Uudistaja 14.12.2016

 Uudistaja

 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

Eesti Loodus: Rail Baltic kui mõtlematuse sümbol, pildistamine talvel ja tänavused auhinnatud loodusfotod

Rail Balticu trassi üle käib äge vaidlus. Paljude meelest oleks kavandatu elluviimine ränk viga, sest sotsiaalmajanduslikku kasu sellest ei sünni, kuid kulutataks tohutult raha, lõhutaks kodusid ja talusid ning häiritaks loodust. Detsembrinumbris aitab geograaf Arvo Järvet meenutada Rail Balticu kavandamise algust. Ühtlasi esitab ta põhjused, miks Eestisse ei ole otstarbekas rajada sellist kiirraudteed. Suurejoonelise idee pärast tunneb muret ka logistikaettevõtja Karli Lambot, kelle arvates näib kavandatavast Rail Balticust saavat Euroopa mõtlematuse ja raiskamiskultuuri monument.

Aasta lõpetuseks tasub põhjalikumalt tutvuda tänavuse aasta puuga: kuslapuu levikust ja iseärasustest kirjutab Nele Ingerpuu, puu nimekujude kunagist levikut rahva seas selgitab aga Eerik Leibak. Puudest tuleb juttu teisteski artiklites: Ahto Kaasik juhatab Lautna hiietamme juurde, kuid paraku on tamm hävimas. Arne Adra ja Urmas Tartese fotoloos on seekord keskendutud põlispuudele: piltnikud jagavad nõuandeid, kuidas puuhiidusid fotole jäädvustada ja millele pildivalikul tähelepanu pöörata.

Pildistamisnippe jagab ka Timo Palo, kes jätkab veebruaris alustatud talvise fotografeerimise teemat. Sel korral saab teada, mida jälgida fotovarustuse juures, kui tuleb toimetada külmades ja/või niisketes ilmaoludes. Iseäranis pakaselisele mandrile viib meid mõtteliselt Enn Kaup, kes kiidab 25 aasta eest sõlmitud Madridi lepingut, mis tagab Antarktika looduskeskkonnale vähese inimmõju vähemalt aastani 2048. Antarktika looduskaitse kohta leiab ajakirjast ka teise hea uudise: loodud on maailma suurim Rossi mere kaitseala. Kaugele maale saame rännata veel Mati Kosega, kes jagab kogemusi Mongooliast, kus tänini on au sees rändkarjakasvatus ja budism. 

Usutluses meenutab botaanik Marika Kose rannaniitude taastamise Life’i-projekti algusaastaid ja edenemist ning praegusi rõõme-muresid. Kose on kindel, et poollooduslikke kooslusi pole mõtet taastada ja hooldada riigihangete korras: seda peab tegema kohalik elanik, kes on ise tulemusest huvitatud, sest see on tema igapäevane elukeskkond. 

Nagu varasematel aastatel, leiab selgi korral aasta viimasest numbrist Eesti Looduse fotovõistluse tulemused. Oleme koostanud ka märksõnaregistri, mis aitab hõlpsasti leida üles ajakirjanumbri, kus on huvi pakkuvatest teemadest kirjutatud, aga ka meie kaasautorite loendi.

 


 

Ilmumas on ajakirja Eesti Mets talvenumber

Eesti Metsa talvenumbri kaanepilt juhatab sisse kahe artikli teema: juttu tuleb põlenud metsast. Selgub, et metsi süüdatakse ka sihilikult: see on üks looduskaitsevõte, et mets uueneks. Tõsi, Eestis seda ei tehta, küll aga Soomes. Tutvustame lugejatele, kuidas see käib ja millised liigid metsapõlengust otsest kasu lõikavad.

Ent metsad põlevad Eestiski, kuigi nende süttimine jääb meil pahatihti selgusetuks. Mis saab aga siis, kui põleng on kustutatud? Punasele kukele järgnevat koosluse taastumist on meie metsateadlased uurinud alates 2002. aastast Loode-Eestis põlenud metsaaladel.

