LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Soomaa rahvuspargist, maailmapärandist, rabadest ja uputatud taevaskojast
Eesti Looduse novembrinumber pakub lugejatele erakordseid loodusväärtusi nii meilt kui ka maailmast. Põhiteemana on kõne all ainulaadne piirkond kogu Euroopas: Soomaa, mis on kakskümmend aastat olnud rahvuspark. Hans Trass meenutab Soomaa nime saamislugu ja rõhutab põhjusi, miks omal ajal just see piirkond esile tõsteti. Uudo Timm talletab aga ajaloo jaoks ajajärgu, mis tagantjärele tundub uskumatuna, kuigi praegusel ajal poleks lihtsam uut kaitseala luua. Algis Martsoo kutsub Soomaale ka siis, kui seal parasjagu ei ole iseloomulikku viiendat aastaaega.
Maailmas kõrgelt hinnatud looduspaikadest ja UNESCO maailmapärandi komitees viimase nelja aasta jooksul tehtud tööst kirjutavad Urve Sinijärv, Ülle Reier ja Nele Ingerpuu. Mitmest Euroopas leiduvast maailmapärandipaigast on teinud ülevaate Toomas Jüriado.
Soomaa teema jätkuks tasub lugeda usutlust Hollandi rabade uurija Gert-Jan van Duineniga, kes rõhutab Eesti rabade väärtust: me saame nende üle uhked olla. Pärandiaasta sarjas tutvustavad Lembitu Tverdjanski, Triin Kusmin ja Jürgen Kusmin kogukonna ühiskasutuses olnud pärandkultuuriobjekte. Üks pärandkultuuriobjekt – Saesaare vesiveski ja pais – on vaatluse all ka Kalle Krooni kirjutises. Autor peab vajalikuks paisjärv kaotada ja allavoolu lasta. Seevastu Rein Kalle vaatleb seda plaani keskkonnaameti seisukohalt: enne tasub põhjalikult järele mõelda ja kogukonnaga aru pidada.
„Aasta puu” rubriigis saab teada, kas lodjapuu nime puhul on tegu põlise soome-ugri tüvega või on selles tunda sajanditaguste botaanikute nime-eelistusi. Loomahuvilistele kirjutab Karl Ander Adami aga Kalevipoja kuuekäisest – siilidest. Kindlasti tasub ajakirjas peatuda rubriigil „Mikroskoop”; vastuseid sealsetele küsimustele ootame hiljemalt 1. detsembriks.
Kunsti konserveerimisest nooblite Nobeliteni
Novembrikuu Horisondi kaant ilmestab fragment Johann Köleri freskost „Tulge minu juurde kõik …”. Eesti kunstimuuseumi konserveerimisosakonna juhataja Hilkka Hiiop nimetab oma artiklis seda Kaarli kiriku apsiidimaali eestlaste jaoks krestomaatiliseks kunstiteoseks, mille märgistaatus ei tulene üksnes töö kunstilisest kvaliteedist, vaid ka ajaloolisest, rahvuslikust, kohaspetsiifilisest ja kontekstilisest sisust.
Sirje Keevallik meenutab aastatagust maailmalõpuootust ja kirjutab maia kalendrist. Ivar Paljaku artikli teema on Eesti teaduslik selts Rootsis, ühtlasi heidab ta valgust sellele, kuidas säilis eestlaste akadeemiline elu välismaal pärast Teist maailmasõda. Ulvar Käärt on käinud koos Jüri Laasikuga Tallinnas Tehnopoli teaduspargi laboris, kus saab kasvatada ja paljundada tüvirakke.
Aasta viimases numbris ei pääse mööda ka teadustöö nobelistidest. Teaduse mõjust oma elule mõtiskleb aga helilooja ja budismiinstituudi direktor Sven Grünberg. Sellest, kas elame ravimite ja uimastite ajastul, käis professor Jaanus Harroga vestlemas Toomas Tiivel.
