Uudistaja 19.04.2017

 Uudistaja

 

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB


 

 

Gorizontõ Estonii 2017 tutvustab Eesti loodusuurijaid

Venekeelse artiklikogumiku Gorizontõ Estonii äsja ilmunud 2017. aasta number on pühendatud looduse uurimisele Eestimaal kolme viimase sajandi vältel. Vaatluse all on siin tegutsenud maailmakuulsad loodusteadlased, nende elu, teadustöö ja avastused, ülikooli ja teaduslike instituutidega seotud uurimisjaamad, seltsid ja ühingud ning praegu Eestis tegutsevad teaduse tippkeskused.

Kogumiku käsitlus algab aastaga 1853, kui Tartus asutati loodusuurijate selts. Seltsi liikmetest on kogumikku tutvustamiseks valitud 19. ja 20. sajandi suurkujud Edmund Russow, Wilhelm Petersen, Jakob von Uexküll ja Karl Reinhold Kupffer. Eesti teaduse plahvatusliku arengu ajast 20. sajandil on kogumikus juttu Teodor Lippmaast, Johannes Piiperist, Heinrich Riikojast, Hugo Kahost ja Viktor Masingust, samuti on kõne all tol ajal loodud  bioloogiajaamad, teaduslik töö, õpetamine, loodushoid jm. Eraldi peatükk on pühendatud Eesti kuulsaima maavara põlevkivi uurimisele. Kogumiku viimased artiklid käsitlevad Eesti loodusteaduste praegusi tippkeskusi FIBIR, ENVIRON ja EcolChange.

 Artiklikogumikku Gorizontõ Estonii on alates 2003. aastast ilmunud kaksteist numbrit. Selle väljaandmist toetab KIK. Vaata lähemalt www.loodusajakiri.ee/valjaanded/gorizonto-estonii.

 

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID


 

 

20.–22. aprillil Maamessil Tartus

leiate mittetulundusühingu Loodusajakiri B-hallist ehk aiandushallist boksist nr 17 (vt lisatud skeemi). Võimalik on soetada ajakirju ja raamatuid, loodusteemalisi lauamänge, värviraamatuid ja rinnamärke. Ajakirju saab aastaks tellida soodsa messihinnaga.

Kes Maamessile ei jõua, võib messihinnaga tellimuse vormistada kuni 30. aprillini võrgupaigas www.loodusajakiri.ee/maamess. 12 kuu tellimuse soodushinnad on Eesti Loodusel 24 eurot (tavahind 36 eurot), Horisondil 15 eurot (tavahind 25 eurot) ja Eesti Metsal 8 eurot (tavahind 12 eurot)

   


 

  

Fotomälestus saate salvestuselt (vasakult): Toomas Kukk, Piret Kriivan ja Eerik Leibak (foto: vikerraadio.err.ee)

 

Keelesaated taime- ja linnunimetustest

olid Vikerraadio kavas kahel järjestikusel pühapäeval, 9. ja 16. aprillil. Märtsikuise keelepäeva aegu aasta keeleteo konkursil esile tõstetud saate toimetaja Piret Kriivan küsitles Eesti Looduse peatoimetajat, eestikeelsete taimenimede komisjoni liiget botaanik Toomas Kukke ja eestikeelsete linnunimetuste komisjoni liiget Eerik Leibakut.

Saateid saab järelkuulata Vikerraadio veebist vikerraadio.err.ee/l/jarelkuulamine.

  


 

  

Alanud on Eesti Looduse lugejamängu viimane voor

ETV „Osooni“ saates peetav Eesti Looduse lugejamäng on jõudnud viimase, kaheksanda vooruni. Kutsume selles osalema kõiki Eesti looduse huvilisi, sest kasvõi ühest voorust osa võtnute vahel läheb loosi mitu head auhinda.

Viimase vooru küsimus on esitatud 10. aprilli „Osoonis“, mida saab järelvaadata võrgupaigas http://etv.err.ee/v/78409f78-33d4-4be3-8540-b69888e8836f. Küsimus käib Eesti Looduse aprillinumbri kohta. Ajakirja saab soetada kaupluste ajakirjanduslettidelt, Eesti Looduse toimetusest (Tartus Veski 4) ja digiväljaandena meie e-poest http://e-pood.horisont.ee/e-ajakirjad.

Kaheksanda küsimuse vastust ootame hiljemalt 29. aprillil aadressil osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga: Eesti Looduse toimetus, Veski 4, 51005 Tartu.

Eesti Looduse lugejamängu peaauhindade saajad selguvad 8. mai „Osoonis“. Vähemalt viiest voorust osa võtnute vahel läheb loosi Eesti Looduse aastatellimus ja kõigi osalejate vahel kaks pääset koos kaaslasega botaanilisele loodusretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealal, samuti loosime kõigi osalejate vahel välja „Koržetsi suure kalaraamatu“. Loe lugejamängu kohta ka teemalehelt http://www.loodusajakiri.ee/osale-eesti-looduse-lugejamangus.

  


 

  

Kristiina Viiron (foto: Facebook)

 

Loodusajakiri Kukus: Eesti Mets ja antibiootikud

Iganeljapäevases Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ tutvustame sel nädalal ajakirja Eesti Mets aasta esimest numbrit. Peatoimetaja Kristiina Viiron räägib numbri põhilistest kirjutistest, millest suurem osa on ühel või teisel moel seotud praegu Eestis kuuma teemaga: kuidas hoida tulevikumetsa. Ent veidi tuleb juttu ka muudel ajakirjas käsitletud teemadel.

Kahel järgmisel nädalal pajatavad Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Tanel Tenson ja doktorant Ülar Allas antibiootikutest, mis on Horisondi märtsi-aprillinumbri kaaneteema ja millest tuleb juttu ka ajakirja järgmises numbris.

Intervjuud on teinud Toomas Jüriado. „Loodusajakirja“ saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt (podcast.kuku.postimees.ee/saated/loodusajakiri).

 

EESTI SÕNUMEID 


 

 

Allikas: Eesti Looduse arhiiv

 

Rail Balticu rajamine uuele otsetrassile on läbi mõtlemata otsus!

