel nädalal emeriitprofessor akadeemik Ain-Elmar Kaasik.

28. jaanuaril 1938 kuulutas riigihoidja Konstantin Päts välja Eesti teaduste akadeemia (TA) seaduse, 20. aprillil peeti akadeemia täiskogu esimene istung. TA 75. loomise aastapäeva märgib Horisont aasta läbi ilmuvate artiklitega. Jaanuarinumbris kirjutas Ain-Elmar Kaasik oma kuulsast eelkäijast Ludvig Puusepast, kes oli üks kaheteistkümnest esimesest TA akadeemikust. Nüüd kõneleb emeriitprofessorist neurokirurg samal teemal ka Kuku saadetes. Professor Kaasikut küsitleb Toomas Jüriado.

Loodusajakirja” saate väljamõtleja ja esimene autor oli Horisondi toimetaja Toomas Tiivel, kes oma sõnul sai idee „Entsüklopeediakirjastuse iganädalastest jutuminutitest Kuku raadios, mida tegi Hardo Aasmäe”. Viimastel aastatel on neljal korral, Eesti Metsa ilmumise aegu, kaks järjestikku saadet Hendrik Relve sisustada. Relve tutvustab neis mõistagi värsket Eesti Metsa, mille peatoimetaja ta on. Ülejäänud saadetes saab enamasti kuulata Toomas Jüriado intervjuusid, milles on juttu teistes Loodusajakirja väljaannetes ilmunust või muust kirjastuse tegevusega seotust.

Kuku raadio arhiivis (podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/) on järelkuulatavad „Loodusajakirja” saated alates 2008. aasta algusest.

 


 

Ajakirja Eesti Mets peatoimetaja Hendrik Relve juhib täna, 13. veebruaril kell 16 Viru keskuse Rahva Raamatu kaupluse neljandal korrusel Mark Carwardine’i ja Stephen Fry raamatu „Viimane võimalus näha” esitlust. Samas avatakse Rein Kuresoo näitus „Väljasurnud ja ohustatud liigid Eestis”.
EESTI SÕNUMEID



Hetk jääajakeskuse avamiselt 10. juulil 2012

 

EKO kiidab jääajakeskust

Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) valis üheksandat korda aasta keskkonnateo ja keskkonnakirve – eelmisel aastal vastavalt heas ja halvas mõttes enim keskkonda ja inimese elukvaliteeti mõjutanud tegevuse või otsuse.

2012. aasta parim keskkonnategu on EKO arvates Tartu valla algatusel Äksi külla rajatud jääajakeskus. Keskkonnakirve pälvis Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja aktsiaselts Raju.

Elutöö eest tunnustas EKO postuumselt loodusteadlast Ivar Puurat.

Vt lähemalt www.eko.org.ee.

EKO-sse kuulub üheksa organisatsiooni: Eestimaa looduse fond, Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ), Eesti roheline liikumine, Eesti üliõpilaste keskkonnakaitse ühing Sorex, MTÜ Läänerannik, Nõmme tee selts, pärandkoosluste kaitse ühing (PKÜ), säästva Eesti instituut SEI Tallinn ja Tartu üliõpilaste looduskaitsering (TÜLKR). Üheksast kolm – EOÜ, PKÜ ja TÜLKR – on ka mittetulundusühingu Loodusajakiri üheksa liikme seas.

EKO/Uudistaja

 


 

Päike polnud jaanuaris sugugi haruldane

 

Jaanuar oli keskmisest külmem ja päikeserohkem

EMHI andmetel oli Eesti keskmine õhutemperatuur jaanuaris –5,2° ehk üle kraadi vähem kui paljuaastane keskmine (–4,0°). Vaatlusjaamade kuu jooksul kõige suurem õhtemperatuur, 4,7°, mõõdeti 1. jaanuaril Ristnas, kõige väiksem, –28,7°, 19. jaanuaril Jõgeval.

Sademeid tuli pikaaegsest keskmisest mõneti vähem: vastavalt 39 mm ja 44 mm. Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 16 mm (30. jaanuaril Virtsus).

Kui paljuaastase keskmisena on Eestis päikesepaistet 29 tundi, siis tänavu oli seda rõõmu 36 tundi.