Debatirubriigis on kõne all küsimus, kas lubada teedele senisest suurema täismassiga puiduveokid või mitte. Praegu on käsil juhtprojekt, et selgitada, millist mõju teedele avaldavad kuni 52 tonni kaaluvad puiduveokid. Kuigi metsavedu raskemate koormate kaupa teeks metsameeste töö mugavamaks, pole täpselt teada sellise koormuse mõju meie teedele: andmeid veel kogutakse. Varasemad uuringud on soovitanud rasketesse koormatesse suhtuda pigem ettevaatusega.

Viio Aitsam võtab kokku kirjutiste sarja Eestist kui metsariigist, tõdedes, et metsasektoris tegutsejate tähtsus kohaliku elu osana on suurem, kui avalikest andmetest saab välja lugeda. Talvenumbris tutvustame ettevõtet Timber, kelle portaali kaudu müüakse avalikul enampakkumisel raieõigusi. Sõna saab ka kunagine tulihingeline looduskaitsja Rainer Kuuba, kes nüüd ise oma metsa kaitseb. Veel oleme ajanud juttu meie metsade huntide ja karude asjatundja, keskkonnaagentuuri juhtspetsialisti Peep Männiliga. Saame teada sedagi, missugused olid kunagi Kuressaare metsad, milline roll on pasknääril tamme külvamisel ja kuidas on riigil edaspidi kavas looduskaitsealuseid maid hüvitada ja välja osta.

 


 

Facebookis jälgib Eesti Loodust üle 7000 huvilise!

Eesti Looduse Facebooki-lehel täitus nädalavahetusel 7000 jälgija piir. Väga tore on teha seda, mis inimestele korda läheb! Selle sündmuse puhul kingime Facebooki sõpradele võimaluse tellida ajakiri soodsamalt. Kuni 16.12.2016 on Loodusajakirja välja antavate Eesti Looduse, Horisondi ja Eesti Metsa tellimused 15% soodsamad (v.a püsimakse). Sooduskood FB 2016 tuleb sisestada tellimuse kinnitamisel, tellimuse saab vormistada Loodusajakirja veebilehel.

Kuni 18.12.2016 kestab ka tellimiskampaania, seega on praegu parim aeg endale ajakiri tellida!

 

 


 

Eesti Looduse lugejamängu uus voor saates „Osoon“

Sel esmaspäeval esitas „Osooni” meeskond Eesti Looduse lugejamängu 4. küsimuse: vaata 12. detsembri saadet ETV portaalist ja loe Eesti Looduse detsembrinumbrit. Vastus küsimusele tuleb saata hiljemalt 2. jaanuaril 2017 aadressil osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga: Eesti Loodus, Veski 4, Tartu, 51005.

Iga vooru õigesti vastanute vahel loosime välja sisuka loodusraamatu. Vähemalt viiest voorust osa võtnute vahel läheb maikuus loosi ajakirja aastatellimus ja kõigi osalejate vahel kaks pääset koos kaaslasega botaanilisele loodusretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealal meie peatoimetaja Toomas Kuke juhendusel. Ühtlasi loosib „Osooni” meeskond kõigi osalejate vahel välja tänavu ilmunud „Koržetsi suure kalaraamatu”.

 


 

Viis põhjust, miks tellida digiajakirju

Eesti Metsa, Horisonti ja Eesti Loodust on nüüdsest võimalik tellida e-ajakirjana. Esitades digiajakirja tellimuse, saab ostuga kaasa viimati ilmunud ajakirja. Digiajakirju tasub tellida ja lugeda mitmel põhjusel:

1. Digiajakiri jõuab Sinu e-postkasti palju varem kui paberajakiri müügilettidele, sageli kuni viis päeva varem. Nii on Sinul uudised ja põnevad lood enne teisi läbi loetud.

2. Digiajakirjade soetamiseks ei pea kodust välja minema. Piisab sellest, et avad oma arvuti ja sooritad e-poes ostu. E-pood on kogu aeg lahti!

3. Lugeda ajakirju ekraanilt on keskkonnahoidlikum. Ajakirja trükkimine ja laialikandmine nõuab palju ressursse, mida digiajakirjade puhul ei pea kulutama.

4. Digiajakirjade hunnik ei lähe kunagi ümber ja Sa ei pea nende pealt tolmu pühkima.

5. Eriti meeldiv on see, et digiajakirjade tellimus on soodsam kui paberajakirjadel.

Esitades digiajakirja tellimuse hiljemalt 18.12.2016, osaled loosimises, mille auhindadeks on kodumaised mahetooted ettevõtetelt Loodusvägi ja Põhjala Teetalu. Kampaania kohta leiab rohkem infot meie veebiportaalist.

 

 

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


Eesti Looduse aasta autor Tiit Kändler sai tänavu ka Tiiu Silla nimelise elutöö preemia (foto: ETAG)

 

Eesti Looduse aasta autor on Tiit Kändler

Eesti Looduse toimetus on mitu viimast aastat andnud välja aasta autori tiitlit. Tänavu kiidame ja õnnitleme tuntud teaduskirjanikku Tiit Kändlerit, kes on aasta läbi kirjutanud meile huvitavaid esseid looduse, tehnoloogia ja inimeksistentsi kohta. Tiidu isiklik nägemus neist asjust on mõnikord olnud üllatav ja vahel pisut vastuolulinegi. Samas on ta nentinud, et elu ongi märksa vastuolulisem, kui ta varem on arvanud. Eesti Looduse esseedes on ta püüdnud seda tunnet tabada ja jagada. Nagu ta ise on öelnud: „ .. kui see on korda läinud, siis olen naha ja karvadega õnnelik“. Tiit Kändlerit on tänavu tunnustatud ka Tiiu Silla nimelise elutöö preemiaga teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.

Mullu oli Eesti Looduse aasta autor ökofüsioloog Peeter Hõrak ja tunamullu geograaf Taavi Pae.

 


Tänavuse Eesti Looduse fotovõistluse loomafotode peaauhind anti Siret Lahemaale, kes tabas pildile kraavi ületava põdra

 

Loodusfotode peaauhinna pälvis Siret Lahemaa

Novembrikuu viimasel päeval oli teletornis Eesti Looduse fotovõistluse lõpuõhtu, kus jagati välja auhinnad 29 kauni loodusfoto eest. Üldarvestuses võitis loomafotode peaauhinna, s.o 500 euro eest fototarbeid Photopointilt, Siret Lahemaa. Noorte hulgas sai loomafotode ja taimefotode peaauhinna, 250 euro väärtuses Photopointi tooteid, 14-aastane Marianne Lapin. Üldarvestuses anti valja ka loomafotode 1. auhind (Kristo Keevend), eriauhind käituva looma foto eest (Aleksandr Abrosimov, kes pälvis ühtlasi Tuulingu puhkemaja eriauhinna), ning eriauhind väikese looma foto eest (Eimar Kull) ja veelooma foto eest (Marko Poolamets). Aasta linnu rasvatihase foto eest sai Eesti ornitoloogiaühingult auhinna Arne Kiin. Noorte kategoorias võitis väikese looma foto eest eriauhinna 13-aastane Kristiina Ernits ja eriauhinna kodulooma pildi eest 11-aastane Eliise Jõgar.

Taimefotode peaauhinna sai üldarvestuses Mariann Peksar ja esimese auhinna Arne Kiin, noorte arvestuses vastavalt Geteli Hanni ja Keity-Liina Kallas. Üldarvestuses anti ka eriauhind väikese taime foto eest Kristo Keevendile. Eesti orhideekaitse klubi oli pannud välja auhinna aasta orhidee tumepunase neiuvaiba foto eest: üldarvestuses sai selle Arne Kiin ja noortest Keity-Liina Kallas.

Peaauhinna seenefoto eest pälvis Jaak Kotkas, kes on üks vanimaid fotovõistlusel osalejaid (76), ja esimese auhinna temast pool sajandit noorem Kadi Soo. Noorte vanuserühmas sai seenepiltide peaauhinna Agnes Pajula. Keskkonnaministeeriumi eriauhinna elurikkuse parima kujutamise eest pälvis üldarvestuses Kalli Lumberg ja noorte arvestuses Johan Boeijkens. Eesti loodusmuuseumi eriauhinna sai Elis-Liselle Soosalu. Tartu ülikooli loodusmuuseumi eriauhinna kategoorias „Looduse maastikud maastikud ja mustrid“ sai täiskasvanutest Elvin Heinla, noortest Mairo Lokk. Linnalooduse fotode eest anti auhind välja vaid üldarvestuses: selle võitis Margus Hendrikson. Ajakirja Eesti Jahimees eriauhinna sai üldarvestuses Eigo Reva ja noortest Lisandra Kuik. Eesti Looduse eriauhinna pälvisid noortest Geteli Hanni, täiskasvanutest aga Reet Sau ja Mariann Rea.

Erinevalt teistest võistlustest on Eesti Looduse fotovõistlus keskendunud looduse tundmisele: fotograaf peab võimalikult täpselt määrama pildistatava objekti ja kirjutama juurde foto saamise loo. Koostöös Tartu ülikooli loodusmuuseumiga olid tänavu võistlusel esimest korda maastike kategooriad: looduse maastikud ja mustrid ning linnaloodus. Pilte hindasid Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, fotograaf ja botaanik Ott Luuk, fotograaf Tarmo Niitla, Eesti ornitoloogiaühingu nõukogu esimees Margus Ots, teadusajakirjanik Indrek Rohtmets ja loodusfotograaf Urmas Tartes; eriauhindade saajad otsustasid auhindade väljapanijad. Fotovõistluse parimate albumit saab vaadata meie kodulehel.

 


Eesti Looduse loodusfotovõistluse auhinnatud tööde näitus teletornis (foto: teletorn)

 

Teletornis saab nautida Eesti parimaid looduspilte

Tallinnas teletornis on kuni 16. aprillini 2017 Eesti Looduse fotovõistluse looduspiltide ülevaatenäitus. Väljapanek hõlmab viimasel kolmel aastal auhinnatud 60 fotot, tänavusi võistluspilte on nende hulgas kümme. Näituse raames korraldatakse teletornis ka kohtumisõhtuid. Sündmuste kava selgub varsti ning see avaldatakse teletorni veebilehel.

Tallinna teletorn

 


Artiklisarja „Mõtlemise masinavärk“  viimane kirjutis Horisondi novembri-detsembrinumbris

 

Horisondi artiklisarja autorid said teaduse populariseerimise auhinna

Tänavuse riikliku teaduse populariseerimise võistluse kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil” paistis silma Horisont. Selles kategoorias pälvisid peaauhinna Horisondi ajuteadusest pajatava artiklisarja „Mõtlemise masinavärk“ autorid Jaan Aru, Andres Laan ja Allan-Hermann Pool. Ajakirjalugejate seas väga menukaks osutunud sarja viimast kirjutist „Virtuaalreaalsusega aju mõistatuse kannul“ saab lugeda Horisondi novembri-detsembrinumbrist. Kõigi tänavuste tublide teaduse populariseerijatega saab tutvuda teadusagentuuri teemalehel.

Eelmisel aastal pälvis 50. ilmumisaasta künnisel olnud ajakiri Horisont peaauhinna trükisõna abil teaduse populariseerimise eest.

 


Professor Pille Taba pidas põneva ettekande ka hiljutisel teadusmeedia konverentsil ERMis (foto: Toomas Jüriado)

 

Loodusajakiri Kukus

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tutvustame sel neljapäeval aasta viimases Horisondis ilmunud artiklit „Psühhostimulandid ja aju“. Artikli autor, Tartu ülikooli neuroloogiaprofessor Pille Taba räägib kodus valmistatud metkatiooni tarvitanud narkosõltlaste uurimisest ning sellest, kuidas need uuringud võiksid aidata jälile jõuda Parkinsoni tõve tekkemehhanismile. Nädala pärast vaatame koos peatoimetaja Toomas Kukega üle Eesti Looduse värske numbri ja anname teada järgmise aasta puu. Intervjuud on teinud Toomas Jüriado.

„Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt.

 

 

 

EESTI SÕNUMEID 


 

Keskkonnaühendused nõuavad tasakaalustatud metsanduspoliitikat

Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) on vastu keskkonnaministeeriumi plaanitavale metsaseaduse muudatusele, millega soovitakse viljakates kasvukohtades vähendada kuusikute raievanus 80-lt aastalt 60-ni. Keskkonnaühendused on seisukohal, et kui kavatsetakse raiuda järjest nooremaid metsi, tuleb vastukaaluks kaitse alla võtta samas ulatuses kuusikuid. See aitaks vältida nende liikide väljasuremist, kes sõltuvad vanast metsast kui elupaigast. Paraku ei ole keskkonnaministeerium kevadel saavutatud kokkuleppest kinni pidanud: kavas olevate muutustega ei näi kaasnevat hüvitist elurikkuse kaitseks. Eestimaa looduse fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul ei saa kuidagi nõustuda sellega, et elurikkuse kaitseks kokku lepitu elluviimisega võib venitada aastaid, aga raievanuse langetamine tuleb kiiresti seadustada, sest seda peetakse nii pakiliseks.

Looduskaitsjate ja teadlaste hinnangul on metsapoliitika viimastel aastatel eemaldunud säästva metsanduse põhimõtetest. Keskkonnaõiguse keskuse tehtud analüüsist ilmneb, et esikohal ei ole enam säästev majandamine, vaid metsa kui ressursi kasutamine ja metsa majandamise hõlpsus (analüüsi loe siit https://goo.gl/CaaDTM).

Keskkonnaühendused märgivad, et säästva metsanduse põhimõtteist lähtuv tasakaalustatud metsanduspoliitika on oma olemuselt kokkulepe eri poolte ja huvide vahel. Paraku puudub poliitika kujundajal ehk keskkonnaministeeriumil tahe osalisi järjepidevalt kaasata. Keskkonnaühenduste põhjalikumad seisukohad on sõnastatud teavituskampaania lehel.

Keskkonnaministeeriumi algatatud metsaseaduse muudatus plaanitakse esitada valitsusele kinnitamiseks ja riigikogusse saatmiseks 2017. aasta alguses.

EKO

 


Otsepilt lindude toidulaualt

Portaalide Looduskalender ja Loodusemees koostööna saab ka sel talvel jälgida lindude tegemisi Otepääl asuvas toidumajas. Otsepilti näeb ornitoloogiaühingu veebilehel või Looduskalendri portaalis. Ent arvutisse saab salvestada ka toidumaja otselingi: http://pontu.eenet.ee/player/toidumaja.html. Ülekannet võimaldavad Elisa ja EENet. Lindude toidulaua katab Balsnack.

 


Metsis on 2018. aasta lind (foto: Vivian Ainsalu)

 

Juba on teada ülejärgmise aasta lind

Novembris korraldas Eesti ornitoloogiaühing 2018. aasta linnu ideekorje. Laekunud arvamuste põhjal on nüüdseks otsus tehtud: Eesti vabariigi 100. sünnipäeva aasta kuulub metsisele. Seekord valiti aasta lind varakult, et oleks aega tegevusi ette valmistada ja Eesti juubelit väärikalt tähistada. Siht oligi leida selline linnuliik, kes on ühtaegu meie põlislooduse sümbol. Peale metsise kandideerisid lõppvoorus tiitlile kaljukotkas ja pöialpoiss. Ornitoloog Ivar Ojaste sõnul on metsis meie loodusmetsade põlisasukas, kes veedab kogu oma elu Eestis ja on väga paikne. Tema mängupaigad asuvad valdavalt ühe meie põlislooduse sümboli, raba servametsades.

Siinkohal  tasub meenutada, et tuleva aasta lind on turteltuvi. Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Nad valiti aasta linnuks, kuna need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Paraku on turteltuvide arvukus viimastel kümnenditel kõvasti kahanenud.

EOÜ

 


Ebaseaduslik linnujaht Kihnul 2014. aastal (foto: Mati Kose)

 

Leebe seadustik soosib arutut sügist linnujahti

Keskkonnaõiguse keskuse värskest analüüsist selgub, et Eesti õigusaktid ei ole piisavad, et veelindude jaht lähtuks avalikest huvidest, oleks säästev, ökoloogiliselt tasakaalustatud ja jätkusuutlik.

Eesti vabariigi põhiseadus, EL linnudirektiiv ning Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkulepe panevad Eesti seadusandjale kohustuse kehtestada veelindude jahile sellised reeglid, mis toetavad avalikku huvi, säästvaid põhimõtteid, ökoloogilist tasakaalu ja jätkusuutlikkust. Ehkki riigil on neid kohustusi täites teatav otsustusruum, peavad meil olema reeglid, mis võimaldaksid saada ülevaate kütitavate lindude arvu kohta, määrata jahiviise ja jahilimiite. Praegu Eestis kehtivad seadused neid nõudeid ei hõlma.

Nõnda on meil mitu hooaega peetud mõõdutundetult ebaeetilist ja kohati ebaseaduslikku jahti. Seda soodustab omakorda asjaolu, et rikkujaid ei saa piisavalt mõjusalt karistada. Ühe analüüsi koostaja, keskkonnaõiguse keskuse juhi Siim Vahtruse sõnul võib analüüsi põhjal tõepoolest nentida, et kehtiva jahiregulatsiooni suurimaid probleeme Eestis on selle vastuolu avaliku huviga. Praegu võivad jahimehed, eriti oma kinnistul jahti pidavad maaomanikud, küttida rohkem linde, kui nad enda tarbeks vajavad. Lindude surmamine vaid jahikirest, hoolimatul viisil ja arutul hulgal on vastuolus nii kõrgemate õigusaktide kui ka jahimeeste enda vastu võetud jahinduse hea tavaga.

Seni on linnujahiga seotud probleemidele püütud lahendusi leida eelkõige teavitustöö kaudu, ent sellest jääb väheks. Seetõttu on analüüsis pakutud mitu võimalust, mis aitaksid linnujahti korraldada nõnda, et peetaks silmas avalikke huvisid. Näiteks aitaks seaduste muutmine välistada veelindude lausalise küttimise ühe jahi käigus. See tähendaks arvupiirangut, mitu veelindu üks jahimees ühe jahipäeva jooksul tohib küttida. Teiseks avaneb riigil võimalus reguleerida kütitavate veelindude hulka kogu riigis. Loale kantud kütitud lindude arv muudaks aga keskkonnainspektsiooni kontrolli lihtsamaks.

KÕK/EOÜ

 

 

 

TASUB OSALEDA


Marika Ploomanni kuuseehtekogu (foto: RMK)

 

Jõuluehete näitus Sagadi metsamuuseumis

RMK Sagadi metsamuuseumi näitusesaalis saab uudistada 20. sajandi jõulu- ja nääriehteid. Näitusel on üle 500 ehte, mis on pärit kollektsionäär Marika Ploomanni kogust. Kuuseehete hulgas on nii klaasist, helmestest kui ka papjeemašeest valmistatud kaunistusi. Kõige vanemad näituse ehted on tsaariaegsed paberist inglikujukesed.

Marika Ploomann on arvatavasti suurim jõulu- ja nääriehete kollektsionäär Eestis. Neid ehteid hakkas ta koguma juba 15 aasta eest, kollektsioon täieneb igal aastal. Kauneid ja hapraid ehteid võib RMK Sagadi metsamuuseumis näha kuni 15. jaanuarini iga päev 10−16.

RMK

 


 

Bioloogiliste ravimite teemaõhtu

on täna, 14. detsembril kell 18 Tartu loodusmajas Lille 10. Bioloogiliste ravimite loomisest, arendusest, tootmisest ja kasutusest räägib Tartu ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav. Oma teadustöö kõrvalt on ta geenitehnoloogiaettevõtte Icosagen asutaja ja tegevjuht: ettevõte tegeleb immuunanalüüsi, biokeemiliste, molekulaar- ja rakubioloogiliste toodete ning teenuste arenduse ja tootmisega. Osavõtt loodusõhtust on tasuta.

Tartu loodusmaja

 


Isemoodi Tartu: Emajõest on sellel Juhan Voolaiu fotol saanud maantee, …

 

… kommuunikeskuse Spark seinale ilmus novembri lõpus Albert Einsteini hiigelportree (fotod: Toomas Jüriado)

 

Tartus näeb põnevaid fotosid

Veel viimaseid päevi on Tartu raekoja infokeskuse koridorigaleriis võimalus vaadata väga iseäralikku näitust: Juhan Voolaiu „Nihestatud Tartu“. Tartu fotograaf ja kirjanik Juhan Voolaid on 17 fototöötlusel paisanud segi Tartu elemendid, ilmestades tavapäraseid vaateid tavapäratute dominantidega. Saab näha, milline oleks Struve monument, kui muutuks tegelikkuseks hüüdnimi Pesulõks, kuidas sobib Kaarsild Inglisilla kohale, Ahhaa ja Tigutorn Raekoja platsile ning tähetorn Rüütli tänavale Karu platsile. Näitust saab uudistada 15. detsembrini infokeskuse lahtiolekuaegadel ehk veel täna ja homme 9–17.

Kui sellele intrigeerivale näitusele on tõesti vaja rutata, siis küllap hoopis kauem saab vaadata Narva maantee ja Raatuse tänava nurgal asuvat Albert Einsteini portreed: sügisel avatud äri- ja kommuunikeskuse Spark tagaseinal näeb väidetavasti maailma suurimat spreiprinditud pilti. Portree on teinud firma SprayPrinter ja sellele oli kulunud ainult 1,6 liitrit värvi.

Uudistaja

 


 

Vali lemmik keskkonnategu ja keskkonnahoidlik ettevõte

Kuni 22. detsembrini on huvilistel võimalus kaasa rääkida aasta keskkonnateo ja aasta keskkonnahoidliku ettevõtte valimisel: oma valikud saab teha Delfi portaalis (vali keskkonnategu ja keskkonnahoidlik ettevõte).

Aasta keskkonnateo kandidaate on sel aastal 22 ja aasta keskkonnahoidliku ettevõtte kandidaate 12. Tänavuste tegude hulgas leidub mitu sellist kandidaati, kes on pööranud tähelepanu vajadusele vähendada ühekorranõude kasutust. Samuti on mitu sellist projekti, mis on keskendunud eri paikade korrastamisele ja looduse kaitsele Eestis.

Võistluse võitja kuulutatakse välja jaanuarikuu keskel toimuval üritusel. Aasta keskkonnateo võitja saab preemiaks 5000 eurot. Aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte üldvõitjal avaneb aga võimalus keskkonnainvesteeringute keskuse toel 35 000 euro ulatuses edendada oma ettevõtte keskkonnahoidlikkust. Kogu võistlust puudutava teabe leiab keskkonnatunnustuste portaalist.

Keskkonnaministeerium

 


Näitusel on hulk Eesti Looduse numbreid, kus on ilmunud Ülo Tamme artiklid (foto: Toomas Jüriado)

 

Näitus EMÜ emeriitprofessori Ülo Tamme elutööst

on avatud Tartus Baeri majas (Veski 4). Mullu 80-aastaseks saanud metsamehe 215 trükitööst mahtus näitusepinnale vaid osa, nende seas kolm monograafiat ja teadustöid paljudes metsanduslikes väljaannetes. Esimene, 1960. aastal ilmunud artikkel on paplist, paplile järgneb haab. Näitusel on ka hulk ajakirju Eesti Loodus: mõnel aastal on peaaegu igas numbris mõni Ülo Tamme kirjutis ja ikka löövate pealkirjadega: „Paplid – põhjamaade eukalüptid“, „Tamm – põline ja vägev“ jms. Leidub artikleid Eesti metsanduse ajaloost ja metsast rahvapärimuses, näiteks kirjutises haavast Eesti rahvuskultuuris saab lugeda haavalehtede värisemise kohta. Ülo Tamme töövili on ka Forestalia kogumik „Mehed, mets ja laul“; metsamees on kooris laulnud üle 40 aasta ja olnud 18 aastat koori juhatuse esimees. Baeri maja näituste teeneka korraldaja Vaike Hangu sõnul on Tamme kodune arhiiv ülimalt täpne: tarvitses vaid kaust kausta järel lahti lüüa ja sealt vajalik näituseks seada.

Kõrvalruumis on hulk mitmesuguseid puust käsitööesemeid mitmelt mandrilt: lusikad, kausid, korvid, nööbid, kaelakeed, käevõrud, kübar jm. Tuleb ära arvata, mis puuliigist on ese valmistatud.

Uudistaja

 


 Viikingilaev Draken Harald Hårfagre (foto: www.facebook.com/DrakenHaraldHarfagre)

 

Viikingilaeval üle Atlandi ookeani

Uue nädala teisipäeval, 20. detsembril kell 18–20 kõneleb Eesti meremuuseumi merefoorumil Kerstin Karu. Juttu tuleb maailma suurimast nüüdisviikingilaevast Draken Harald Hårfagre, kelle meeskonnas oli ka Kerstin. Purjetati üle Atlandi kuulsa Leif Erikssoni jälgedes, kes oletatavasti jõudis sajandeid enne Christoph Kolumbust Põhja-Ameerikasse. Merefoorumile saab registreeruda meremuuseumi veebilehel. Jutuõhu on eesti keeles ja tasuta, kogunetakse Lennusadama kassa juures.

Eesti meremuuseum

 

 

 

MAAILMAST


Pirini mäed. Vaade Bansko suusakeskuse juurest läänekaarde (foto: Amorphisman/Wikimedia)

 

See soomusmänd (Pinus heldreichii), tuntud kui Baikuševi mänd, on vanim puu Bulgaarias ja võib-olla kogu Balkanil (foto: OpenStreetMap/Wikimedia)

 

Pirini rahvuspargi loodus on ohus

Looduskaitseaktivistid kutsuvad üles ühinema petitsiooniga Bulgaaria Pirini mägede looduse kaitseks. Tegu on UNESCO maailmapärandisse valitud piirkonnaga ja ühtlasi EL Natura-alaga. Seega peaks ala olema kaitstud nii Bulgaaria enda seadustega kui ka EL loodusdirektiivi ja rahvusvaheliste lepingutega. Ometi on Pirini rahvuspargi uues majanduskavas, mis ootab valitsuse heakskiitu, ette nähtud lubada töönduslikku raiet ligi 60% territooriumist. Seni oli säärane raie kogu kaitsealal keelatud. Sellel alal kasvab ka 1300-aastane nn Baikuševi mänd, arvatavasti terve Balkani vanim puu. Kõnealuse plaani pärast on Euroopa looduskaitseliidu infokirjas väljendatud ka üldisemat muret: Bulgaariast ja teda ümbritsevatest riikidest tuleb looduskaitsele aina halbu sõnumeid.

wilderness-society.org/Uudistaja

 


Assoori leevikese (Pyrrhula murina) seisund on hoolsa kaitsetöö tõttu paranenud (foto: Pedro Monteiro / BirdLife International)

 

IUCN punase raamatu võitjaid ja kaotajaid

Maailma looduskaitseliidu (IUCN) hiljaaegu uuendatud punane raamat näitab, milliste liikide seisund on paranenud, millised on aga allakäiguteel. Rõõmustaval moel on soodsamat seisundit näitavasse kategooriasse tõstetud mitu saarte endeemset liiki, näiteks assoori leevike (Pyrrhula murina), Seišellidel elav värvuline Zosterops modestus, montserrat’ turpial (Icterus oberi) ja sainthelena tüll (Charadrius sanctae-helenae), kes enne kuulusid äärmiselt ohustatud liikide kategooriasse, on nüüd alajaotuses ohualtid. Briti kuningliku linnukaitseühingu (RSPB) ornitoloogi Jonathan Halli sõnul on see saavutatud pingsa ja sihikindla tööga.

Paraku tõstab uuendus esile ka liike, kelle seisund on halvenenud, näiteks Aafrikas elav ja hästi tuntud lind hallpapagoi (Psittacus erithacus). Tema arvukus on mõnes Musta Mandri osas vähenenud lausa 99%. Selle esmapõhjus peitub ülemäärases püügis lemmikloomapoodide jaoks, aga ka elupaikade kaos. Varem kuulus hallpapagoi ohualdiste liikide kategooriasse, kuid nüüd eriti ohustatute sekka. Teine üldtuntud liik on kaelkirjak, kelle arvukus on samuti rängalt vähenenud. 40-protsendine arvukuse langus viimase kolmekümne aasta jooksul tuleneb ilmselt elupaikade hävimisest, häirimisest ja ebaseaduslikust jahist.

Kokku on punases raamatus taimi, seeni ja loomi arvel 85 604 liiki, kellest ohustatud on 24 307; hävinud 860 ja looduses hävinud 68 liiki. 5210 liiki on äärmiselt ohustatud, 7781 liiki eriti ohustatud ja 11 316 ohualtid. Ohulähedasi liike on 5498, kaitsest sõltuvaid 238 ja soodsas seisundis 40 920 liiki; 13 713 liigi kohta on liiga vähe andmeid.

www.discoverwildlife.com/Uudistaja

 

 

 

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud Katre Palo

 

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com