Tiit Kändleri kirjutis annab ülevaate tööreisist astronoom Ernst Öpiku kauaaegsesse töökohta Armagh’ observatooriumi Põhja-Iirimaal. Akadeemik Richard Villems tutvustab Eesti molekulaarbioloogia rajamise lugu ning Jüri Kamenik võtab kokku Horisondi toetusel peetud fotovõistluse „Pilvepiir 2013” tulemused. Talveootuses uurime veel järele, millised kasukad on hoiul eesti rahva muuseumi kogudes.
Tellijad saavad koos novembrikuu Horisondiga Loodusajakirja 2014. aasta kalendri.
Jürgen Kusmin (foto: www.velise.ee)
„Loodusajakirja” saated Kukus
Iganeljapäevases Kuku saates „Loodusajakiri” räägib 14. novembril RMK Läänemaa metskonna spetsialist Jürgen Kusmin pärandkultuurist ja selle uurimisest Eestis. Jürgen Kusmin, tema abikaasa Triinu ning Lembitu Tverdjanski on mullu detsembrist alates kõigis Eesti Looduse numbrites avaldatud pärandkultuuriartiklite sarja autorid.
Ka nädala pärast tuleb juttu kultuuripärandist, sedapuhku UNESCO maailmapärandi konventsioonist, nimekirjast ja komiteest. Maailmapärandi komiteesse kuulus viimased neli aastat ka Eesti.
Kahes eelmises saates 31. septembril ja 7. novembril pajatas keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi laborijuhataja Jüri Siigur maomürkidest ja Eestis tehtud maomürgi-uuringutest. Samal teemal on Ene ja Jüri Siiguri sulest ilmunud pikk artikkel Horisondi viimases numbris. Neid ja varasemaidki saateid saab kuulata aadressil http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/.
Mainitud neljas saates on intervjueerija Toomas Jüriado.
LOODUSAJAKIRJA UUDISED
Eelmise aasta Eesti Looduse loodusfotovõistluse loomafotode peaauhind läks hüübipildi eest Mati Kosele
Eesti Looduse fotoõhtu
Ajakiri Eesti Loodus kutsub loodusfotograafiahuvilisi 21. novembril kell 15 fotovõistluse lõpuõhtule. Vaatame üheskoos võistlusfotode paremikku ja kuulame ettekandeid: Kaido Haagen räägib allveefotograafiast ja näitab pilte ning Erki Tammiksaar annab ülevaate 80-aastasest Eesti Loodusest. Ühtlasi selguvad fotovõistluse võitjad. Võistlustöid hindasid ja paremad fotod valisid välja Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, fotograaf ja bioloog Ott Luuk, Loodusajakirja vastutav väljaandja Indrek Rohtmets, loodusfotograaf Urmas Tartes, fotograaf Malev Toom ja kirjastaja Peeter Veromann.
Fotovõistlust toetavad peaauhindadega Canon Overall ja Photopoint.
Üritus toimub Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis (Struve 1, Tartu). Kohapeal saab osta Loodusajakirja väljaandeid.
„Looduse raamatukogu” uued raamatud
Detsembris ilmub sarjas „Looduse raamatukogu” kaks uut raamatut: „Roheliste Rattaretk 25” ja „Ameerika metsad”. Esimese raamatu saavad kingituseks Loodusesõbra ja teise Eesti Metsa tellijad: ajakirjade tellimused tuleb vormistada novembri jooksul. Ent uusi raamatuid saab pärast ilmumist soetada ka meie toimetustest Tartus ning Tallinnas ja e-poe kaudu.
Tellimusi saab vormistada veeebiküljel https://www.loodusajakiri.ee/tutvustus/ajakirjade-tellimine ja Loodusajakirja raamatuid osta: https://loodusajakiri.ee/raamatud/.
Eelmise aasta HELPi aktsiooni raames tunnustati Eesti Looduse aastatellimusega Marko Vainut. Foto rohe-raunjalast on üks tema arvukatest üles laetud piltidest
HELP4 ootab pilte Eesti looduse kohta
Novembri lõpuni kogutakse taas Vikipeediasse häid pilte Eesti looduse kohta ehk alanud on HELP4. Mitmekülgne ja kvaliteetne fotolooming Eesti loodusest on vajalik Vikipeedia artiklite illustreerimiseks, ühtlasi annavad need pildid olulise panuse meie looduse tutvustamisele.