Selle Uudistaja toimetaja fotokinnitusi jaanuariilma kohta saab vaadata blogist toomasjuriado.blogspot.com/2013/02/polnud-see-jaanuar-soe-uhti.html.

EMHI/Uudistaja

 


 

Elva jõgi

 

Eesti kümnes metsapealinn on Elva linn

Pühapäeval, 17. veebruaril annab Eesti praegune metsapealinn Rakvere Tartu maratoni finišis selle tiitli üle Elvale.

Metsapealinnaks olemise ajal korraldab Eesti metsaselts koos Elva linnaga kevadel linnarahva metsapäeva, loodusõhtuid, näitusi, koristustalguid, matku; suvel on kõik oodatud osa saama Eesti raiemeistrivõistlustest ning sügisel metsa istutama. Kavas on hulk muidki metsandusüritusi.

Igal aastal on metsapealinn valinud endale tunnuslause, seekordse tunnuslause „Linn, mis puhkab metsas” valis Elva linn avalikul võistlusel.

Eesti metsaselts nimetas metsapealinna kümnendat korda.

Eesti metsaselts

 


 

Vikipeedia algatas Tartupeedia

7. veebruaril algas Vikipeedias suurprojekt Tartupeedia. Projekti eesmärk on kajastada Tartu linna ja selle ajalugu eelkõige eestikeelses, kuid ka teiskeelsetes Wikipedia versioonides.

MTÜ Wikimedia Eesti korraldab koostöös Tartu linna ja teiste partneritega artikli- ja fotovõistlusi, talguid, koolitusi, fotojahte ja muid avalikke üritusi, kus oodatakse aktiivselt osalema nii tartlasi kui ka teisi Tartu-huvilisi. Aasta jooksul jagatakse laiali suur hulk mitmesuguseid auhindu Wikimedia Eestilt ja koostööpartneritelt.

Projekt algas vikitalgutega, et korrastada Tartu-teemalised tuumikartiklid, ning 30. septembrini kestva Tartu fotovõistlusega. Võistluse parimatest piltidest pannakse kokku näitus ja raamat.

Tartupeedia portaal asub aadressil et.wikipedia.org/wiki/Portaal:Tartupeedia.

MTÜ Wikimedia Eesti

SÕNUMEID MAAILMAST


 

Foto: André Karwath / Wikimedia

Punavein võib varjata testosterooni taset

Londoni Kingstoni ülikooli teadlased on avaldanud ajakirjas Nutrition artikli, mille kinnitusel võib punane vein parandada sportlaste tulemusi, suurendades testosterooni hulka organismis, aga samas aidata petta dopingukütte, vähendades testosterooni taset uriinis.

Testosteroon on organismis leiduv steroidne hormoon, mis aitab kasvatada muskleid, tõhustada vastupidavust ning kiirendada taastumist. Pole üllatav, et selliste omadustega ainet ega tema sünteesanalooge ei tohi sportlased manustada.

Vein ei kuulu keelatud ainete loendisse, ometi pakuvad uuringu tulemused huvi ka maailma antidopingu agentuurile WADA. Varem oli uuritud käsimüügis olevate ravimite mõju ensüümidele. Kuna mõni neist arstirohtude toimeainetest on taimset päritolu, otsustatigi nüüd tundma õppida toidu ja jookide toimet ensüümidele, mis osalevad testosterooni väljutamisel organismist. Erilist huvi pakuvad roheline tee ja punavein, mis sisaldavad rohkesti mitmesuguseid aktiivseid aineid.

Avastati, et punases veinis sisalduv kvertsetiin blokeerib ensüümi UGT2B17, mis vahendab neerudele infot testosterooni kohta ja pidurdab sellega viimase sattumist uriini. Veinis sisalduv alkohol ei mängi siin mingit rolli: samad tulemused saadi ka alkoholita veiniekstrakti toimel. Kvertsetiini leidub ka mõneski toidus. Esialgu on siiski tegemist vaid katseklaasikatsetega, kliinilised uuringud seisavad veel ees.

