Uudistaja 16.07.2014

 Uudistaja

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


      

 

LOODUSAJAKIRJA UUDISED


Urmas Tartes (foto: Toomas Jüriado)

 

Kuku tutvustab Loodusesõpra

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri” (http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/) on tutvustusjärg jõudnud Loodusesõbra suvenumbri kätte.

Läinud neljapäeval rääkis selle põhilugudest ajakirja peatoimetaja Helen Arusoo. Juttu tuli näiteks toredast putukast kiilassilmast, loodusele ohtlikest ökoõhupallidest, hiljutisest roheliste rattaretkest ja lätlaste huvist oma looduslike pühapaikade vastu. Järgmisel neljapäeval, 31. juulil, kõneleb entomoloogist loodusfotograaf Urmas Tartes pisiloomade pildistamisest ja üldisemalt loodusfotograafiast. Tartes on sellesse ajakirjanumbrisse kirjutanud lausa kaks rohkete fotodega putukalugu. Tutvustatakse ka Erki Õunapi ja Urmas Tartese vast ilmunud Eesti päevaliblikate määrajat. Saated on teinud Toomas Jüriado.

 

EESTI SÕNUMEID 


Eesti hoiab HELCOMi ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni eesistuja võtit kuni 30. juunini 2016

 

Eestist saab HELCOMi eesistuja 

Alates juuli algusest on Eesti HELCOMi, Läänemere (mere)keskkonna kaitse rahvusvahelise komisjoni eesistuja: see roll võeti üle Taanilt ning seda täidetakse kaks aastat. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on Läänemere-äärsed riigid nendel aastatel keskendunud eelkõige kolmele valdkonnale: saaste ohjeldamisele, merealade planeerimisele, korraldusele ja kaitsealadele ning andmete usaldusväärsusele.

Saastet tuleb ohjeldada kõigil HELCOMi liikmesriikidel, sest see on üks olulisemaid valdkondi, mille reguleerimine aitab merd puhtana hoida. Vaja on rajada ja parandada reoveepuhasteid, lõpetada kahjulike kemikaalide kasutus või vähendada seda, puhastada jõed jääkreostusest ning parandada reostustõrjesuudet. Ühtlasi on sihiks seatud, et kümne aasta pärast peab Läänemeres olema märksa vähem prügi kui praegu.

Parimate otsuste tegemine eeldab täpseid ja usaldusväärseid andmeid. Seetõttu on üks Eesti eesistumise sihte parandada suutlikkust koguda teavet ja hinnata keskkonnaseisundit. See tähendab mereseiret ning paremat andmete kättesaadavust.

Eesti on teinud Läänemere heaks märkimisväärseid edusamme, sest viimase kümne aasta jooksul on merekeskkonna seisundi parandamisse investeeritud 600 miljonit eurot. Nende pingutuste tulemused on hästi näha: vesi on puhtam, tagasi on merikotkad, hallhülged ja mitu kalaliiki, kes on tundlikud vee kvaliteedi suhtes.

Keskkonnaministeerium

 


Hiireviu (Buteo buteo) (foto: Wikipedia)

 

Tulekul on viude aasta

Eesti ornitoloogiaühing valis järgmise aasta linnuks viu. Neid ja teisigi kullilisi näeme sageli istumas puudel, postidel ja heinapallidel või keerlemas taevas. Kuid miks nad seda teevad ja millised neist on viud? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastused 2015. aastal ehk viuaastal.

Eestis võib kohata kolme liiki viusid. Meie arvukaim ja seetõttu üks tuntumaid kullilisi hiireviu (Buteo buteo), põneva ja varjatud eluviisiga herilaseviu (Pernis apivorusning talvituv karvasjalg-viu ehk taliviu (Buteo lagopus) on välimuselt väga sarnased, kuid eluviisilt küllaltki erinevad linnuliigid. Seetõttu pööratakse järgmisel aastal tähelepanu nii viude eluviisile kui ka nende eristamisele üksteisest ja teistest röövlindudest.

Eesti ornitoloogiaühing on aasta lindu valinud alates 1995. aastast ning viud on järjekorras kahekümne esimesed. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda ühingu kodulehel www.eoy.ee/aastalind. Tänavuse aasta linnu jäälinnu kohta tasub lugeda aga veebilehte http://www.eoy.ee/jaalind.