Pildikogumist toetab ajakiri Eesti Loodus ning parimad palad trükitakse ära ajakirja jaanuarinumbris. Rohkem teavet osalemise kohta ja juba üles laetud pildid leiab veebilehelt https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:HELP4.
Eelmiste aastate jooksul on HELPi raames laekunud kokku üle 1400 looduspildi, nendega on täiendatud tuhandeid artikleid kümnetes keeleversioonides. Mitmed fotod on valitud Vikipeedia pildipangas Commonsis eeskujulike ja kvaliteetsete piltide sekka.
Natali Mällo sai selle plakati eest lausa kolm auhinda: peale oma vanuseklassi parima ning kõige loovama ja kunstipärasema töö preemia ka näituse üldvõitja tiitli (foto: Toomas Jüriado)
Energiasäästunädal: miniplakatid trükitakse šokolaadi ümbrispabereile
Sel nädalal, 11.–17. novembril, on Eestis energiasäästunädal. Nädala rohkete ürituste seas (vt lähemalt http://energiatark.ee) korraldati Tartu loodusmajas energiasäästu propageerivate miniplakatite joonistamise võistlus, mille võitjad selgusid läinud kolmapäeval.
Esmaspäeval peetud loodusmaja energiasäästukonverentsil anti üle auhinnad: igas kolmes vanuseklassis üldvõitjale, samuti kõige loovama ja kunstipärasema, kõige sisukama ning kõige vaimukama töö autorile. Võistlust toetanud keskkonnainvesteeringute keskus kasutab paremaid plakateid oma šokolaadide kujunduses.
Noorimatest, 1.–4. klassi õpilastest, pälvis üldvõidu Kärt Põder, 5.–7. klassi õpilastest Natali Mällo ja 8.–12. klassi õpilastest Madis Reemann ning Taavi Koppel. Sel nädalal saab kõiki võistlustöid vaadata loodusmaja infopunktis, pärast pannakse plakativalik üles loodusmaja eri ruumidesse, et kinnistada energiasäästlikke harjumusi. Plakativõistluse töid said eelmisel reedel vaadata ka loodusmaja 60. sünnipäevapeo külalised.
EESTI SÕNUMID
Merikotkaid ootav pesa oli eile veel ilma asukateta
Merikotkakaamera alustas tööd
Nädal aega tagasi alustas kuuendat hooaega merikotkaste Linda ja Sulevi pesakaamera, seega näeb tänavu ülekannet varem kui mullu. Läinud suvel lakkas merikotkakaamera töötamast juuni keskel, paraku ei õnnestunud seda töökorda saada. Nõnda läks nüüd käiku must-toonekure pesa juures olnud aparaat.
Juba mõni tund pärast kaamera paigaldamist võis kuulda merikotkaste kilkeid, kuid pesale niipea ühtegi lindu ei tulnud. Aeg näitab, kas pesa osutub kotkapaarile sobilikuks või mitte.
Kaamerasüsteem on ehitatud nii, et pimeda saabudes lülituvad kõik voolutarbijad välja ning valgenedes jälle sisse. See võimaldab energiatarvet tunduvalt vähendada ja pole vaja akusid vahetades riskida kotkaste pesaelu häirimisega. Päikesepaneelid toimivad hästi, kui neil lund peal ei ole ja päike paistab.
Kotkakaamera paigaldamist käisid vaatamas Soome kolleegid Ismo Nuuja, Matts Finlund ja Jorma Mäenpää, kellel on plaan ka Vaasa kandis merikotka veebikaamera käima panna.
Lisateavet pesal toimuva kohta leiab www.looduskalender.ee foorumist ja merikotkakaamera uudistest. Kaamera otsepilti näeb veebilehelt: www.looduskalender.ee/node/18348.
Looduskalender
Eesti ja Šveitsi teadlased hakkavad koos uurima kehakaalu
Tartu ülikool ja Šveitsis Lausanne’is asuv Nestlé’i terviseteaduse instituut on sõlminud kolmeaastase koostöölepingu, mille raames hakataks koos TÜ Eesti geenivaramuga uurima kehakaalu reguleerivaid molekulaarseid ja geneetilisi tegureid. Koostöö siht on paremini mõista, kuidas kehakaalu reguleeritakse.
Eesti geenivaramu direktori Andres Metspalu sõnul ei ole siiani teada selgeid põhjuseid, miks inimesed, kes söövad küll sama palju, võtavad kaalus juurde või alla erinevalt, kuigi kehaline koormus on võrdne. Tegu on huvitava ja ilmselt olulisi teadustulemusi andva projektiga, mis otsib kogu maailmas tähtsa probleemi – ülekaalulisuse põhjusi.
Eesti geenivaramus on nüüdseks juba ligi 52 000 geenidoonori terviseseisundi kirjeldus, mis hõlmab teavet ka toitumise kohta.
TÜ
RMK istutas tänavu rekordiliselt palju puid
Riigi metsamajandamise keskus (RMK) istutas tänavu riigimetsa 18,4 miljonit uut puud, s.o miljoni võrra rohkem kui möödunud aastal. Kõige enam uuendati metsa Ida-Virumaal, kuhu istutati üle 2,5 miljoni uue puu.Üle miljoni puu istutati ka Lääne-Virumaa, Alutaguse, Rapla-, Harju-, Põlva-, Viljandi- ja Pärnumaa metskonnas.
RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul pandi enamik taimi kasvama kevadel, ent juba teist aastat järjest on RMK metsa istutanud ka sügisel. Ida-Virumaa märksa suurema istutusmahu võrreldes teiste maakondadega tingib asjaolu, et piirkonnas asuvad suured metsalaamad ning seal on palju metsastatavaid karjääre. Metsauuendustöid tehakse hooajatööliste abiga: kokku palkab RMK igal kevadel juurde umbes kaks tuhat istutajat.
Puuliikidest istutas RMK tänavu enim mändi, nimelt 9,8 miljonit puud, kuuske (7,6 miljonit) ja kaske (1 miljon), peale nende veel sangleppi ja tammi. Üle kuue miljoni istutatud puudest on potitaimed, mida on kasvatatud Pärnumaal RMK ja Soome riigimetsa majandaja ühisettevõttes Eesti Metsataim. Ülejäänud riigimetsa uuendamiseks vajalikud taimed kasvatatakse seitsmes RMK taimlas üle Eesti.
Riigimetsa uuendusraiete (lage- ja turberaiete) maht on järgmistel aastatel keskmiselt 8500 hektarit aastas. Uut metsa rajab RMK puid istutades, külvates või jättes ala looduslikult uuenema.
RMK
Vereta Jahi meister on tänavu taas Ingmar Muusikus, kes on jäädvustanud pildile rannal kohtunud noored põdrad
Ent fotovõistlusel märgiti ära veel mitu tööd, sealhulgas Aigar Kulli foto ristpartidest
Vereta Jahi meister on Ingmar Muusikus
Juba 16. Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal Silma looduskaitsealal Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Üritusest võttis osa 35 fotograafi, kelle pildisaagist tunnistas žürii parimaks Ingmar Muusikuse foto noorte põtrade esmakohtumisest (vt pilti). Ingmar Muusikus sai parima pildi tiitli juba viiendat korda. Tänavust Vereta Jahi vapilooma kährikut ei õnnestunud ühelgi fotojahtijal tabata.
Peale Muusikuse tunnustati auhindadega veel Ollar Kallase, Jarek Jõepera, Aigar Kulli (vt fotot), Tõnu Nooritsa ja Olavi Hiiemäe pilti.
Fotojahil kogunenud kaadritest valisid korraldajad välja 55 kõnekamat; neid on kõigil huvilistel võimalik uudistada riigimetsa majandamise keskuse uues kontoris (Toompuiestee 24, Tallinn). Näitus on seal lahti kuni 19. detsembrini tööpäevadel 9–18. Tartlastel on Vereta Jahi fotonäitust võimalik vaadata alates jaanuarist Tartu keskkonnahariduskeskuses.
Fotol on Tallinna loomaaia 350 000. külastaja koos perega, keskel loomaaia direktor Mati Kaal (foto: Inari Leiman)
Tallinna loomaaias on tänavu käinud juba 350 000 huvilist
Novembri alguses, täpsemini 2. novembri hommikul, ootas Tallinna loomaaed külastajarekordit: oodata oli 350 000. piletiostjat sel aastal. See on ühtlasi suurim külastajate arv sellel sajandil. Rõõmustada saab sellegi üle, et pärast millenniumivahetust on loomaaias käidud üha rohkem.
350 000. piletiostjaks osutus tallinlane Paul Ney, kes tuli loomaaeda koos kaasa Katri Raudsepa ja kolme lapsega. Perekond sai direktor Mati Kaalult tugeva käepigistuse ja kingiks loomaaia aastase perepääsme koos suveniiridega.
Peale arvukate huvitavate loomade on Tallinna loomaaed huvilisi meelitanud mitmekesiste üritustega (nt loodusõhtud, erisugustele loomadele keskendunud teemapäevad, loodushariduspäev, ööekskursioonid jne).
Loomaaed ootab huvilisi iga päev; kassad töötavad vaid põhjaväravas 9–15, talvepoolaastal on piletid odavamad. Siseekspositsioonid on esmaspäeviti kinni, teistel päevadel lahti 10–16. Talvel suletakse loomaaed kell 17.
Tallinna loomaaed
Eelmisel aastal pälvis noore looduskaitsja auhinna Renno Nellis (foto: Urmas Sellis)
Kes väärib tänavust noore looduskaitsja auhinda?
Eestimaa Looduse Fond (ELF) ootab noore looduskaitsja auhinna kandidaate; neid saab esitada kuni 25. novembrini.
Auhinnaga soovitakse tunnustada inimest, kes on andnud silmapaistva panuse Eestimaa looduse kaitsesse ning on passi või enesetunde järgi alla 35-aastane. Kandidaadid võivad töötada riiklikus, era- või mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna. Tunnustusega kaasneb 700-eurone stipendium.
Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kedagi teist. Avaldusele tuleb märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, töökoht ja/või tegevusvaldkond ning olulisemad looduskaitsetööd ja saavutused. Avaldusi oodatakse aadressil elf@elfond.ee. Auhinnaväärilise kandidaadi valib välja ELFi kokku kutsutud žürii ning võitjat tunnustatakse ELFi vabatahtlike tänuüritusel 6. detsembril.
Auhinnafondi toetab Estonian Nature Tours.
Rohkem teavet noore looduskaitsja auhinna kohta leiab veebilehelt www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind.
ELF
TASUB OSALEDA
Haapsalus on loodusõhtu kaladest ja Otepääl Läänemerest
Neljapäeval, 14. novembril algusega kell 18 toimub Haapsalus Ehte Maja kohvikus (Ehte 8) loodusõhtu „Kalade suhtlemismaailm”. Lühiülevaate kaladest ja nende elukeskkonnast annab Arvo Tuvikene Eesti maaülikooli limnoloogiakeskusest. Ühtlasi tuleb juttu sellest, millistes ekstreemsetes oludes peavad kalad mõnikord hakkama saama ning sellest, kas kalad kuulevad ja tunnevad lõhnu, mismoodi mõjutab veereostus kalu ja kuivõrd puhtad on Läänemere kalad. Akvaariumides on kaasas mõned Eesti huvitavad ja haruldased kalad.
Osalemishuvist palutakse teada anda keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistile Ave Huugenile: ave.huugen@keskkonnaamet.ee, 504 7219.
Samal päeval ja kellaajal toimub keskkonnaameti loodusõhtu Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28). Üritusel „Läänemeri – meie unikaalne aare” räägib Eesti mereinstituudi teadur Merli Pärnoja, kuivõrd omapärane ja ohustatud on meie Läänemeri, millised on viimastel aastakümnetel toimunud muutused ja milline on selle võimalik mõju mereelustikule.
Loodusõhtud on tasuta.
Keskkonnaamet
Kääbusšimpansid (foto: Hendrik Relve)
Hendrik Relve reisiõhtu
Eesti loodusmuuseumis (Lai 29A, Tallinn) toimub homme, 14. novembril kell 18 Looduse Omnibussi loodusõhtu „Maailma põlisrahvad ja loodus”. Hendrik Relve jutu saatel ja fotode kaudu rännatakse Aafrikasse, Austraaliasse ja Lõuna-Ameerikasse. Kohale tasub tulla tund varem: saab vaadata muuseumi ja näitust.
Sissepääs muuseumipileti hinnaga: täiskasvanu kolm eurot, õpilased ja pensionärid kaks eurot, koolieelikud (alates 3. eluaastast) üks euro.
Looduse Omnibuss
Tulekul on geograafianädal
Geograafianädala raames on 18.–21. novembrini võimalik osa võtta huvitavatest loengutest Tartus, Pärnus ja Rakveres ning GIS-päeva üritusest Tallinnas.
Tartu ülikooli geograafiaosakonnas saab nädala jooksul kuulata loenguid kultuurigeograafiast (lektor Taavi Pae), puude aastarõngastest (Alar Läänelaid), äikesest ja äikesenähtustest (Sven-Erik Enno); samuti räägitakse sellest, kuidas mõjutavad madalrõhkkonnad meie ilma (Kaupo Mändla), kas Eesti linnad arenevad samamoodi kui Euroopa linnad (Tiit Tammaru), millega tegelevad keskkonnatehnoloogid (Martin Maddison), kuidas on seotud inimese liikuvus ja edukus (Rein Ahas) ning kuidas sobituvad reaalsus ja mudelid geoinformaatikas (Edgar Sepp).
Rakvere reaalkoolis peetakse ettekanne sellest, kuidas planeerida head linna (Kadri Leetmaa), ning Tartu ülikooli Pärnu kolledžis on teemaks glokaliseerumine: kas eelistada MacDonaldsit või vanaema õunakooki (Garri Raagmaa).
Täpsema ajakava leiate veebilehelt http://kooligeograafia.ut.ee; seal saab ka end registreerida.
Oodatud on osalema nii õpilased, õpetajad kui ka kõik teised huvilised.
Tallinnas rahvusraamatukogus toimub 20. novembril 10–17 teabepäev „Geograafia paneb paika”. Üritusel peetakse ettekandeid, mis tutvustavad loodusteaduste õppimisvõimalusi, geograafiateaduse uurimismeetodeid ja GISi-põhiseid rakendusi eri eluvaldkondades. Ühtlasi esitletakse rahvusraamatukogu fuajees tarkvaralahendusi, andmebaase jms, arvutiklassis korraldatakse koolitusi (neile tuleb registreeruda).
Teabepäeva kohta leiab rohkem infot veebilehelt www.gispaev.ee/gis-paev-2013/tutvustus.
Geograafianädala üritused on tasuta.
Valitsuse siht on aastaks 2015 suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 23,6%-ni (joonis: statistikaamet)
Keskkonnahoidliku energeetika seminar Tallinnas
Eestimaa looduse fond kutsub huvilisi 21. novembril Tallinna Euroopa Liidu maja konverentsisaali (Rävala 4) seminaripäevale „Keskkonnasõbralik energeetika – kas tarbijal on valikut?”. Üritus algab kell 10.
Taastuvenergia on fossiilsete kütuste jätkusuutlik alternatiiv, siiski ei ole selle keskkonnamõju olematu. Seminaril võetakse vaatluse alla, mida peab taastuvenergiat tootes arvesse võtma, et see oleks keskkonnahoidlik, ning kuidas on tarbijal võimalik teada oma ostetava elektri päritolu ja tootmise mõju. Ühtlasi käsitletakse tuuleenergia ning linnu- ja nahkhiirekaitse konflikte ning võimalikke lahendusi, hüdroenergiat ja looduskaitset; arutletakse, mis on keskkonnasäästlikult varutud biomass ja mis mitte; tehakse ülevaade, milline on olnud Eesti tänavune taastuvenergiasektor ning mis on EKO-energia märgis. EKO-energia sekretariaadist on kohal Riku Eskelinen Soomest ning sel teemal arutletakse inglise keeles. Rohkem infot EKO-energia võrgustiku ja märgise kohta leiab veebilehelt www.ekoenergy.org.
Huvilistel palutakse oma tulekust teada anda hiljemalt 17. novembriks, registreerides ennast veebilehel http://goo.gl/rZWBLo.
ELF
MAAILMAST
Selline paistab Via dei Fori Imperiali Colosseumilt (foto: Glenfarclas/Wikimedia)
Üks Rooma peatänavaid saab autodest priiks
Rooma linnavalitsus jätab ühe linna elavaima autoliiklusega peatänava edaspidi jalakäijatele ja jalgratturitele. Tegu on läbi Rooma foorumi ja ümber Colosseumi kulgeva Via dei Fori Imperialiga.
Uue Rooma linnapea Ignazio Marino kindel kava on piirata liiklust kogu kesklinnas, et suurendada linna kestlikkust nii keskkonna kui ka kultuuri aspektist. Heitgaasid ja liiklusvibratsioon on ammu teinud kahju paljudele Rooma kultuuriväärtustele. Aga vähemalt sama oluline on meeri kinnitusel julgustada roomlasi mõtlema ka muudele transpordiviisidele kui oma isiklik auto. Itaalia on üks maailma suurima autoomanike suhtarvuga riike maailmas ning linnapea ütlust mööda tähendab suur eraautode hulk seda, et Roomas ühistransport on üks maailma aeglasemaid.
Ignazio Marino on ise kirglik rattur, kes kulgeb eri linnaosade vahel ja ürituselt üritusele jalgrattaga. Sestap loodab linnapea, et suudab veenda roomlasi mitme teise Euroopa pealinna eeskujul läbima lühemaid vahemaid linnas jala või rattaga, mitte autoga.
ELTIS/Uudistaja
Hispaania Mercado toidupoe puu- ja aedviljalett (foto: SINC)
Eurooplased ei tarbi vajalikul määral vitamiine ega mineraale
Ajakirjas British Journal of Nutrition ilmunud artiklis on kokku võetud kaheksas Euroopa riigis tehtud toitumisuuringu tulemused. Rahvusvahelise eluteaduste instituudi (ILSI) teadlased hindasid Belgias, Hispaanias, Hollandis, Poolas, Prantsusmaal, Saksamaal, Taanis ja Ühendkuningriigis 17 põhilise mikrotoitaine tarbimist eri vanuserühmades.
Leiti, et tavamenüüs pole nõutaval hulgal rauda, kaltsiumi, tsinki ega vitamiine B1 (tiamiin) , B2 (riboflaviin), B6 (püridoksiin), D ja foolhapet. Seni on Euroopa toidupoliitika keskendunud ennekõike ületoitumisele ning mikrokomponendid on jäänud vajaliku tähelepanuta. Uuring kinnitab, et eriti suur on D-vitamiini vajak.
Näiteks Hispaanias näitab kohaliku toiduameti tehtud uuring, et enamiku mikroelementide hulk hõlmab sealses toidus vajalikust vähemalt 80%, kuid hoopis napimaks jääb tsingi-, A- ja D-vitamiini ja foolhappe ning viljakas eas naistel ka rauakogus. Tänapäeva hispaanlase toidukaart läheneb üha enam lääneeuroopalikule ning kaugeneb vahemerepärasest. Siiski, oluline erinevus on kala suurem osakaal Hispaania igapäevatoidus.
Põhiliselt on menüüs liiga vähe juur- ja puuvilju ning neist valmistatud toite, ka teravilju, mida eelistatakse enamasti rafineeritult. Liiga palju süüakse liha ja lihatooteid ning suure naatriumi-, rasva- ja suhkrusisaldusega toite.
Huvitava kokkusattumusena lisagem, et oktoobris algas rahvusvahelise koostöövõrgustiku VeggiEAT neli aastat vältav projekt, mille siht on edendada juurviljasöömist Itaalia, Prantsusmaa, Taani ja Ühendkuningriigi kasvuealiste ja vanurite seas.
AlphaGalileo/Uudistaja
Toimetanud Katre Palo
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/