AlphaGalileo

 


 

Vaenukäo ehk toonetuti arvukus on Šveitsis kümne aastaga üle kahe korra suurenenud (foto: SVS)

Linde saab aidata küll

Kui enamasti on lindude arvukusest kõnelevad lood pigem negatiivse alatooniga, siis Šveitsi linnukaitseühingul SVS on rõõmustavaid sõnumeid. Viimase aastakümnega on kivikakkude arvukus pärast järsku langust hakanud suurenema, vaenukägusid on nüüd üle kahe korra rohkem ja 1990. aastatel täieliku huku servale sattunud rukkirääk on jälle pesitsusaladel tagasi. Need on vaid mõned Šveitsi liigitaaste programmi tulemused.

SVS kuulutas selle programmi koostöös Šveitsi ornitoloogiainstituudi ja föderaalse keskkonnaametiga välja 2003. aastal. Programmi ülesanne on pakkuda turvalisi liigispetsiifilisi pesapaiku ning parandada või luua küllaldase toiduvaruga elualasid.

Alustuseks analüüsiti võimalikke sihtliike ning valiti välja vaid sellised ohustatud liigid, mis pole ohustatud näiteks lihtsalt seetõttu, et Šveits on nende levila piiril. Seejärel hinnati juba rakendatud elupaigakaitse meetmete piisavust ja mõistlikkust nende liikide kaitse seisukohalt. Leiti, et umbes 50 eelisliiki vajavad lisameetmeid.

Kümne aasta jooksul on tehtud välitöid 30 liigi huvides, koostatud kuus tegevuskava, mis on Šveitsis üldse esimesed liigikaitsekavad. Need annavad programmile jõudu juurde ja võimaldavad tõhusalt kaitsta üle poolesaja liigi.

BirdLife

 


 

Seinad „tapeeditakse” pikkade seismokanga paanidega ja krohvitakse. Kangas hoiab õnnetuse korral rusud koos ja jätab pagemisteed vabaks (foto: M. Urban / KIT)

Turule toodi seismokangas

Maavärina ajal võib purunevast hoonest pagemiseks jääda vaid mõni sekund. Varisevad rusud ning mattunud evakuatsioooniteed võivad olukorda veelgi raskendada. Karlsruhe tehnoloogiainstituudis (KIT) valminud materjal annab elude päästmiseks aega juurde, sest tugevdab seinu ja hoiab ära varingu.

Instituudis on aastaid uuritud, kuidas kindlustada maavärinaaldistes paikades vanemate hoonete seinu. Uuringud päädisid leiutisega: välja töötati eriline klaaskiudplast ja sellega sobiv krohv. Nüüd on Itaalia ehitusmaterjalitootja Röfix toonud turule selle tehnoloogia järgi valmistatud kanga Sisma Calce.

Tänu kangale võtab seinte maavärinajärgne kokkuvarisemine kauem aega või seda ei juhtugi. Kui väiksema tugevusega tõuked kestavad vaid lühikest aega, piisab võrdlemisi nõrgast täiendavast tõmbetugevusest, et ehitis kokku ei kukuks. Isegi kui klaaskiud tugevama maavärina korral katkeb, hoiab kangas sisalduv elastne polüpropüleenkiud purunenud seinaosi ikkagi koos ja evakuatsiooniteed vabad. Kuna kangast saab lihtsasti paigaldada, tasuks seda n-ö profülaktiliselt panna näiteks soojustamise käigus olulistele taristurajatistele: lasteaedadele, haiglatele või hooldekodudele.

AlphaGalileo

 


TASUB OSALEDA


 

Mullu võitis peaauhinna see Argo Argeli foto

„Looduse aasta foto 2013”

Looduse Omnibuss, Eesti looduskaitse selts ja Eesti Energia kutsuvad kõiki osalema hundi- ja kultuuripärandi aasta fotovõistlusel „Looduse aasta foto 2013”.

Vt võistluse eeskirju www.looduseomnibuss.ee/laf/. Auhinnafond on 10 000 eurot. Tööde esitamise tähtaeg on 4. märts, võitjatele jagatakse Tantsivaid Hunte 27. aprillil Estonia kontserdisaalis.

 


 

Taas algab „Tere, kevad!”

Suurte traditsioonidega loodushariduslikus ettevõtmises „Tere, kevad!” on osalema oodatud 1.–9. klassi õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.

Kevadet otsides õpivad lapsed tundma looma- ja taimeliike: vaadeldakse 36 Eestis levinud liigi ilmumist kevadisse loodusesse. Seda, millised kevadekuulutajad on Eestimaa eri paikadesse ilmunud, saavad tabelite ja animeeritud kaartide kujul veebis jälgida nii osalejad kui ka kõik teised huvilised. Samuti on veebis kättesaadavad eelmiste aastate tulemused.