Sellise pealkirjaga avalduse tegi 11. märtsil Eesti Rooma klubi.

Avaldus on ajendatud asjaolust, et „3. märtsil 2017 saatis minister Kadri Simson kooskõlastusringile Rail Balticu (RB) uue otsetrassina arendamise valitsuste vahelise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, taotledes selle menetlemist kiirkorras. Ilmne on valitsuse kavatsus ratifitseerida leping veel enne, kui valmivad tasuvusuuring ja Riigikontrolli audit projekti senise kulgemise hindamiseks“. Meenutatakse, et nii Eesti Rooma klubi kui ka paljud kodanikud ja kodanikuühendused on korduvalt esitanud küsimusi nii Rail Balticu üldise kontseptsiooni kui ka selle mitmete aspektide kohta, ning tuuakse esile põhilised vastuoksused. Kinnitatakse, et Eesti Rooma klubi „peab lubamatuks sellist voluntaristlikku riigivastutuse väärkasutust Eestile elutähtsate otsuste langetamisel. Eesti ja Euroopa Liidu kodanikena nõuame protsessi kohest peatamist, kuni on saadud selged ja ammendavad vastused, mis hajutaksid kahtluse avaliku raha kasutamisest ulatusliku sotsiaalmajandusliku ja keskkonnakahju tekitamiseks“.

Lõpuks on avalduses märgitud, et kui Riigikogu kokkuleppe ratifitseerib, kasutab Eesti Rooma klubi Århusi konventsiooniga antud õigust pöörduda kohtusse, et sundida riiki täitma talle seadustega pandud kohustusi.

Avalduse täisteksti saab lugeda Eesti Rooma klubi veebilehelt https://roomaklubi.wordpress.com.

Eesti Rooma klubi / Uudistaja

   


 

 

Chikungunya viirusega nakatunu lööve (foto: Wikimedia) 

 

Tartu viroloogid on loonud ohtliku troopikahaiguse vastu katsevaktsiini

TÜ teadlased töötavad koos rahvusvaheliste spetsialistidega loomkatsetes erakordselt häid tulemusi näidanud proovivaktsiini kallal, mis võib tulevikus päästa ohtliku Chikungunya viirusega nakatumise eest.

Chikungunya ja Zika viirus pärinevad samast piirkonnast ja levivad samade sääskedega. Ka sümptomid, mida mõlemad viirused esile kutsuvad, on sarnased: kõrge palavik, tugev peavalu ja äge nahalööve. Kuigi Chikungunya viiruspalavik ei äratanud inimestes kaua aega suuremat huvi, peetakse 2005. aastal ulatuslikult levima hakanud Chikungunyat meditsiiniliselt kõige olulisemaks alfaviiruseks maailmas ja tema põhjustatud palavik on rängem viirushaigus kui Zika viiruse põhjustatud vaevused. Inimest, kes nakatub Chikungunya viirusega, võib oodata vähemalt paar-kolm nädalat haiglat ja hiljem mitu aastat ränka liigesevalu. Eeskätt tabab liigesepõletik randme-, sõrme-, põlve-, hüppe- ja muid jäsemeliigeseid.

TÜ viroloogidel on õnnestunud koostöös Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Austraalia ja Singapuri teadlastega luua üks vähestest Chikungunya viiruse vastastest katsevaktsiinidest, mille eelkliinilistes katsetes hiirte ja ahvidega on saadud erakordselt häid tulemusi. Tartu ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits loodab, et Austria ravimifirma Valneva, kellel on loodud preparaadi vastu suur huvi, alustab kliiniliste katsetega.

Loe täpsemalt portaalist ERR Novaator http://bit.ly/2obd32C.

TÜ/Uudistaja

   


 

  

Leedu disaineri Justas Petrulise kujundatud münt (allikas: Eesti Pank)

 

Balti riikide juubelimündi kujundusvõistluse on võitnud leedulane

6. aprillil lõppes Balti riikide 100. aastapäevale pühendatud kaheeurose mündi kujunduse rahvahääletus. 30% häältest – 4277 häält 14 302st – kogus kavand, millel on kujutatud Balti riikide ühist minevikku, olevikku ja tulevikku ühe palmikuna. Võidutöö autor on noor Leedu disainer Justas Petrulis, kes varem ei olnud münte kujundanud.

Võidutöö järgi vermitakse Eestis, Lätis ja Leedus kaheeurone münt. Kavandil olev sõna „Baltics” asendatakse mündil selle välja andnud riigi omakeelse nimega: Eesti, Latvija või Lietuva. Enne mündi vermimist kooskõlastatakse kujunduskavand riikide ja Euroopa Liidu tasandil.

Võistlusel osales anonüümselt kuus kujunduskavandit, igast riigist kaks. Eestit esindasid Mall Nukke kavand „Kolmkäsi“ ning Liina Lõõbase ja Kristo Kooskora „Kolm mändi“.

Internetihääletusest võttis kahe nädala jooksul osa 14 302 inimest, peale Euroopa riikide ka Jaapanist, Austraaliast, Argentinast, Kanadast, Marokost, Indiast ja Ameerika Ühendriikidest. Enamik ehk 93% hääletajaid oli pärit Balti riikidest: 36% häältest tuli Eestist, 32% Lätist ja 25% Leedust.

Auhinnaloosis osaleda soovinud hääletajate vahel loositi välja sada auhinda: Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäevale pühendatud kaheeurose mündi mündikaarti. Võitjate nimed on avaldatud veebilehel baltimunt.eu.

Eesti, Läti ja Leedu keskpank annavad ühise kujundusega kaheeurose mälestusmündi välja 2018. aasta alguses. Münt kehtib maksevahendina kogu euroalal. Eesti Panga emiteeritava mündi maksimumtiraaž on 500 000. Ühtlasi jõuavad 2018. aasta alguses ringlusse Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kaheeurone erikujundusega münt ning kuld- ja hõbemünt.

Eesti Pank / Uudistaja

  


 

  

Puhatu soost paistavad Eesti SEJ korstnad (foto: Meelis Leivits / Keskkonnaagentuur)

 

Kes kaovad Eesti soodest?

Keskkonnaagentuuri korraldatud haudelindude koosluste seire järgi on madalsoode haudelindude koosluses vähemaks jäänud  märgadele ja lagedatele madalsoodele iseloomulikke liike, ent lisandunud on põõsastike- ning puistulembeseid liike.

Puhatu soostik oli enne põlevkivi avakaevandamise alustamist Viivikonna, Sirgala ja Narva karjäärides Eesti suurim soostik (57 000 ha). Nüüdseks on Puhatu soostikust ligikaudu pool hävinud. Säilinud on veel Puhatu looduskaitseala (12 000 ha) koosseisus olevad rabad ning siirdesood ja Agusalu looduskaitseala (11 000 ha) koosseisus olevad sood.

Eelmine täielik ülevaade Puhatu soode haudelindudest pärineb 1996. aastast. Selle aja jooksul on linnukooslusest peaaegu kadunud lagesoodele iseloomulikud kahlaja- (nt kiivitaja, punajalg-tilder, väikekoovitaja, suurkoovitaja) ja värvuliseliigid (nt põldlõoke, sookiur). Puistulembeste liikide osakaal (nt metskiur, metsvint, salu-lehelind) on suurenenud plahvatuslikult. Eriti tugev on puistumise mõju Puhatu põhjaosas, Mustaladva rabas, mis piirneb vahetult Narva karjääriga. Puhatu soode põhiprobleem on veepuudus, mida põhjustab suure tõenäosusega Narva karjääri depressioonilehter.

Kakskümmend aastat tagasi hinnati, et Puhatu soostikus elutseb pool rabapüü asurkonnast, kuid praegusel ajal puuduvad kindlad leiuandmed väljaspool Alutaguse maastikurajooni. Puhatu soostikus elutseb praegu hinnanguliselt 10 paari rabapüüsid. Kakskümmend aastat tagasi hinnati selleks arvuks 50–60 paari, s.t arvukus on kahanenud üle kolme protsendi aastas. Hoolimata sellest, et rabapüü elupaigad on Eestis üsna hästi kaitstud, on rabapüü leviku taandumine tõenäoliselt seotud kliimamuutustega. Peale sagedamate soojade ja lumeta talvede on Puhatu rabapüüde arvukuse allakäigu põhjus elupaikade metsastumine.

Rabapüüst paremini on läinud Puhatu soode servades elutsevatel metsistel. Keskkonnaagentuuri korraldatud metsise mängude seire käigus tehti kindlaks mitme uue mängu asukohad ning viimase metsisekukkede arvukushinnangu järgi on Puhatu linnualal 30–40 kukke. Varem, 1996. a, on metsisekukkede arvukuseks hinnatud 40–50 isendit. Üleriigilist metsise arvukuse langust arvestades (ligi 2% aastas 20 aasta kohta) on metsise arvukus Puhatus püsinud stabiilsemana.

Vt aruannet http://bit.ly/2osYVmp.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

  


 

 

Kõige suurem abi hülgepoegadele on nad rahule jätta

Käes on igakevadine hülgepoegade emast võõrutamise aeg. Rannal pikutavad hülgepojad üldjuhul inimeste abi ja sekkumist ei vaja, välja arvatud juhul, kui nad on vigastatud või kogemata sattunud veekogust liiga kaugele.

Eesti loomakaitse seltsi (ELS) infotelefonilt on küsitud, kas abituna näivatele hülgepoegadele oleks vaja appi tõtata. ELS pöördus ökoloog Mart Jüssi poole, kes ei soovita hülgepojale liigset tähelepanu osutada, aga oma koerad tuleks hoida rihma otsas, et nemadki hüljest segama ei pääseks. „Juhul, kui hüljes on avalikus kohas, näiteks ranna-alal, kus on palju jalutajaid, tasuks talle ettevaatlikult läheneda ning ta tagasi vette suunata. Kui hüljes on aga varjulises kohas, kus teda midagi ei ohusta, tuleb ta rahule jätta,“ lisab Jüssi.

Tasub meeles pidada, et hülgepojad on kiskjad ja end ohustatuna tundes võivad nad enesekaitseks hammustada. Üldjuhul paraneb hülgehammustus kaua aega.

Hülgepoegadele on praegune aastaaeg esimene harjutus eluks: nad õpivad tasapisi ilma emata toime tulema. Märtsi lõpp ja aprilli algus on aeg, mil hülgepojad saavad iseseisvaks ning hakkavad elupaika otsima ja nii nad randa satuvadki.

Ent kui leidja märkab hüljest olukorras, mis võib looma elu ohustada, näiteks asulas, sõidutee lähedal vms, soovitab ELS teatada leitud hülgest kohe keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. Niimoodi jõuab info spetsialistideni, kes olukorda hindavad ja oskavad asjatundlikult edasi tegutseda. Samale numbrile tuleks helistada ka siis, kui hülgel on silmnähtavad vigastused, näiteks kui ta on koertelt pureda saanud. 

Eesti loomakaitse selts / Uudistaja

 


 

Foto: www.eramets.ee

 

Erametsades istutatakse üha rohkem puid

Keskühistu Eramets, Eesti erametsaliidu ja erametsakeskuse ühine pressiteade 10. aprillist kinnitab, et prognooside järgi läheneb tänavu erametsadesse istutatavate puude arv 10 miljonile; sel aastal on istutustööd alanud erakordselt vara.

Mullu istutati keskkonnaameti hinnangul erametsadesse 8,6 miljonit taime. Tänavu võib prognoosida erametsade uuendamise mahu kasvu, aga muret teeb kodumaise istutusmaterjali nappus. Et suurendada istutusmaterjali kättesaadavust ja pakkuda stabiilset nõudlust kohalikele metsataimekasvatajatele, on metsaühistud juba aastaid oma liikmetele ühiselt taimi hankinud.

Metsaistutuse mahu kasvu on soodustanud ka metsa uuendamise toetus. Selle mõju ja metsaühistute hea töö metsaomanike teavitaja ja taimede vahendajana hakkab hästi silma just väikemetsaomanike kinnistutel.

Need, kes soovivad ise näpud metsamullaseks teha, saavad aprilli lõpus ja mai alguses kogu Eestis osaleda metsaühistute korraldatavatel metsaistutuspäevadel, kus selgitatakse metsade kasvamist ja pannakse koos algus uuele metsapõlvkonnale. Lisainfot ja registreeruda saab erametsaportaalis www.eramets.ee.

www.eramets.ee/Uudistaja

 


 

  

Allikas: www.ut.ee

 

Eesti ja Läti kosmosetehnoloogia arendajad ühendavad jõud

Märtsi lõpus sai alguse ligi kolm aastat vältav kahe riigi ühisprojekt SpaceTEM, millega edendatakse Eesti ja Läti kosmosevaldkonna arengut.

Üle poole miljoni euro maksva projekti SpaceTEM eesmärk on koolitada järgmise põlvkonna kosmoseteaduse ettevõtjaid. SpaceTEM annab noortele võimaluse lüüa käed külge kosmosetehnoloogiaga tegelevates ettevõtetes ja ühtaegu saada tugev juhikogemus.

SpaceTEMi raames korraldatakse hulk üritusi: töötube, koolitusi, laagreid ja häkatone. Samuti arutletakse Eesti ja Läti kosmosepoliitika üle ja soovitakse parandada ühiskonna teadlikkust kosmosetehnoloogia vallas. Näiteks külastavad ESTCube’i liikmed Eesti ja Läti koole ning selgitavad seminaril ajakirjanikele, kuidas kajastada kosmoseteemalisi uudiseid.

Peale ESTCub’i osalevad Eestist projektis Tartu observatoorium, Tartu ülikool ja sTARTUp HUB. Läti partnerid on Läti ülikool, Ventspilsi kõrgkool, Ventspilsi rohelise ja targa energia klaster ja Heliocentric Technologies Latvia. Projekti rahastab Euroopa regionaalarengu fondi Eesti-Läti programm.

TÜ/Uudistaja

 


  


Allikas: www.eoy.ee

 

Linnuhuviliste teabelehe Tiirutaja aasta esimese numbri 

pikemad artiklid käsitlevad aastatel 2015–2016 tehtud linnualade inventuure, suvise aialinnupäeviku ja talvise aialinnuvaatluse tulemusi, Eesti tuvisid ja nende eristamist ning metsapoliitikat. Lühemates kirjutistes on kõne all huvitav kassikaku pesaleid, tänavuse aasta pesakaamerad, uus lindude kaugloendamise võimalus ja kaldapääsukeste uuring. Lehest leiab ka nuputamisülesande, ülevaate saabuvatest sündmustest jm.

Eesti ornitoloogiaühing on alates 2009. aastast andnud Tiirutajat välja neli korda aastas. Paberlehte saavad tasuta ornitoloogiaühingu ja linnuklubide liikmed, looduskeskused, keskkonnaasutused jt. Lehte saab lugeda ka EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

EOÜ/Uudistaja

 


 

  

Õitsev öökuninganna (foto: Tartu loodusmaja)

 

Tartu loodusmaja talveaia öökuninganna

puhkes õide 11. aprilli hilisõhtul. Seda, millal öökuninganna õis täpselt avaneb, on raske aegsasti ennustada. Tol õhtul kella kaheksa paiku oli siiski selge, et veel üht ööd kinnine õienupp enam vastu ei pea. Seetõttu oli loodusmaja talveaed lahti hilisõhtul 22–23 ning kõik huvilised, kes olid öökuningannast Facebooki vahendusel teada saanud, said tulla kaunitari imetlema.

Öökuninganna ehk suureõieline kuukaktus (Selenicereus grandiflorus) on kaktuste seas üks legendaarsemaid. Õieilu jätkub öökuningannal paraku üürikeseks: juba järgmiseks hommikuks on imeilus õis närbunud.

On lootust, et loodusmaja öökuninganna avab sel kevadel veel nii mõnegi õie. Nimelt on loodusmaja töötajad taimel kokku lugenud lausa 15 õiepunga. 15 õienuppu on lausa märgilise tähendusega, kuna 11. aprillil tähistas Tartu  loodusmajas tegutsev sihtasutus Tartu keskkonnahariduse keskus oma 15. aastapäeva.

Kui lähiajal peaks mõni õitest veel avanema, korraldab loodusmaja taas lahtiste uste õhtu, et kõik huvilised saaksid õitsvat öökuningannat imetleda. Õie avanemisest teavitab loodusmaja oma Facebooki-lehe www.facebook.com/tartuloodusmaja ja kodulehe 

www.tartuloodusmaja.ee kaudu.

Vt videot https://vimeo.com/213061621.

Tartu loodusmaja / Uudistaja


 

TASUB OSALEDA


 

     


„Ühisvara uus tulemine – arengusuunistest tulemusteni“

on 10.–11. mail Tallinnas peetav maapõuekonverents, mille korraldavad keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooliga.

Konverentsi esimesel päeval tutvustatakse visioonidokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ arengusuundadest lähtuvaid samme, mille siht on tagada, et maapõue ja loodusvarasid uuritakse ja kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel. Ürituse juhatavad sisse ministrid Marko Pomerants ja Kadri Simson, sõna saavad Eesti ja välisriikide eksperdid.

Konverentsi teisel päeval tutvustatakse valdkondlikku teadus- ja arendustööd. Põhirõhk on Eesti ülikoolide tegevustel, kuid kavas on tuua näiteid ka muu maailma kohta. Konverentsi juht on Arp Müller.

Konverents peetakse Tallinna Kultuurikatlas Black Boxi saalis (Põhja pst 27a). Registreeruda saab kuni 2. maini võrgupaigas http://bit.ly/2nNhODd.

Vt http://www.envir.ee/et/maapoue-konverents-2017.

    


 

  

Foto: www.hooandja.ee/projekt/aita-konnad-ule-tee

 

Aidake konni ja andke hoogu konnaaitajaile!

Kuni 10. maini saab Hooandja leheküljel toetada ELFi konnade aitamise aktsiooni, vt http://www.hooandja.ee/projekt/aita-konnad-ule-tee.

Samuti on ikka oodatud vabatahtlikud, kes lööksid kaasa ELFi traditsioonilises aktsioonis „Konnad teel(t)“. Üksiti palutakse autojuhtidel olla tähelepanelik peamiselt hilisõhtuse rände ajal nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes ja võimaluse korral vältida konnade hulgirände teelõike, sest kahepaiksete kevadränne on alanud tavapärasest varem: mitmel pool Eestis on juba nähtud liikumas sadu konni. Paraku läks vahepeal uuesti külmaks, sestap kulgeb ränne ilmselt lainetena.

Tänavu peetakse talguid vähemalt 15 kohas. Kõik, kes soovivad talgutel kaasa lüüa, võivad liituda konnad.elfond.ee veebilehel konnatalguliste listiga või „Konnad teel“ Facebooki-lehega, kus suurematest talgutest jooksvalt teada antakse.

Aktsiooni „Konnad teel(t)“ on korraldatud Eestimaa looduse fondi eestvõttel, tänavune üritus on juba kuues. Varasematel aastatel on vabatahtlike abiga autorataste all hukkumisest päästetud üle 73 000 kahepaikse.

   


 

  

Noore looduskaitsja märk (allikas: www.envir.ee)

 

Noore looduskaitsja märgi kandidaate

saab keskkonnaministeeriumile esitada kuni 8. maini. Aastas antakse välja kuni 30 märki.

Noore looduskaitsja märgiga tunnustatakse loodushuvilisi kuni 26-aastasi noori, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse võistlusel või aidanud korraldada loodusteemalisi üritusi.

Ettepanekud, kus on vabas vormis kirjeldatud kandidaadi looduskaitsetegevust ja märgitud kandidaadi vanus ning nii kandidaadi kui ka tema esitaja kontaktandmed, tuleb saata hiljemalt 8. maiks keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonda, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-posti teel keskkonnaministeerium@envir.ee.

Vt www.envir.ee/et/noore-looduskaitsja-mark.

  


 

  

Harilik käopäkk (Lathraea squamaria) (foto: BerndH)

 

Tänavune keskkonnaagentuuri loodusvaatluste kampaania

algas 14. aprillil ja kestab 30. septembrini. Kampaanis osalejatel tuleb tehtud liigivaatlus sisestada loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) või kanda see oma nutirakendusse.

Tänavune loodusvaatluste kampaania keskendub 22 liigile. Valikus on lähenevat vabariigi suurt juubelit silmas pidades Eestile sümboolsed liigid suitsupääsuke ja rukkilill, samuti 2017. aasta liikideks valitud metskits, sini-paelöölane, harilik muguljuur ja harilik kukeseen.

Veel on otsingunimekirjas taimedest käopäkk, harilik lõokannus, vahelmine lõokannus, harilik kuldvits ja kanada kuldvits, liblikatest koerliblikas, valgetähn-pajuliblikas ja kollatähn-pajuliblikas, seentest kahvatu kukeseen, lilla kukeseen, lehter-kukeseen ja kollakas kukeseen ning samblikest saare-rihmsamblik, männi rebasesamblik, harilik rabasamblik ja harilik varjusamblik. Vt liikide kirjeldusi http://bit.ly/2pbGIcH.

Eelmisel aastal sisestati loodusvaatluste andmebaasi rekordilised 11 000 vaatlust, sealhulgas 800 mulluse aasta kampaanialiigi vaatlust.

    


  


Allikas: www.loodusmuuseum.ee

 

Eesti loodusmuuseumi Öökulli akadeemias

arutletakse homme algusega kell 18 publitsist Kaupo Vipiga teemal „Tööstustsivilisatsiooni heaolupohmelusest“. Juttu tuleb loodusseadustest, mida on järginud kõik seni tuntud tsivilisatsioonid oma tõusus ja languses, samuti meie endi perspektiividest selle taustal.

 


  


Allikas: supilinn.ee

 

Tartus on käsil XVI Supilinna päevad

Nädala lõpuni kestvate päevade kava on niisama kirev nagu plakatki. Tänavu on plaanis rohkesti kunstiüritusi, kuid tulemata ei jää ka supi- ja platsipäev, täika ning avatud hoovide päev. Kavas on mõndagi loodusteemalist, näiteks 20. aprillil ekskursioon TÜ botaanikaaeda, kus tutvustatakse, millised umbrohutaimed sobivad suurepäraselt värskesse salatisse või supi sisse, 22. aprillil aga saab TÜ loodusmuuseumi asjatundjate seltsis uurida Supilinna tiigi elustikku. Kogu kava leiab veebilehelt supilinn.ee/supilinna-paevad.

Tavapäraselt on ilmunud ajaleht Supilinna Tirin.

 


 

  

Tiit Randveer Järvseljal (foto: Toomas Jüriado)

 

Loodusõhtul on juttu metskitsest

täna kell 18 Tartu loodusmajas. Järjekordse loodusõhtu peategelane metskits ehk kaber on tänavu valitud aasta loomaks. Temast räägib zooloog ja jahindusteadlane Tiit Randveer.

   


 

  

Allikas: www.ctc.ee

 

Peipsi koostöökeskus annab teada,

et alanud on rahvusvaheline heade õpetamistavade võistlus „Minu klass tegutseb jätkusuutlikult“, mille tähtaeg on 18. mai. Võistluse siht on leida ja tutvustada Euroopa formaalharidussüsteemis gümnaasiumiastmes rakendatavaid keskkondi ja jätkusuutlikkust käsitlevaid häid õpetamistavasid.

Võistlus korraldatakse rahvusvahelise maailmaharidusliku projekti SAME World toel. Peaauhind on tegevust ellu viinud õpetaja(te) ja õpilaste (kuni 30 osalejat) ühine õppereis Portugali Sintrasse tänavu oktoobris. Eesti-sisese võistluse esimene auhind on teemakohane õppereis Peipsimaale tänavu juunis, kusjuures õppereisi kava pannakse kokku võitjaga ühiselt.

Vt lähemalt http://bit.ly/2oeYsSO.

   


 

  

Tartu vapp (allikas: www.tartu.ee)

 

„Peaga linn ja linna pead“

on Tartu linnamuuseumi mais algav uus teemaõhtute ja retkede sari, mis pakub võimalust kohtuda tuntud tartlastega ja avastada heade mõtete linna värvikaid tahke.

Kevadhooajal on 2. mail kavas retk „Tartu sümbolid“ Tartu linnapea Urmas Klaasiga, 12. mail „Retk homsesse Tartusse – hooned, mida veel ei ole“ abilinnapea Jarno Lauriga, 18. mail retk „Valik Tartu arhitektuuripärle“ linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialisti Egle Tammega ning 20. mail teemaõhtu muuseumide rollist tänapäeva ühiskonnas, eriti Tartus. Sari jätkub sügisel. Siis kohtutakse linnaarhitekt Tõnis Arjusega ning kirjaniku ja fotograafi Juhan Voolaiuga. Veel räägitakse teistel tartlasi ja Tartut puudutavatel teemadel.

Kõik teemaõhtud ja retked on tasuta.

  


  


Allikas: www.linnuvaatleja.ee

 

Üheksavooruline linnumääramise võistlus

kestab aprillist detsembrini: iga kalendrikuu alguses ilmub Linnuvaatleja veebilehel (www.linnuvaatleja.ee) viis küsimust.

Määramisvõistlusel on kaks raskusastet: algajad ja edasijõudnud. Algajate küsimused on Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta, edasijõudnute küsimused aga kogu Lääne-Palearktises kohatud liikide kohta. Määramisvõistlusel tuleb linde ära tunda nii fotodelt kui ka hääle järgi helisalvestistelt.

Määramisvõistluse 1. vooru küsimused algajatele on võrgupaigas www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus/esimene-voor-algajad, edasijõudnutele aga www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus/esimene-voor-edasijoudnud. Esimese vooru vastused tuleb ära saata hiljemalt 30. aprilliks. Mõlema raskusastme kokkuvõttes parimatele on auhinnad; auhindu loositakse ka iga vooru osalejate vahel.

Vt lähemalt www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus.

   


  


Kuldseid eksponaate aastanäituselt (foto: www.muuseum.ut.ee)

 

TÜ muuseumi aastanäitus „Toomkiriku hiilgus“,

mis avati 12. aprillil, on keskendunud Vana-Liivimaa võimsaimale katedraalile ja selle arheoloogilisele pärandile. Eksponeeritud esemed pärinevad peamiselt Tartu ja Tallinna linnamuuseumi kogudest ning neid saab uudistada 14. jaanuarini 2018.

Väljapanek vahendab arheoloogide, ajaloolaste ja kunstiloolaste kõige värskemaid teadmisi toomkirikust ja sellega kaasnevad erilised Hullu Teadlase eksperimendihommikud kogu perele. Vt lähemalt http://bit.ly/2ooDV26.

   


  


Toidutaim kõrvenõges (Urtica dioica) (foto: ww.botaanikaaed.ut.ee)

 

Botaanikaaias seatakse umbrohi taldrikule

Kas alati on mõistlik aiast iga viimane naaditaim ja nõgesepuhmas välja rohida või saab nendest hoopis kosutava supi keeta? Tartu ülikooli botaanikaaia õppeklassis saab alates 17. aprillist vaadata näitust looduslikest toidutaimedest.

Nii herbaarlehtedena kui ka pottides on väljas paarkümmend liiki taimi, mis kõik sobivad toidu valmistamiseks. Jagatakse ka retsepte, vastata saab viktoriiniküsimustele ja degusteerida toite.

Näitus „Umbrohi taldrikul“ on lahti 28. maini ning seda saab vaadata iga päev 10–17. Sisse pääseb botaanikaaia piletiga. Botaanikaaia avamaal saab käia tasuta.

   


  


„Varakevad aias. Koerahambast linnupiimani“

on 30. aprilli teemapäev Tallinna botaanikaaias. Osaleda saab kevadlilli tutvustavatel ekskursioonidel ja külvide töötoas, võib kaasa osta seemneid, sibulaid, istikuid ja lõikelilli.

Teemapäeval saab osaleda tavapileti hinnaga. Vt täpsemalt http://botaanikaaed.ee/uudis/teemapaev-varakevad-aias-koerahambast-linnupiimani.

   


 


Allikas: www.tallinn.ee/est/heakorrakuu

 

Rändnäitusel „Art from Trash“,

mis avati eile Tallinnas Vabaduse väljaku tunnelis, on esitatud kakskümmend plakatit. 2016. aasta Tallinna kevadisel heakorrakuul peeti mereäärsetel aladel koostöös Helsingi ja Turu linnaga Soomes ning Peterburiga Venemaal rannatalgud. Osalesid ka kunstnikud, kes on talguliste korjatud prügist loonud installatsioone. Nendest taiestest on tehtud üelsvõtted ja fotodest trükitud plakatid, millest ongi koostatud rändnäitus „Art from Trash“.

Näitus on lahti kuni 14. maini, seejärel viiakse ekspositsioon Soome.

 

Installatsioone saab vaadata veebilehelt http://www.tallinn.ee/est/heakorrakuu/Naitus-Art-from-Trash-2016-2.

    


  


Allikas: linnamuuseum.tartu.ee

 

„Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvid“

on täna Tartu linnamuuseumis avatud näitus. Näitusel esitletakse Tartu Jaani kiriku nüüdseks kadunud värve – seinamaalinguid ja skulptuuride värvilist viimistlust – Olev Printsi jooniste, akvarellide ja fotode kaudu. Kunstiajaloolane Olev Prints (1915–1996) uuris Jaani kirikut põhjalikumalt 1950.–1960. aastatel. Oskusliku fotograafi ja joonistajana jättis ta oma uurimistööst maha pärandi, mis on haruldase teabeallikana omandanud hindamatu väärtuse.

Näitus on lahti kuni 24. septembrini ja sellega kaasneb mitmekesine programm. Näiteks 27. aprillil kell 17 saab muuseumis osa võtta näitusetunnist kuraator Johanna Lambiga. Vt http://bit.ly/2oS3LvA.

  


 

  

Euroopa naarits (allikas: Tallinna loomaaed)

 

Naaritsapäeval Tallinna loomaaias

pühapäeval, 23. aprillil kell 10–16 saab tutvuda maailma ühe ohustatuima pisikiskja euroopa naaritsaga. Naaritsast räägib loomaaia direktor Tiit Maran, kes on selle liigi käekäigu eest hea seisnud juba üle kolmekümne aasta. Korraldatakse ekskursioone loomaaia liigikaitselaborisse, kus asub ka naaritsate paljunduskeskus. Kiiremad registreerujad saavad proovida, kuidas looduses raadiosaatjaga naaritsaid otsida, väiksemad loomaaiakülalised on oodatud töötuppa naaritsaid meisterdama. Üritusele pääseb loomaaia piletiga. Vt lähemalt loomaaia veebilehelt http://tallinnzoo.ee/sundmus/naaritsapaev-2/?lang=et.

    


 


Pikla rannaniit Luitemaal (foto: Marko Vainu / Wikimedia)

 

TÜ loodusmuuseum kutsub 23. aprillil linnuretkele

Häädemeeste rannikule ja Luitemaa looduskaitsealale. Ornitoloog Margus Otsa ja bioloog Külli Kalamees-Pani juhendusel vaadeldakse lindude rännet ja toitumist.

Väljasõit on 23. aprilli hommikul kell 8 Tartust Vanemuise 46 maja eest, tagasi jõutakse hiljemalt kell 19. Osalustasu on 10 eurot, lastele 5 eurot, mida saab tasuda enne väljasõitu. Linnuretkele palutakse varem registreeruda telefonitsi 737 6076 või loodusmuuseum@ut.ee.

  


  


Kuvaritõmmis: https://ev100.ee/et/ev100-kooliallikad-igale-koolile-oma-allikas

 

Eesti loodushariduse seltsi algatus „EV100 kooliallikad“

innustab kooliõpilasi koos õpetajate ja vanematega korrastama tänavuse „Teeme ära!“ talgupäeva raames oma kodukandi veeallikaid, et väärtustada allikaid ja hoida neid tulevastele põlvedele.

Algatuse „EV100 kooliallikad“ pikema kirjelduse leiab aadressilt https://ev100.ee/et/ev100-kooliallikad-igale-koolile-oma-allikas. Tänavu valmib ka teemakohane koduleht www.kooliallikad.ee.

Talgud saab kirja panna talguveebi www.teemeara.ee.

   


 

 

Allikas: http://ec.europa.eu

 

LIFE programmi tutvustav infopäev

on 05. mail kell 11–16 hotellis Park Inn (Tallinn, Narva mnt 7c). Vajalik on registreeruda hiljemalt 30. aprillil aadressil https://goo.gl/forms/Uken2zohmpg190Im2.

 


MAAILMAST


 


Sellele jaanalinnumunale on graveeritud ja värvitud hopliidid, Vana-Kreeka raskerelvastusega jalaväelased (foto: Trustees of the British Museum / AlphaGalileo)

 

Kust on pärit kaunistatud jaanalinnumunad?

Mõni päev pärast lihavõttepühi, mil kindlasti paljud meie lugejadki värvisid mune, on asjakohane meenutada, et munade kaunistamise komme on väga vana ja põnevate iseärasustega.

Briti muuseumi uurijad on koos Bristoli ja Durhami ülikooli arheoloogide ja muudel aladel töötavate teadlastega võtnud ette mahuka mitmepalgelise töö, et leida kõige moodsamate uurimismeetodite abil lahendus salapärale, mis ümbritseb iidseid kaunistatud jaanalinnumune. Seesuguseid mune toodi luksuskaubana Vahemere maade lääneossa Lähis-Idast rauaajal, 1200  kuni 300 aastat eKr.

Hulk selliseid mune või nende fragmente on kuulunud Briti muuseumi kogudesse alates 19. sajandist. Munakoortelt leiab graveeringuid, neid on värvitud ja kaunistatud elevandiluust, väärimetallidest ja fajansist lisanditega. Eksponaadid on pärit ülikute kodudest Hispaaniast Iraagini. Ehkki ühtteist on teada nende iseäralike anumate kasutusest matuste või pühade atribuutikas, pole sugugi selge, kes on need kaunistanud. Samuti pakub huvi, kas tegemist on loodusest kogutud või ehk hoopis vangistuses kasvanud jaanalindude munadega.

Sestap püütakse strontsiumi, hapniku ja süsiniku isotoopanalüüsiga munakoori uurides  kindlaks teha, mida muna munenud lind on ovulatsiooni ajal söönud-joonud. Tundub üsna uskumatu, et selliseid suuri olendeid võidi kodus pidada. Igatahes on samast ajajärgust teada illustratsioone, kus on ilmekalt kujutatud, kui ohtlikud on raevukad jaanalinnud neid püüda üritavatele inimestele. Ent samas on muuseumis Assüüriast pärit reljeefe, mis illustreerivad nn kuninglikku lõvijahti, kus lõvisid lasti puurist lahti neid ootavate jahimeeste teele. Kui saadi hakkama lõvidega, siis miks mitte ka jaanalindudega.

Samuti uuritakse skaneeriva elektronmikroskoobiga munade kaunistusi, et võrrelda kasutatud võtteid mujalt leituga. Sel moel peaks olema võimalik mõista, kes, kus ja kuidas on mune kaunistanud. Kõik see peaks lõppkokkuvõttes jutustama mõndagi nii nende inimeste kohta, kes olid sellise omapärase luksukauba turule toonud, kui ka nende kohta, kes neid kaupu ihaldasid.

Bristoli ülikool / AlphaGalileo / Uudistaja

 


 

   

Paar tavalisemat näidet nartsissi mitmekesiste õite kohta (allikas: care2.com)

 

Huvitavaid fakte nartsisside kohta

Käes on nartsisside aeg. Kuna nartsissil on üle 25 000 varieteedi, on ta üks enim hübridiseeritud lilli. Nartsissiõitelt leiab kombinatsioone kollasest, oranžist, valgest, punasest, roosast ja isegi rohelisest värvist. Zoe Blarowski on portaalis care2.com kokku võtnud hulga iseäralikke või naljakaid tõiku selle armastatud lille kohta.

Lill on oma ladinakeelse teadusnimetuse Narcissus – ja ka eestikeelse nimetuse – saanud Kreeka mütoloogiast tuntud imekauni noormehe Narkissose järgi, kes oma peegelpilti imetledes lilleks muutus. Nartsisse hakkasid kultiveerima juba antiiksed roomlased 300.–200. aasta paiku eKr. Vahepeal vajus kõnealune lill ilutaimena unustusse, kuid inglased tõid ta aastal 1629 uuesti aedadesse.

Ajaloo vältel on nartsissi on kasutatud mitmel moel. Muistsed kreeklased kuivatasid taimi ja said sedaviisi desinfektsioonivahendi. Viktoriaanlikul ajastul segati pulbristatud nartsissijuurtest ja röstitud odrast pasta, millega raviti soolatüükaid, kärnasid ja arme; nartsissidel teati olevat maagiline jõud, mis hoidis eemal kurjad vaimud ja muudki pahandused. Keskajal andsid peenemad prouad nartsissidest saadud kollase värviga ilmet oma juustele ja kulmudele, Lähis-Idas ravitud metsnartsisside mahlaga kiilaspäisust.

Walesis on arvatud, et kui esimene õis, mida kevadel märkate, on nartsiss, on teile tosina kuu jooksul oodata jõukust. Kui nartsiss on õnnestunud uueks aastaks õitsema saada, toob see Hiina uskumuse järgi õnne majja. Aga nartsisse tuleb kinkida kimbuna: kui annate kellelegi üksiku õie, toob see talle kaela õnnetuse. Kanapidajad ei lubavat nartsisse oma koju, kuna see võtvat kanadelt munemislusti.

Nartsiss on rõõmu, õnne ja rõõmsameelsuse sümbol ning märgib kümmet abieluaastat. Kui kingite kümnendal pulma-aastapäeval oma kaasale kümme nartsissi, annate märku, kui toredad on need kümme ühist aastat olnud.

Nartsissid on mürgised, muu hulgas teistele lilledele, nii et ärge pange lõikenartsisse teiste õitega ühte vaasi. Kui floristil on siiski vaja seda teha, hoiab ta enne lõigatud nartsisse ööpäeva vees.

Nartsisse on ammu kasutatud vähiravis. Juba Hippokrates oli 400. aasta paiku eKr soovitanud nartsissiõliga töödeldud pessaari emakavähi raviks. Ka vanad roomlased olevat ravinud nartsissiga vähi eri vorme. Ja vaata imet: aastal 2010 leiti nartsissisibulatest nartsiklasiiniks nimetatud aine, mis võib aidata tõrjuda ajuvähi agressiivset vormi. Nartsissisibulatest saab ka galantamiini, mis võib leevendada Alzheimeri tõve sümptomeid. Ajaloolaste arvates on selle aine toimest kirjutanud juba Homeros.

Ent hoolimata tarvitusest ravi otstarbel on nartsiss üleni mürgine. Isegi kui neelata üsna väike kogus seda taime, ajab see oksendama, võib põhjustada kõhulahtisust, värinaid ja koguni surma närvisüsteemi kollapsi tõttu. Seepärast ei maksa nartsisse istutada kohta, kus teie lemmikloomad võivad neid välja kaevata ja ära süüa.

Care2.com/Uudistaja

 

  LÕPUPILDID


 

 

Aprilli keskpaik üllatas talviste hommikutega, ennekõike Kirde-Eestis, aga Tartuski oli nii 14. kui ka 16. aprilli hommikul maa valge.

 

15. aprillil võtan ette käigu TÜ botaanikaaeda. Vaikne laupäev pole aias sugugi vaikne, ei rohkete jalutajate-pildistajate ega linnuhäälte poolest. Musikaalsema hääletausta eest hoolitsevad punarinnad ja rohevindid, puukoristaja hõikab valjult vahele ja tiigi ääres krääksuvad naerukajakad.

 

Võrreldes kalendritalve viimase laupäevaga (sellest päevast on fotosid 22. märtsi Uudistajas) on muutusi omajagu, ehkki päris õiget aprillikuu keskpaiga pilti aias paraku veel pole. Lumi- ja märtsikellukesed on taandunud, ka lumekuppude ja sinilillede kõrgaeg on möödas. Küll on õige hoo saanud iirised (fotol sort ’Katharine Hodgin)  …

 

… ja lumeroosid (fotol kaukaasia lumeroos); …

 

… ka krookusi (fotol kevadine krookus ’Pickwick’) on rohkem kui märtsis, aga nad tunduvad pigem külmakartlikud ja hoiavad õisi koos.

 

Uued dominandid on muidugi sillad

 

… ja lõokannused. Küll ei leia ma veel ühtegi alpikanni.

 

Mitmekesisust lisavad rohked eerikad (fotol punane eerika ’Isabell’), …

 

… kirgaslilled ja puškiiniad, …

 

… märkan esimesi kobarhüatsinte ja harilikke koerahambaid.

 

Põõsastest on eelmise käigu aegu uhkeldanud värd-nõiapuu õied hakanud närbuma, küll on täies õiehoos kirss-kontpuu

 

… ja näsiniin.

 

Ent toredat värvikust leiab ka mujalt kui õitest: need on hariliku katkujuure tõusmed.

 

Mõni õis ka ülestõusmispühast, veel üks näide nartsisside vormirohkuse kohta, millest on juttu selle Uudistaja maailmalugudes.

 

Fotod: Toomas Jüriado

 

 

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:


Toimetanud  Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


Eesti Looduse fotovõistluse lõpetamisele ja näituse avamisele

30. novembril kell 14 Tallinna teletornis (Kloostrimetsa tee 58A, vt http://www.teletorn.ee/) on oodatud kõiki huvilised.

Alustuseks kuulame Ingmar Muusikuse ettekannet “Kuidas saada lind pildile?”. Siis vaatame Eesti Looduse 17. fotovõistlusele saadetud paremaid pilte ja õnnitleme esile tõstetud fotode autoreid. Musitseerib Tõun.

Samas avatakse Eesti Looduse 2013–2016. aastate fotovõistluste pildivaliku näituse avamine. Näitus jääb teletornis avatuks 30. aprillini 2017.

Üritus on tasuta ja kestab kuni kolm tundi.