EOÜ

 


Tanker Läänemerel (foto: wikipedia)

 

Laevasõit muutub keskkonnahoidlikumaks

Alates 1. jaanuarist 2015 tuleb Läänemerel, Põhjamerel ja Inglise kanalis kasutada laevakütuseid, mille väävlisisaldus on kümme korda väiksem kui preguste ettekirjutuste järgi. Uusi nõudeid järgides muutub mõju keskkonnale, eeskätt Läänemerele, leebemaks, sest seeläbi peaks vähenema õhusaaste, mis põhjustab eutrofeerumist ja hapestumist. Samuti aitavad uued nõuded vähendada ohtu inimese tervisele: on teada, et väävliühenditest ja tahketest osakestest koosnevad heitmed võivad põhjustada enneaegset suremust, südamehaigusi, kopsuvähki ja kroonilisi hingamisteede haigusi.

Laevandussektorile on üleminek karmimatele keskkonnanõuetele olnud teada aastast 2008, kui rahvusvaheline mereorganisatsioon määras kindlaks uued keskkonnanõuded laevakütuste kohta. Vahepeal levima hakanud arvamus, et neid nõudeid niipea ei kehtestata, kummutati 2012. aastal, kui võeti vastu nn väävlidirektiiv.

Laevaomanikel on väikese väävlisisaldusega kütuse asemel võimalik kasutada biokütuseid, veeldatud maagaasi või heitgaaside puhastussüsteemi, mis tekitab samaväärse või väiksema õhusaaste kui väikese väävlisisaldusega kütus. Peale selle annab direktiiv võimaluse katsetada uusi heitevähendusmeetodeid.

Uute nõuete rakendamise tõttu hakkab keskkonnainspektsioon tegema senisest ulatuslikumat ja põhjalikumat järelevalvet laevakütuste kvaliteedi üle.

Keskkonnaministeerium

 


Ebapärlkikarp (Margaritifera margaritifera) (foto: Joel Berglund/Wikipedia) 

 

Hakatakse taastama ebapärlikarbi elupaiku

Keskkonnaameti projekt „Ebapärlikarbi elupaikade taastamine” sai Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmist „Integreeritud mere ja siseveekogude korraldamine” 393 800 eurot toetust.

Projektiga alustatakse augustis. Siis peetakse seminar, kus antakse ülevaade ebapärlikarbi elupaikade taastamise kogemusest teistes Euroopa riikides ning tutvustatakse projekti tegevusi.

Projekti siht on tunduvalt parandada ebapärlikarbi elupaikade seisundit. Samuti tahetakse Lahemaa rahvuspargis asuvas väikeses jõgikonnas, kus on Eesti ainus ebapärlikarbi asurkond, vähendada kopra arvukust, parandada jõe veekvaliteeti ja soodustada ebapärlikarbi noorjärkude peremeesorganismide (meri- ja jõeforell) eluvõimalusi jões.

Selleks on kavandatud erisuguseid taastamistöid jõgikonda suubuvatele kraavidele: ehitatakse settelõksud, voolutakistused muudetakse kaladele läbitavaks ning ohjeldatakse kopra asurkonda. Peale selle jagatakse teavet, et rohkem kaasata kohalikku kogukonda ja jõekasutajaid ebapärlikarbi kaitsmisse. Ühtlasi on siht suurendada Eesti eksperditeadmisi selle liigi kaitsekorralduse kohta.

Ebapärlikarp (Margaritifera margaritiferaon väga ohustatud loomaliik: rahvusvahelise looduse ja loodusvarade kaitse ühingu (IUCN) punases nimekirjas (2010) on ta kantud eriti ohustatud (endangered) liikide hulka. Ühtlasi on tegu Euroopa Liidu loodusdirektiivi teise ja viienda lisa liigiga: teises lisas on liigid, kelle kaitseks tuleb luua loodusalad, viiendas lisas aga need, kes hävimisohu tõttu vajavad riiklikke kaitsemeetmeid.

Kunagi leidus ebapärlikarpe Eestis mitmes piirkonnas, kuid nüüdseks on väikesearvuline ja kahanev asurkond säilinud vaid ühes jõgikonnas. Tegu on Eestis väljasuremise piiril oleva liigiga, seetõttu tuleb kaitsemeetmed kiiresti tarvitusele võtta.

Keskkonnaamet

 


Kaika kuplistiku kallete kaart: punasega on tähistatud üle kümne protsendi ulatuvad kalded, erkrohelisel alal on nõlvakalded 5–10 protsenti. Väiksema mõõtkava korral ilmuvad kaardile ka kaldesuunad (allikas: maa-ameti geoportaal)

 

Geportaali on lisatud maapinna kallete kaardirakendus

Alates juuni keskpaigast võimaldavad geoportaali kaardirakendused kasutada maapinna kaldeid ning sellega seotud geograafilisi andmeid sisaldavat kaarti. Seda saavad oma töös ja otsuste tegemisel kasutada näiteks keskkonnakaitseorganisatsioonid ja põllumajandustootjad, aga ka teised huvilised. Näiteks on kallete kaardi põhjal võimalik hinnata veekogude kaitsega seotud ohte, põllumehed saavad selle alusel kavandada aga väetisetarvitust põldudel.

Euroopa Nõukogu veekogude kaitse direktiivi järgi peavad EL liikmesriigid rakendama meetmeid, vähendamaks põllumajandusest pärit nitraadireostust. Üks direktiivi abinõu näeb ette väetiste piiramise kaldega aladel. Eestis on need nõuded kirjas veeseaduses; muu hulgas on keelatud väetise laotamine haritava maa pinnale, mille kalle on üle kümne protsendi. Kui kalle on 5–10 protsenti, on väetisepanek keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini. Täpsemad väetisekasutuse ettekirjutused olenevad kaldega alade paiknemisest veekogude suhtes ja kaldega ala pindalast ning muudest teguritest: need täpsustused tehakse kavandatavas keskkonnaministri määruses.

Kaardirakenduses on näha maapinna kalded (andmed pärinevad LIDAR-i kõrgusandmete töötlusest), põllulaamad (PRIA), poollooduslikud kooslused (PRIA), mullakaart (maa-amet), veekaitseobjektid ja piirangud ning looduskaitseobjektid ja vööndid (kitsendusi põhjustavad objektid), loomapidamishooned (PRIA), Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (keskkonnaministeerium), katastrikaart (maa-amet), põhjavee kaitstus (Eesti geoloogiline baaskaart 1 : 50 000) ja maa-ameti aluskaardid. Kallete kaardirakenduse otselink on http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=MA24&user_id=at.

Maa-amet

 

TASUB OSALEDA


Palade loodushariduskeskuse kivimitemaja  (foto: Palade loodushariduskeskus)

 

Loodusõhtu Palade loodushariduskeskuses

Keskkonnaamet ja Hiiu Folk on kolmandat aastat korraldanud loodusõhtute sarja. Täna, 16. juulil kell 19.15 algab kolmas ehk viimane loodusõhtu. Üritus toimub hiljuti valminud Palade loodushariduskeskuse kivimitemajas (fotol), mis asub Soera talumuuseumi vahetus läheduses. Vestlusõhtul esinevad tuntud Hiiumaa loodusinimesed Karin Poola ja Tiit Leito, kes räägivad loodushariduskeskuse tegemistest ja sihtidest, mis on seotud loodusõppe korraldusega Hiiumaal. Muu hulgas tutvustatakse kivimimaja saamislugu ja edaspidiseid sihte. Praegune väljapanek annab ainet mõtiskleda Hiiumaa geoloogilise mineviku üle, ühtlasi saavad huvilised määrata kivistisi. Lisateavet ürituse kohta saab keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistilt Diana Leenurmelt telefonil 5344 9943.

Hiiumaal Kassaril vältavad folgiüritused kuni 20. juuli õhtuni, vt www.hiiufolk.ee. Sealhulgas saab uudistada keskkonnaameti telki, kus tutvustatakse Läänemerd, Hiiumaa erisuguseid rannikuid, rannalähedasi maastikke, taimestikku ja loomastikku. Telk on avatud 18.–19. juulil Kassari kiigeplatsil.

Hiiu Folk/Keskkonnaamet

 


Varnja palvela ikoonid (foto: www.visitpeipsi.com)

 

Rakverest viib buss Peipsimaale

Sel reedel, 18. juulil, algusega kell 8 on Rakvere kandi rahval võimalus suunduda väljasõidule Peipsimaale. Reisi käigus tutvutakse Peipsi-äärsete vanausuliste külade ning kommetega, käiakse muuseumides ja kohtutakse kohalike inimestega. Buss väljub Rakvere Aqva veekeskuse parklast. Üritusel saab osaleda tasuta (v.a muuseumide piletid), kuid kohtade arv on piiratud. Huvilised saavad registreeruda veel täna meili teel: krista.kingumets@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet

 


 

Augustis on matkanädal

Esimest korda Eestis korraldatakse 15.–24. augustil matkanädal. Selle eesmärk on pakkuda üle Eesti mitmesuguseid matkaüritusi, kus huvilistel on võimalik viibida looduses ja õppida matkatarkusi. Sellele nädalale koondatakse matku, koolitusi, seminare, ekskursioone, võistlusi, filmiõhtuid, töötubasid jmt, mis juhivad tähelepanu matkamisele kui tervislikule ja huvitavale tegevusele. Teavet ürituste, neil osalemise ja korralduses osalevate organisatsioonide kohta, ühtlasi häid nõuandeid leiab veebilehelt www.matkanadal.ee.

Matkanädala eestvedaja on Tiit Pikk, kelle poole võib küsimuste korral pöörduda e-posti teel matkanadal@gmail.com või telefonitsi 525 3868. Nõu ja jõuga aitavad matkanädalale kaasa matkaliit, riigimetsa majandamise keskus ning keskkonnaamet. Matkanädalaga tähistatakse ka tänavust liikumisaastat.

 


 

Oodatakse teateid Eesti loodusrekordite kohta

Maailmas on tava koguda mitmesuguseid loodusrekordeid. Seda võiks teha ka Eesti looduse kohta, näiteks on sellised rekordid meie kõrgeim tipp Suur-Munamägi ja 134-aastane ebapärlikarp, aga ka maailma ilusaim metsisemäng Majakivil. Eestimaa loodusrekordite kogumise mõte on noor, kuid see võiks hoo sisse saada ning lõpuks ilmuda väljaanne „Meie loodusrekordid”. Parim teose kokkupanija on Eesti rahvas ise, seetõttu ootab allakirjutanu e-posti aadressil marek53@hot.ee huvitavaid ja tähelepanuväärseid seiku meie looduse kohta. Ühe rekordi kirjeldus võiks soovitatavalt olla 5–20 lauset pikk; kirjatöö tuleks esitada doc- või docx-failina.

Marek Vahula

 

 

 MAAILMAST


Katerina Alba laboris (foto: Huddersfieldi ülikool)

 

Eesti neiu töö on äratanud tähelepanu

Ühendkuningriigi Huddersfieldi ülikooli veebilehelt saab lugeda sõnumit (www.hud.ac.uk/news/2014/july/worldinterestinresearchworkonthebenefitsoftheokraplant.php) teadusmaailma huvist uuringute vastu, mille objekt on rahvakeeli okra, botaanilise nimetusega söödav muskushibisk (Abelmoschus esculentus).

Sõnumi teeb huvitavaks asjaolu, et 12. rahvusvahelisel hüdrokolloidide konverentsil Taiwanil tähelepanu äratanud kahe uurimiskokkuvõtte autor, Huddersfieldi ülikooli doktorant Katerina Alba on pärit Eestist. Ta on lõpetanud 2010. aastal bakalaureuseõpingud toiduainete tehnoloogia alal Tallinna tehnikaülikoolis. Praegu 25-aastane neiu siirdus seejärel Huddersfieldi, kus kaitses 2012. aastal magistritöö ja jätkab nüüd doktoriõpinguid.

Katerina uurib koos oma juhendaja Vassilis Kontogiorgosega okra kõtradest eraldatud süsivesinikke ja nende kasutusvõimalusi nii toiduainete tehnoloogias kui ka ravimiteaduses.

Söödav muskushibisk on üks maailma vanemaid köögivilju, mida egiptlased tundsid juba teisel aastatuhandel eKr. Tänapäeval on okra menukas köögivili esmajoones Aafrikas, eriti Keenias, aga ka troopilises Aasias, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning Põhja-Ameerika lõunaosas. Euroopas viljeldakse okrat ulatuslikumalt Bulgaarias ning Balkani ja Vahemere maades. Põhja-Euroopasse on okrat hakatud sisse vedama alles viimastel aastakümnetel põhiliselt Keeniast, Brasiiliast ja Kesk-Ameerika maadest, samuti Lõuna-Euroopast ja Põhja-Aafrikast.

Uudistaja

 


Karukimalane äiatari õisikul (foto: Sirley/Wikipedia)

 

Pestitsiidid kahandavad kimalaste õpioskusi

Londoni Royal Holloway ülikooli teadlaste uuringutest on selgunud, et pestitsiid imidaklopriidi pikaajaline toime pärsib mesilase võimet leida õietolmu ja võib muuta eelistusi, millistel lilledel tolmeldajad käivad.

Briti ökoloogiaühingu ajakirjas avaldatud uurimistöös jälgiti raadiosagedusmärgistega (RFID) kimalaste käitumist. Märgised sarnanevad nendega, mida kasutavad kullerifirmad, et seirata pakkide liikumist. Nelja nädala vältel olid vaatluse all neljakümnest kolooniast pärit kimalased. Uuriti kahe pestitsiidi, neonikotinoid imidaklopriidi ja püretroid lambda-tsühalotriini toimet.

Kimalased said looduses vabalt õietolmu ja nektarit korjata, aga peale lillevaliku oli nende päralt ka tehisnektar ehk suhkruvesi. Neonikotinoidi manustati mesilindudele just nimelt suhkruveega, püretroid oli aga pritsitud filterpaberile, millest üle minnes jõudsid kimalased toidunõu juurde. Tibatilluke RFID andis võimaluse luua detailne pilt iga isendi käitumise kohta. Peale otsinguaktiivsuse sai mõõta kogutud õietolmu hulka ja selle värvuse kaudu määrata kogumistaime liigi.

Kolooniates, mille liikmed jäid pestitsiidimõjuta, edenes kõik ladusalt: kimalased õppisid edukalt õietolmukorjeks sobivamaid õisi valima. Seevastu neonikotinoidi toimel kahanes putukate edukus aja jooksul. Et naasnud kaaslaste edutust ja kehva saaki kompenseerida, saadeti välja üha uusi õietolmukütte.

Üks uurimuse autor professor Nigel Raine ütles, et mesilased on looduses väga edukad õppijad ja saavad kiiresti selgeks ka õietolmu kogumise eri liiki õitelt. Aga neonikotinoid ilmselt pärsib seda loomupärast võimet. Ühelt poolt kogunes vähem saaki, teiselt poolt oli mõjustatud kolooniate õievalik teistsugune kui pestitsiiditoimeta tolmeldajatel.

Teine põhiautor Richard Gill rõhutas, et neist katsetest tuleneb otsene vajadus muuta senist pestitsiidide keskkonnamõju hindamist. Esiteks on vaja uurida väikese pestitsiiditaseme pikaajalist mõju ning teiseks võtta meemesilaste kõrval kindlasti vaatluse alla ka teised olulised tolmeldajad, näiteks kimalased ja erakmesilased. Kuna kimalasepere saab korjele saata vaid mõnisada töölist, võib pestitsiidide mõju nende kolooniale olla hoopis suurem kui mesilasperes, kus on kümneid tuhandeid töömesilasi.

AlphaGalileo/Uudistaja

 


Õhtuse Sofia peatänavail ei pruugi liiklus olla ülemäära tihe (foto: Toomas Jüriado)

 

Bulgaaria pealinna ühissõidukid saavad ristmikel eesõiguse

Bulgaaria valitsus kavatseb muuta Sofia keskosa liiklusskeemi, et vähendada ummikuid ja edendada ühissõidukite liiklust.

Süsteemi keskne idee on anda paarikümnel ristteel valgusfooride abil eelis ühissõidukitele. 750 ühissõidukile paigaldatakse saatjad, mis ühenduvad ristmikule lähenedes automaatselt liikluskeskusega. Seal paiknev peaarvuti hoolitseb selle eest, et roheline tuli süttiks bussile, trollile või trammile võimalikult ruttu.

Eeldatavalt 4,2 miljonit eurot maksva minevat projekti rahastatakse Euroopa regionaalarengufondi abiga.

ELTIS/Uudistaja

 

 

 

 

 

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


 

 

Toimetanud Katre Palo.
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil palo.katre@gmail.com


Uudiskirja arhiiv http://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/