Osalemiseks tuleks registreeruda veebruari lõpuks veebilehel tere.kevad.edu.ee. 18.02 Tartus ja 22.02 Tallinnas toimuvad koolitused õpetajatele, kel puudub varasem kevadvaatlustes osalemise kogemus.

 


 

Meenutus mulluselt TÜ botaanikaaia orhideenäituselt

Esimene orhideevõistlus Tartu ülikooli botaanikaaias

6.–17. märtsil toimuva orhideenäituse puhul kuulutab Tartu ülikooli botaanikaaed välja orhideevõistluse. Osalema on oodatud kõik, kellel on kodus mõni kaunis käpaline, mida soovitakse ka teistele näidata.

Näitusel käijate hääletuse tulemusel selgitatakse välja esikolmik, neist igaüks saab TÜ botaanikaaialt auhinnaks uhke orhideetaime. Osalejad saavad aastaringse vabapääsme TÜ botaanikaaia kasvuhoonetesse. Autasud antakse kätte 17. märtsil kell 16.

Orhideed tuleb tuua 2.–4. märtsil TÜ botaanikaaeda, Lai 38. Registreerimine ja info: sten.mander@ut.ee, 551 2718 (Sten Mander).

 


 

VVV matkamäng

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV) ootab koole ja lasteaedu taas registreeruma oma matkamängule.

Kõikid osalejad saavad kingituseks loodusraamatu ning 15 parimat matkajat auhinnamatka VVV radadel ja 77 eurot sõiduhüvitist.

Vt lähemalt www.vvvs.ee/90/.

 

 

KOMMENTAAR


 


Tartu jäämao on meisterdanud skulptor Ahti Seppet

Must veemadu teadusministriks

Küllap on see east tingitud konservatiivsus, et ma ei taha enam igasuguseid võõraid tähtpäevi omaks võtta. Sõbrapäevaks moondunud armastajate päevaga olen küll leppinud: tore ju, kui inimesed üksteist meeles peavad. Küll on hoopis raskem mõista, miks näiteks on vaja Ameerika kõrvitsapüha, olgu ta siis halloween või hälõuiin, kui meil on oma kadri- ja mardisandid. Küllap võtame varsti üle ka tänupühad, küll ise teadmata, keda või mida ning mille eest me täname.

Aasta-aastalt tekitab aina suuremat elevust hiina uusaasta, sel korral siis läinud nädalavahetusel alanud musta mao aasta algus. Üleilmastumise ajal võiks ju tähistada ka näiteks juutide või muslimite aastavahetusi, küllap leiaks mõne veel.

Komme sel puhul jääskulptuure üles seada on tegelikult lausa tore, sest mulle lihtsalt meeldivad lume- ja jääkujud. Kas peab küll sinna kõrvale nii hirmus palju tuld, pauku ja suitsu tekitama, see on muidugi iseküsimus. Ja miks ikka on vaja ühel põhjamaisel riigil selliseks tähtpäevaks aastast aastasse marke välja anda? Võib-olla selleks, et Eesti Post saaks oma kodulehele riputada sügavaid tõdesid täis teksti, millest siia üks väike näitelõiguke:

„Madu ei lepi keskpärasusega ning seetõttu näeme Maoaastal tõenäoliselt olulisi arenguid teaduse ja tehnoloogia valdkonnas, ees on ootamas suurte edusammude ja uuenduste aasta. 2013. aasta madu on vesimadu, element vesi on tihedalt seotud hariduse ja teadusega ning tulemas on hea aasta teadusuuringuteks.”

Küllap siis lükkab hiina veemadu ka meie haridusreformile veel suurema hoo sisse.

Toomas Jüriado

 

VEEBRUAR


 

Pehme veebruariilm on pakkunud rohkeid võimalusi lumememmeteoks

 

Emajõgi sai eelmisel nädalal Tartu kesklinna piires jääkaanest priiks

 

Lund on viimastel päevadel tublisti juurde sadanud, aga Eesti eri osades erineb lumikatte paksus endiselt üpris palju. EHMI eilehommikune lumekaart

 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee